Erinevus lehekülje "Vallo Järvi" redaktsioonide vahel

Lisatud 86 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (alajaotus Vaata ka)
P
Vallo Järvist sai kuulsate [[Kuldne Seitse|Kuldse Seitsme]] ja [[Rütmikud (ansambel 1948–1950)|Rütmikute]] koosseisus parim džässikitarrist Eestis. Selle kõrval mängis ta kaasa löökpillidel alates 1942. aastast meie raadio sümfooniaorkestris. 13 aastat vanema venna eeskujul tegi kõike sedasama pärast ka pere noorem poeg Neeme Järvi, kes mängis juba oma venna Vallo taktikepi all ning võis tema toetusel ka ise esimest korda orkestri ette astuda.
 
Vallo Järvist sai õpingute järel [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester|Tallinna konservatooriumis]] 1946-1951 kutseline dirigent, aga juba 1949. aastal kutsuti ta [[Estonia (teater)|Estonia teatrisse]] koosseisuliseks, ta oli kuni 1963. aastani meie sõjajärgse esindusteatri ainus ja esimene professionaalne dirigent. Imetlusväärselt tuli andekas konservatooriumi IV kursuse tudeng toime kõigi uuslavastustega, mida tal ooperi-, opereti- ja balletirepertuaaris juhatama tuli hakata, alustades menukalt Juri Miljutini operetiga „Rahutu õnn“ ja [[Bedřich Smetana]] ooperiga „Müüdud mõrsja“. Lisaks pingelisele teatritööle tegutses Järvi 15 aastat (kuni 1979) ka [[Tallinna Konservatoorium|konservatooriumi]] õppejõuna, juhatas veerandsada sümfoonilist kava [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]] ees, salvestas rohkesti muusikat [[Eesti Raadio|Eesti Raadios]] nii ERSO, raadio estraadiorkestri kui [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester|teatri orkestri]] ja solistidega.
 
Erakordselt mahukas ja viljakas oli Vallo Järvi töö, mis oli seotud [[Estonia (teater)|Estonia teatriga]]. Ta dirigeeris kokku tuhandeid etendusi teatri „orkestriaugus“ enam kui sajast erinevast lavastusest, olles enamiku neist muusikajuhina välja toonud. Juba esimene, „Rahutu õnn“ üksi püsis repertuaaris kümme aastat. Nende lavastuste hulgas on pikk rida ka eesti heliloojate algupärandeid nii ooperi-, opereti- kui balletižanris. Mitmed lavateosed tulid tema käe all publiku ette aastakümnete jooksul korduvalt uutes lavastustes. Kõige arvukamalt, enam kui 60, tõi Vallo Järvi välja balletiuuslavastusi, olles sageli ka meie balletikooli diplomietenduste või kevadkontsertide [[muusikajuht]]. Mõnedki koolietendustest jäid teatri repertuaari kauemaks. Vallo Järvi oli väga kõrgelt hinnatud meie kõigi silmapaistvamate balletisolistide poolt eelkõige oma hea rütmitunnetuse ja stabiilse juhatamismaneeriga. Tema teatridirigenditee lõppes [[Pjotr Tšaikovski]] „[[Luikede järv|Luikede järve]]“ etendustega 1994. aasta juunis.
 
Vallo Järvi on pannud aluse tervele plejaadile Järvidele-muusikutele. Tänu temale sai ka nooremast vennast [[Neeme Järvi|Neeme Järvist]] maailmadirigent koos oma muusikutest lastega. Vallo Järvi enda kõik üheksa lapselast, poegade, vioolamängija Andrus Järvi ja tšellist [[Teet Järvi]] ning baleriinist tütre Lemme Järvi-Saarma lapsed on õppinud muusikat, saanud kutselisteks muusikuteks või jäänud muusikale lähedale. Ühtlasi on ka tema poja [[Teet Järvi]] lapsed ansambel [[Järvi Instrumentalists]] rajajateks.
116

muudatust