Vallo Järvi: erinevus redaktsioonide vahel

Erakordselt mahukas ja viljakas oli Vallo Järvi töö, mis oli seotud [[Estonia (teater)|Estonia teatriga]]. Ta dirigeeris kokku tuhandeid etendusi teatri „orkestriaugus“ enam kui sajast erinevast lavastusest, olles enamiku neist muusikajuhina välja toonud. Juba esimene, „Rahutu õnn“ üksi püsis repertuaaris kümme aastat. Nende lavastuste hulgas on pikk rida ka eesti heliloojate algupärandeid nii ooperi-, opereti- kui balletižanris. Mitmed lavateosed tulid tema käe all publiku ette aastakümnete jooksul korduvalt uutes lavastustes. Kõige arvukamalt, enam kui 60, tõi Vallo Järvi välja balletiuuslavastusi, olles sageli ka meie balletikooli diplomietenduste või kevadkontsertide muusikajuht. Mõnedki koolietendustest jäid teatri repertuaari kauemaks. Vallo Järvi oli väga kõrgelt hinnatud meie kõigi silmapaistvamate balletisolistide poolt eelkõige oma hea rütmitunnetuse ja stabiilse juhatamismaneeriga. Tema teatridirigenditee lõppes [[Pjotr Tšaikovski]] „[[Luikede järv|Luikede järve]]“ etendustega 1994. aasta juunis.

 

 

Vallo Järvi oli meie rahvusteatri kandvamaid muusikajõude oma erandlikult järjekindla ning andunud tööga teatri kogu ajaloos. [[Kirjastus Tänapäev]] ilmutab peatselt esmakordse koguteose „Dirigeerib maestro Vallo Järvi. Kroonika- ja mälestusteraamat teenekast eesti dirigendist“, mille autoriks on muusikateadlane ja -ajakirjanik [[Priit Kuusk|Priit Kuusk.]]