Tallinna börs: erinevus redaktsioonide vahel

Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq]] gruppi, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub seejuures [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>

Tallinna börsi eelkäijaks olion 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, seoses Eesti okupeerimisegakui [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi.

Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisemateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid vastu võetuduutest seadusiseadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], mis sätestas turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline järgmisel1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks olid toimunud esimesed korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" />

1994. aastal käivitasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis 1995 aastaasutati 19. aprillil asutati1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutajaliikmed olid 10 kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja Rahandusministeerium, igaüks võrdse osakaaluga. Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil olidoli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtuseks oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>

Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE oma ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börs sai agaBörsi tasapisipopulaarsus rahva seas populaarsemakssiiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv meeletuväga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207 protsenti%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, polnud ka seadust, mis otseselt seda keelaks. 29. augustil saavutas TALSE indeks oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis aga oli aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal samutiend virtuaalsetvirtuaalse raha ja reaalseidreaalsete kohustusikohustustega täisüle pumbanudkoormanud.<ref name=":3" />

2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. Aprillis 2001 omandas grupis strateegilise osaluse Soome [[HEX grupp]]. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 oliolid kõikide EestiEestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille pidajakshaldajaks onoli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.<ref name=":2" />

4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud [[OMHEX]], mismillest sai uueksuus HEX Tallinna emaettevõtteksemaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX grupp kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama [[SAXESS]] kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX'i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX gruppi kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused [[Balti Väärtpaberiturg|Balti ühisturu]] tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsid käivitasid ühtse Balti nimekirja, Balti indeksi ja börsiinfo interneti lehekülje.<ref name=":2" />

26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, ollestõustes tõusnudalates aasta algusest 18,9 protsenti%. Samal aastal töötati [[Finantsinspektsioon|finantsinspektsiooni]] ja Tallinna Börsi eestvedamisel välja „[[Hea ühingujuhtimise tava]]”, mis oli andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.<ref name=":3" /> 2007. aastal avati Baltimaades [[alternatiivturg]] "[[Nasdaq First North|First North]]" ning ühtlustati Balti börside turupraktikad [[Finantsinstrument|finantsinstrumentide]] turgude direktiiviga.<ref name=":2" />

2008. aastalaasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsigrupiga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" />

2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, saikannatas seekord pihta [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal hakkas majandus taas kosumakasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73 protsenti%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" />

Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju, ühiseid indekseid ning investoritetagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ning alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>

[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest sealselles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt 3 aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float]]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" />

* [[Nordecon]] (NCN1T; varem [[Eesti Ehitus]], EEH1TT)

[[Lisanimekiri]] on mõeldud eelkõige kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sellele pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu ja, samuti on madalamad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele aga börsiettevõtetega samad nõuded.<ref name=":1" />

[[Nasdaq First North]] on [[alternatiivturg]] (ehk reguleerimata turg), kuhu kauplemisekskus ettevõtetele vägaei paljuseata nõudeidkauplemiseks eirangeid seatanõudeid ja ka teabe avalikustamise osas on nõuded väiksemadmadalamad.<ref name=":1" /> Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi reglementi.<ref name=":4" /> Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad küll kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele suhteliselt rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavateks.<ref name=":1" />