Kortikosteroon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisool ja 11β,21-dihüdroprogesteroon,<ref name="test">R.A. Hill; H.L.J. Makin; D.N. Kirk; G.M. Murphy (23 May 1991). Dictionary of Steroids. CRC Press. pp. 189–. ISBN 978-0-412-27060-4.</ref> on 21-süsinikuline [[steroidhormoon]] [[kortikosteroidid]]e klassist, mida toodetakse [[neerupealiste koor]]es. See on näriliste ja muude loomade [[stressihormoon]].

Paljudel liikidel, sealhulgas [[Roomajad|roomajatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[närilised|närilistel]] ja [[linnud|lindudel]], on kortikosteroon põhiline [[glükokortikoid]],<ref name="urle.hormone | The Hormones : Corticoids">{{cite web |url=http://e.hormone.tulane.edu/learning/corticoids.html |title=e.hormone &#124; The Hormones : Corticoids |work= |accessdate=2009-04-09}}</ref> mis osaleb energia regulatsioonis, immuunreaktsioonides ja stressivastustes.

Kortikosteroon inhibeerib [[Valgud|valkude]] sünteesi ning lagundab neid. Lindudel, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on sulgimise ajal väiksema sulekasvuga ja nad ei suuda nii kiiresti lendama hakata. Selle tõttu paljud linnud vähendavad sulgimise ajal oma kortikosterooni taset, et vältida uute sulgede lagunemist.<ref>Romero, L.M.,name="MBtab" Strochlic, D., Wingfield, J.C. (2005). Corticosterone inhibits feather growth: Potential mechanism explaining seasonal down regulation of corticosterone during molt. Comparative Biochemistry and Physiology Part A: Molecular & Integrative Physiology, 142, 65–73.</ref>

Kortikosteroonil on ka mõju lindude arenemisele. Linnupoegadel, kelle kortikosterooni tase on kõrgem, nõuavad rohkem toitu ja on agressiivsemad, lühikeses perspektiivis tähendab see seda, et lind saab süüa suurema tõenäosusega, aga pikas perspektiivis, suurem kortikosteroonitase varajases elueas mõjutab linnu kognitiivseid funktsioone, kuhu alla käib erinevate probleemide lahendamine ja häired, mis on seotud toidu nägemisega.<ref>Kitaysky, A.S.,name="I8929" Kitaiskaia, E.V., Piatt, J.F., Wingfield, J.C. (2003). Benefits and costs of increased levels of corticosterone in seabird chicks. Hormones and Behavior, 43, 140–149.</ref>

Linnu vanemate reaktsioon sellele on see, et nad kulutavad rohkem aega toidu kogumisele ja on seega pesast kauem eemal, mis jätab pesa pikemaks ajaks järelevalveta.<ref>Kitaysky, A.S.,name="nfurY" Piatt, J.F., Wingfield, J.C. (2000). Corticosterone facilitates begging and affects resource allocation in the black-legged kittiwake. Behavioral Endocrinology, 12, 619–625.</ref> Pikenenud toidu kogumise ajal võivad mõnede linnuliikide tibud maha suruda kortikosterooni aktiivsuse ja nii vähendatakse negatiivset mõju kõrgendatud kortikosterooni tasemele.<ref>Kitaysky, A.S.,name="eUMcF" Kitaishaia, E.V., Wingfield, J.C., Piatt, J.F. (2001). Dietary restriction causes chronic elevation of corticosterone and enhances stress response in red-legged kittiwake chicks. Journal of Comparative Physiology B, 8, 701–709</ref>

Näide, kuidas kortikosteroon linde mõjutab: Lääne- ja Kesk-Euroopas on uuringutega näidatud, et inimtegevus mõjutab [[Metsis|metsiste]] stressitaset ja elupaigakasutust mõjutab talveturism. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis [[Okaspuud|okaspuu]] okstest, millel on vähene toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal vähendab toitainete omastamise efektiivsust. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest on vaja korduvalt põgeneda võimaliku vaenlase eest. Eesti teadlaste tehtud uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset vali heli. Nimelt tehti uurimus, kus uuriti metsiste kortikosterooni [[Metaboliit|metaboliitide]] kontsentratsiooni taset. Mõõtmisi tehti nende väljaheidetest. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid (Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusalasid) ja kontrollalasid. Selgus, et [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem, kuna laskeharjutuste ajal tekkinud müra häiris linde. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti – [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] oli stressitase madalam kui [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Võrumaa|Võrumaal]]. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi suuresti ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.<ref>Vallo Tilgar,name="rIxZZ" Ivar Ojaste, Pauli Saag (2015), Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega </ref>

Rottide plasma kortikosterooni kasutatakse tihti koos ACTH (adrenokortikotroopse hormooni) mõõtmisega kui stressi indikaatorit. ACTH on hüpofüüsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon. Kroonilise stressi mõjud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealse süsteemi funktsioonile on vanusest sõltuvad. Hiljutisemad uuringud näitavad, et vananemine tõstab baaskortikosteroonitasemeid, aga mitte stressist tulenevaid kortikosteroonitasemeid ajus.<ref>[https://www.alpco.com/pdfs/55/55-CORMS-E01.pdf Mouse and Rat Corticosterone ELISAname="pye0v" ]</ref>

Uuringu käigus testiti korduvalt nende [[madu]]de [[vereanalüüs]]ide kortikosterooni taset, kõikide analüüside tulemused indikeerivat, et aeglasema rütmiga madude kortikosterooni tase oli aastate lõikes kõrgem kui kiire rütmiga madudel.<ref>Maria G.name="ibgVW" Palacios, Amanda M. Sparkman, Anne M. Bronikowski, [http://www.eeob.iastate.edu/faculty/BronikoA/annespdfs/PalaciosEA2012.pdf Corticosterone and pace of life in two life-history ecotypes of the garter snake Thamnophis elegans], General and Comparative Endocrinology 175 (2012) 443–448, veebiversioon (tarve 26.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>

Emotsionaalsete mälestustega on kortikosteroon suuresti seostatud hirmu vallandavate mälestuste ära tundmisega. Uuringud on näidanud, et kui hirmu vallandavaid mälestusi taaselustatakse, siis kortikosterooni tase tõuseb. Tõusu on seostatud ärevuse leevendamisega. See sõltub ajast, millal kortikosterooni tase tõusis võrreldes ajaga, millal toimus hirmu esile toomine; kortikosteroon kas segab või hõlbustab tingitud hirmu.<ref>A. Albrechtname="gL9te" et al. 2013. Long-Lasting Increase of Corticosterone After Fear Memory Reactivation: Anxiolytic Effects and Network Activity Modulation in the Ventral Hippocampus. Neuropsychopharmacology. 38: 386–394.</ref>

Mis puudutab äratundmis- ja pikaajalist mälu, siis nende osas on kortikosteroonil varieeruvaid mõjusid. Uuringud näitavad, et teatud kemikaali muutumine ja ajuprotsessid, mis mõjutavad kortikosteroonitasemeid, võivad samuti mälule mõju avaldada. Uuringutes, mis on tehtud rottide peal, on näha, et kortikosterooni kontsentratsiooni kõikumised väiksemates kogustes ennetavad stressi põhjustatud kahjustusi äratundmismälule. Need madalamad tasemed näivad olevat seoses stressi põhjustatud halvenenud CA1 pikaajalise tugevnemisega ja selle parandamisega.<ref>H. Tamanoname="MmzpS" et al. 2013. Preventative effect of theanine intake on stress-induced imparirments of hippocampal long-term potentiation and recognition memory. Brain Research Bulletin. 95: 1–6.</ref> Uurijad, kes on uurinud stressi mõjusid pikaajalisele mälule, on täheldanud huvitavaid tulemusi. Pikaajalise mälu tekkimine (testitud 24h hiljem) paranes kortikosterooni abil mõnes tehtud uuringuis, samas kui pikaajalise mälu püsivust (testitud vähemalt 1 nädal hiljem) aitas kortikosteroon kaasa ainult hilisemates mälu tugevnemiste ja taastugevnemiste faasides.<ref>S. Moorename="oS7EO" et al. 2013. Conversion of short-term to long-term memory in the novel object recognition paradigm. Neurobiology of Learning and Memory. 105: 174–185.</ref><ref name="stress">C. Yang et al. 2013. Stress within a Restricted Time Window Selectively Affects the Persistence of Long-Term Memory. PLoS One. 8(3): e59075.</ref> Stress hõlbustab emotsionaalse mälu tugevnemist, kuid häirib taastugevnemist. Nagu eelnevalt mainitud, pikaajalise mälu püsivust suurendatakse valikuliselt, kui stressi ja kortikosterooni tase tõuseb hilise faasi ajal pärast mälu taastamist.<ref name="stress" /> Mis puutub pikaajalise mälu vastupidavust, siis selle taastamisel või omandamisel on väike ajavahemik, kus püsivus on mõjutatud. Need uuringud leidsid, et kui pikaajalise mälu püsivust valikuliselt mõjutada sõltuvalt mäluetapist, jääb pikaajalise mälu moodustumine puutumata pärast kindla aja möödumist. Praeguseni pole uuringud jõudnud ühele arvamusele, kas

{{viited}}|allikad=