Baltimaad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] arvati Baltimaade hulka ainult [[Balti kubermangud]] ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]]), kuid mitte endisi [[Rzeczpospolita]] alasid ([[Latgale]]t, Leedut). Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule Balti riikide hulka kuuluvaiks ka [[Poola]]t ja eriti [[Soome]]t. Soome võttis sel ajal välispoliitiliseks sihiks kuuluda [[Põhjamaad]]e, mitte Balti riikide hulka.
 
Mõistele "Balti riigid" kinnistas tänase sisu Nõukogude anneksioon. Eesti, Läti ja Leedu moodustasid omaette piirkonna, mis eristus ülejäänud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] ja oli samas riigipiiridega ära lõigatud teistest [[LäänemeremaadLäänemere maad]]est. Nõukogude Liidus arvati Baltimaade hulka sageli ka [[Kaliningradi oblast]] (see kuulus [[Balti majandusrajoon]]i, [[Balti sõjaväeringkond]]a ja jäi [[Balti raudtee]] alale), seda peamiselt geograafilistel põhjustel: muudest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks. [[Vene keel]]es tehakse vahet nimel Прибалтика ('Baltikum'), kuhu kuulub ka Kaliningradi oblast<ref>[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_geo/3964/%D0%9F%D1%80%D0%B8%D0%B1%D0%B0%D0%BB%D1%82%D0%B8%D0%BA%D0%B0
Географическая энциклопедия]</ref>, ja Прибалтийские государства ehk страны Балтии ('Balti riigid'), mis märgib ainult kolme Balti riiki.
 
13. rida:
[[8. november|8. novembril]] 1991 asutati [[Balti Assamblee]]. See on organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu [[parlament]]ide tegevust.
 
Seoses kiire majanduskasvuga [[2000. aastad|2000. aastatel]] on Balti riikide kohta kasutatud mõistet "[[Balti tiigrid]]".
 
Kolme Balti riigi ühine pindala on 175 128 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).