Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P →‎Välislingid: +https://web.archive.org/web/*/http://www.1911encyclopedia.org/Livonia veebiarhiiv: Encyclopædia Britannica 1911: Livonia]
P nimetus > nimi
5. rida:
==Ajalooline ülevaade==
[[File:Livonia Pomerania.jpg|pisi|Liivimaa kaart, 15.–16. sajandil]]
Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetustnime, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni [[13. sajand]]ini tähistas Liivimaa liivlaste asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul ja [[Väina jõgi|Väina jõe]] ümbruses. [[1206]]. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetusnimi ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk [[Vana-Liivimaa]] juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid ([[Riia peapiiskopkond]] ja [[Liivi ordu]]riik ning [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]]). Erandiks võiks lugeda [[Taani]]le kuuluvat Põhja-Eestit ([[Eestimaa]]d, kuid pärast [[1346]]. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa.
 
[[16. sajand]]i keskel alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas [[1562]]. aastal [[Poola]] kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka [[Üle-Väina hertsogkond|Üle-Väina hertsogkonnaks]], mis alates [[1566]]. aastast oli [[personaalunioon]]is [[Leedu]]ga ning [[1569]]. aastast [[Rzeczpospolita]]ga. Poolast vasallisõltuvuses olevat [[Kuramaa hertsogiriik]]i Liivimaa osaks enam ei loetud.
13. rida:
[[Pilt:Governorate of Livonia 1820.jpg|pisi|Liivimaa kubermangu kaart 1820. aastatest]]
 
[[1710]]. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt [[Venemaa]] (viimane sai selle ametlikult enda valdusessevaldusse [[1721]]. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte [[1772]]. aastal [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamisega]]. Seejärel kadus nimetusnimi Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti [[Vitebski kubermang]]uga, nimetusnimi Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates [[1795]]. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid [[Eestimaa kubermang]] Liivimaast põhjas ning [[Kuramaa kubermang]] Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti [[kindralkuberner]], kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena.
 
[[1917]]. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk [[Läti-Liivimaa]]) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel.