Ühisrahastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
28. rida:
==Ühisrahastus Eestis==
 
Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus [[portaal]] Hooandja, mis keskendub loovprojektidele.<ref name="Stardipaik"/> Hooandjas on rahastatud üle 600 projekti ning annetatud ligi kaks miljonit eurot.<ref name="Hooandja">{{netiviide|URL=http://www.hooandja.ee/|Pealkiri=Hooandja|Autor=Hooandja}}</ref> Hooandja loojad lõid Eesti, ühtlasi kogu Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastusplatvormi Fundwise. Fundwise aitab ettevõtete ideedel jõuda rahvusvahelisele tasandile.<ref name="Fundwise2">{{netiviide|URL=https://fundwise.me/et/meie-lugu|Pealkiri=Meie lugu|Autor=Fundwise}}</ref> Osaluspõhise ühisrahastuse põhimõtteks on rahastada ettevõtet, nii et investor saab ettevõttesse investeerides tevselleka õtteskaselle osaluse.
 
Eestis pole ühisrahastuse turg eraldi seadustega määratletud. 2016. aasta märtsist peab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi olema igal krediidiandjal finantsinspektsiooni tegevusluba. Eestis on ettevõtete ja investorite tegevus õigusaktidega nõrgalt reguleeritud. Mingil määral aitavad ettevõtjaid ja investoreid võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.<ref name="Järelvalvepoliitika">{{netiviide|URL=http://www.fi.ee/?id=18540|Pealkiri=Järelvalvepoliitika|Autor=Finantsinspektsioon}}</ref>
34. rida:
Toetus- (inglise keeles ''crowd-sponsoring'') ja laenupõhise (inglise keeles ''crowd-lending'') ühisrahastuse platvormid on olnud kasutusel mitu aastat ning esimene omakapitalipõhise ühisrahastuse platvorm alustas tegevust 2015. aasta augustis.
 
[[äriingel |Äriinglite]] kogukond on aeglaselt kasvamas. 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustikul EstBAN on praegu ligikaudu 100 liiget. 2014. aastal investeeris see 65 ettevõttesse 4,8 miljonit eurot, tõstes Eesti investeeringute ja SKP suhte üheks kõrgemaks. 2016. aasta esimesse poolde kavandati Eestis idufirmade toetamise uut seitsmeaastastteseitsmeaastast prograimtprogrammi.<ref name="Eesti">{{netiviide|URL=http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf|Pealkiri=Eesti riigiaruanne 2016|Autor=Euroopa Komisjon}}</ref>
 
Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastuskampaania onkorraldati Tartu Sepa JalgpallikeskusJalgpallikeskuse rajamiseks. 2016. aasta juulis valmisvalminud Tartuskeskuse Sepa Jalgpallikeskus, mille rajamiseks koguti kolmandik ehk 150 000 eurot koguti ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha väljaku ruutmeetrite virtuaalse müügiga.<ref name="Tutvustus">{{netiviide|URL=http://jalgpallikeskus.ee/tutvustus|Pealkiri=Tutvustus|Autor=Sepa Jalgpallikeskus}}</ref>
 
Ühisrahastusplatvorm Crowdestate koostöös Endover Kinnisvaraga on teinud ühisrahastuse ajalugu. Kõigest kolme päevaga koguti väikeinvestorite kaasabil Lasnamäe uusarendusse rekordilised 1,5 miljonit eurot. Projekti andis panuse 1100 investorit 26 riigist. See on suurim summa, mis on Eestis ühekordse rahastusprojektina kogutud.<ref name="Lasnamäe">{{netiviide|URL=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/27/lasnamae-kortermaja-tegi-uhisrahastuse-ajalugu|Pealkiri=Lasnamäe kortermaja tegi ühisrahastuse ajalugu|Autor=Äripäev}}</ref>