Krediitkaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate. See andis kaubamajadele ja naftakaupmeestele võimaluse tekitada endale püsikliente ning lihtsustada ostude eest tasumist.<sup>[2][3]</sup>
 
Krediitkaartide kasutamine sai hoo sisse II maailmasõja lõpus. Esimesed pangandussektori krediitkaardid loodi New Yorgis. Esimese krediitkaardi andis välja Franklin National Bank 1951. aastal. Seda krediitkaarti said kasutada vaid selle panga lepingulised kliendid. Samal ajal hakkas levima ka Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides tellimuste eest tasumiseks. Kaart sai kiiresti populaarseks ning juba 1951. aastal oli Diners Club Cardi kasutajaid üle 20 000. 1959. aastal lõi American Express esimese plastikustplastist krediitkaardi. Varem olid krediitkaardid tehtud kas papist või tselluloidist.<sup>[2][3]</sup>
 
1960ndatel hakati panganduses laialdasemalt kasutama arvuteid, mis veelgi intensiivistas krediitkaartide kasutuselevõttu. Arvutite abil oli väljastatud krediiti lihtsam arvestada ja kontrollida. Krediidiasutuste koostöö tulemusel toodi turule MasterCard ja Visa. Krediitkaardid hakkasid levima ka USAst väljapoole. 1960ndate keskpaigaks oli maailmas kasutusel umbes 1 000 000 krediitkaarti. Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal.<sup>[2][3]</sup>
 
Kuna 1990ndate alguses hakati üha rohkem kasutama internetti, siis muutusid ka krediitkaartide kasutamise võimalused laialdasemaks. Tänapäeval on paljud krediitkaardid digitaliseerituddigiteeritud. Neid kaarte füüsiliselt ei eksisteeri ja neid kasutatakse veebipoodides. Järjest enam arenevad mobiilimaksed.<sup>[2][4]</sup>
 
==Kasutamine==