Elisabeth Brandenburgist (1510–1558): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
6. rida:
[[Pilt:Portraits of Duke Erik I of Brunswick-Calenberg and Duchess Elisabet, Princess of Brandenburg - Nationalmuseum - 15276.tif|pisi|Elisabeth ja tema abikaasa Erich I umbes 1530]]
 
Elisabeth oli Brandenbugi kuurvürsti [[Joachim I]] ningja tema abikaasa [[Elisabeth Taanist|Elisabethi]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Hans]]u kolmas laps ning teine tütar. Elisabethi kasvatati üles rangelt religioosses, ent ka [[humanism|humanistlikus]] vaimus.
Reformatsiooniideedega tutvus Elisabeth juba 1527. aastal oma koduses Brandenburgi õukonnas, kui tema ema võttis esimest korda [[armulaud]]a mõlemal kujul (nii armulaualeiba kui ka -veini) ning asus seega avalikult pooldama [[Martin Luther]]i õpetust. See viis konfliktini Elisabethi ema ja tema rangelt katoliikliku isa vahel. Kuuvürstinna kaitseks astusid välja aga Wittenbergi reformaatorid ning see suurendas tema tütre sümpaatiat reformatsiooniideede vastu.
 
18. rida:
===Reformatsiooni läbiviimine (1540–1545)===
 
Kui Elisabethi abikaasa 1540. aasta 30. juulil suri, siis võttis Elisabeth Hesseni Philippi ning Saksi kuurvürsti [[Johann Friedrich I]] toetusel Calenbergi vürstkonna valitsemise üheskoos Philippiga enda kätte; hoolimata oma mehe katoliiklasest sugulase [[Heinrich II]] ägedast vastuseisust. Seejärel valitsesid tema ja Philipp vürstkonda Elisabethi alaealise poja regendina viis aastat. Seda aega kasutas Elisabeth eelkõige reformatsiooni läbiviimiseks Calenbergis; aga ka vürstikoja majaduslikumajandusliku seisukorra parandamiseks.
 
Reformatsiooni peamiseks läbiviijaks sai Antonius Corvinus, kes nimetati Calenbergi [[superintendent|superintendendiks]], kelle asukohaks sai [[Pattensen]]. Jurist [[Justus von Waldhausen]], kes oli Witternbergis õppinud, nimetati Lutheri soovitusel vürstlikuks nõunikuks ning hiljem kantsleriks. Vürstinna reformatsiooniplaane aitasid lisaks Corvinusele ja Waldhausenile ellu viia ka arst [[Burckard Mithoff]], õuekohtunik [[Justin Göbler]] ning magister Heinrich Campe.