John Dewey: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''John Dewey''' ([[20. oktoober]] [[1859]] – [[1. juuni]] [[1952]]) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.
Ta oli üks [[pragmatism]]i ja instrumentalismi, [[funktsionaalne psühholoogia|funktsionaalse psühholoogia]] ning progressiivse haridusfilosoofia rajajaid.
</ref>
== Elukäik ==
John Dewey sündis 20. oktoobril 1859, Burlingtonis, [[Vermont|Vermontis]] tagasihoidlike majanduslike tingimustega neljalapselisse perre.<ref>Gutek, Gerald L. ''Historical and Philosophical Foundations of Education: A Biographical Introduction''. Upper Saddle River, NJ: Pearson Education Inc. p. 338. [[International Standard Book Number|ISBN]] [[Eri:BookSources/0-13-113809-X|0-13-113809-X]].</ref> 1879. aastal lõpetas ta Vermonti ülikooli ''[[Phi Beta Kappa]]''<ref>[http://www.pbk.org/infoview/PBK_InfoView.aspx?t=&id=59 Who Belongs To Phi Beta Kappa]</ref>
Pärast doktorikraadi omandamist õpetas Dewey mõned aastad Michigani Ülikoolis ning seejärel, aastal 1894, liikus ta Chicago Ülikooli ning hakkas tegelema [[Pragmatistlik filosoofia|pragmatistliku filosoofia]] temaatikaga, olles filosoofia, psühholoogia ja kasvatusteaduste professor. Chicago Ülikoolis õpetamise ajal kirjutas ta neli esseed (kogutud raamatusse "''Thought and its Subject-Matter").'' Vastuolud administratsiooniga viisid aga Dewey otsuseni Chicago Ülikoolist lahkuda. 1899. aastal valiti Dewey [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]<nowiki/>i presidendiks. Alates aastast 1904 kuni pensionieani töötas ta Columbia Ülikoolis ja Columbia Ülikooli õpetajate kolledžis filosoofiaprofessorina.1905. aastal valiti ta Ameerika Filosoofide Assotsiatsiooni presidendiks. Lisaks oli ta kauaaegne Ameerika Õpetajate Föderatsiooni liige.
Dewey on elu jooksul publitseerinud üle 700 artikli 140 ajakirjas ja ligikaudu 40 raamatut.
14. rida:
Michigani Ülikoolis publitseeris Dewey oma esimese raamatu "Psühholoogia" (1887), kus üritas sünteesida idealismi ja eksperimentaalset teadust. <ref>Field, Richard. [http://www.iep.utm.edu/d/dewey.htm ''John Dewey in'' The Internet Encyclopedia of Philosophy]. Northwest Missouri State University. Retrieved 29 August 2008.</ref>
Mõjutatuna [[William James]]<nowiki/>i "Psühholoogia printsiipidest" (1890) hakkas Dewey koos kolleegide [[James Hayden Tufts]]
1899. aastal valiti Dewey Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni presidendiks. Ühtlasi on Dewey esimene psühholoog, keda mälestati Ameerika Ühendriikides ka tema pildiga postimargiga. <ref>Brucato, G. & Hogan, J.D. (1999, Spring). "Psychologists on postage stamps" ''The General Psychologist'', 34(1):65</ref>
== Refleksikaar ==
Dewey kritiseeris artiklis "[[Refleksikaar|Refleksikaare]] kontseptsioon psühholoogias" (1896) traditsionaalset kontseptsiooni refleksikaarest, viidates sellele, et sellise arusaama puhul tükeldatakse käitumine kunstlikult osadeks. Kuigi ta ei eitanud stiimuli, aistingu (idee) ja vastuse olemasolu, siis ei nõustunud ta seisukohaga, et need on eristuvad ja kõrvutatavad sündmused, mis toimuvad järjest. Dewey uskus, et stiimul, idee ja vastus on tööjaotused üldises tegevuse
Aastal 1943 valiti refleksikaarest kirjutatud artikkel üheks oluliseimaks artikliks, mis ajakirjas ''Psychology Review'' avaldatud. Dewey näitas, et taju kontrollimist saab seletada
== Instrumentalism ==
Dewey ja tema järgijad arendasid funktsionaalset teooriat teadvusest
Dewey rõhutas ka mõistuse sotsiaalset loomust ning väitis isegi, et loomadel pole mõistust. Kui Descartes arvas, et mõtlemine tuleb enne ja see saab väljenduda ainult kõnes, siis Dewey arvas, et rääkima õppimine loob võime mõelda. Ta uskus, et kogu mõistus on sotsiaalne konstrukt mitte privaatne omand. Kui me mõtleme, siis me lihtsalt räägime endaga kasutades sotsiaalselt õpitud kõnet. <ref name=":0" />
== Progressivism ==
Dewey uuris psühholoogia rolli ühiskonnakorralduses keskendudes haridusreformile. Haridusreform oli üks progressivismi põhilisi murekohti ja Dewey oli
Dewey täheldas, et väärtuseid säilitavad harjumused ja tavadest kinnipidamine, aga kui väärtused mingil viisil harjumustest ja traditsioonist eraldada, siis peab neid teadvustama ja leidma tavadele asenduse. Psühholoogiat pidas Dewey mentaalse adaptsiooni teaduseks ja seega mängis psühholoogia olulist rolli ühiskonna rekonstrueerimisel.
Progressiivse ühiskonna eesmärgiks oli indiviidi kasvamine toetavas kogukonnas. Püsivate saavutuste ideaal asendus pideva kasvamise ideaaliga. Dewey on kirjutanud: "Kasvamise protsess, arenemine ja progress on olulisemad kui lõpptulemus. Perfektne lõpptulemus pole eesmärk, vaid üha kestev viimistlemise, küpsemise ja täiustamise protsess on elu eesmärk". Progressivismi eeskujuks oli Darwinism. Kuna evolutsioonil pole lõppu, siis ei peaks olema lõppu ka isiklikul arengul. Dewey uskus aga ka seda, et indiviidid saavad oma iseloomu ja mõtted ühiskonnast. Ei ole indiviidi, kes eksisteeriks enne ühiskonda ja sotsiaalne panustamine ongi kõige õigem eneseteostus. Selline vaade inimestest ja ühiskonnakorraldusest ei jätnud aga ruumi individuaalsele vabadusele. Ta uskus, et indiviidid peaksid end arendama, aga seda ühiskonna huvides. Inimesed peaksid leidma oma vabaduse konformsuses ja sotsiaalsete funktsioonide arendamises.
Progressiivne visioon ei olnud piiratud aga ainult psühholoogiaga
== Progressiivne haridus ==
Dewey propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus
== Tähtsamad teosed ==
66. rida:
*Dewey, J. 2011. Vahetu empirismi postulaat. ''Akadeemia'' 1: 43–53. (Tõlkinud ja kommenteerinud [[Silver Rattasepp]]
== Eestikeelset lisainformatsiooni Dewey
* [[Alfred Koort]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=660 John Dewey pedagoogika aluseid], [[Eesti Kool_(ajakiri)|Eesti Kool]] nr
* Aru-Raidsalu, A. (2012). John Dewey progressiivne pedagoogika ja Chicago laborkool. Blogi:
==Viited==
|