Süüfilis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Süüfilis''' ehk '''luues''' ehk '''prantsuse haigus''' (''syphilis'', ''morbus gallicus'', ''lues venerea'') on peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev [[nakkushaigus|süsteemne infektsioon]], pikka aega kestev [[põletik]]uline seisund<ref
[[Euroopa]]s kirjeldati süüfilist esmakordselt [[1495]]. aastal.
7. rida:
Eestis tunti süüfilist „prantsuse rõugete“ nime all. Rahvasuus olid levinud nimetused kuritõbi, pahatõbi, himutõbi, hooratõbi ja prantsuse tõbi.
Süüfilis on üleilmne tervishoiuprobleem ja [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i hinnangute kohaselt esineb maailmas igal aastal ligi 12 miljonit uut süüfilisejuhtu.<ref
Süüfilist põdevaid inimesi nimetatakse '''süüfilishaigeteks'''<ref
[[Diagnoos]] on seroloogiline.
21. rida:
[[hõimkond (bioloogia)|hõimkonna]], ''[[Spirochaetaceae]]'' [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]], ''[[Treponema]]'' [[perekond (bioloogia)|perekonna]] bakteriliigi ''[[Treponema pallidum]]'' [[alamliik]]i ''Treponema pallidum pallidum''. Nakkustekitaja levib [[inimkeha]] sees [[lümfisüsteem|lümfo]]- ja hematogeenselt.
''Treponema pallidum pallidum'', ''[[Treponema pallidum pertenue]]'', ''[[Treponema pallidum endemicum]]'' ja ''[[Treponema carateum]]'' ei ole morfoloogiliselt, seroloogiliselt ja keemiliselt selgesti eristatavad.<ref
''Treponema pallidum pallidum''<nowiki/>'i looduslikuks peremeesorganismiks on inimene<ref
Väljaspool keha organism hukkub 2 tunni jooksul.<ref
Organismi pole suudetud geneetiliselt manipuleeridega ega ''[[in vitro]]'' kasvatada.
Nende organismide paljunemine on aeglane – 30–33 tundi. [[Virulentsus]] säilib ka mõned tunnid pärast peremeesorganismi [[surm]]a.<ref
Pikka aega arvati, et organism on [[anaeroob]], nüüd arvatakse ta mikroaerofiilsete organismide hulka.<ref
Laboratoorseid tüvesid on alles hoitud teatud aretatud [[küülik]]ute [[munand]]ites. Küülikutel on õnnestunud esile kutsuda ka esmased haavandid, kuid teine staadium ei ole õnnestunud.
44. rida:
*3) [[kaasasündinud süüfilis]]ega lapse suudlemisel (elukondlik, [[sülg|süljega]])
*4) tahtlik nakatamine – süüfiliseeksperimendid
*5) kontrollimata [[doonorveri|doonorivere]] [[vereülekanne|ülekandmisel]] (''syphilis d’ emblee<ref name="ckw9g" /><ref name="g3LC0" />)
*6) kokkupuutel nakatunud kehavedelikega (nakkusohtlikku materjali käitlevad töötajad ([[laborinakkus]]), [[hambaarst]]id, [[arst]]id jt)
*7) nakatuda võivad ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid mitte kasutavad meditsiinitöötajad ([[haiglanakkus]])
*8) nakatumine kehavedelikega – sülg, veri, [[seemnevedelik]], tupe eritis jm.
Kuna süüfilis võib kahjustada kogu organismi, eriti [[suu]] [[limaskest]]a, siis arvatakse, et süüfilise tekitaja võib erituda igalt poolt kus esineb süfiliitilisi haavandeid ja siseneda igasse tervesse organismi kasvõi mikroskoopilise kattekoe vigastuse kaudu.<ref
Süüfilise edasiandmist germinatiivsel teel, nakatatud [[munarakk|munaraku]] ja nakatatud [[seemnerakk|seemneraku]] kaudu on küll eksperimentaalselt tõestatud aga peetakse praktikas tähtsusetuks.
Lisaks platsentaarsele edasiandmisviisile on nakatumine võimlaik ka [[sünnitus]]e ajal.<ref
Suguühte ajal süfiliitikuga võivad süüfilisenakkuse saada ligi 30% inimestest.<ref
==== Võimalikud süfiliitikud (osaline) ====
Varasematest aegadest pärit (sajanditetaguseid) naha ja suguelundite sümptomite kirjeldusi on püütud tuua, kindlate tõendusmaterjalideta (tekitaja organismi tuvastamine jt), tänasesse päeva ja pidada süüfiliseks. Seetõttu arvatakse, et haigust võisid põdeda ka [[Henry VII]], Barbara Radziwiłłówna, [[Henry VIII]]<ref
[[Idi Amin]]<ref name="06O6Y" /> [[Benito Mussolini]]<ref name="OEuHb" /> jpt.<ref name="7mzS9" />
==Sümptomaatika==
67. rida:
Süüfilise [[inkubatsiooniperiood]]i pikkuseks on [[sümptom]]itega süüfilishaigetel 10 päeva kuni kolm kuud (keskmiselt kolm nädalat) enne esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teket.
Primaarse süüfilise esmashaavandiga kaasneb regionaalne [[lümfadenopaatia]] (tursunud lokaalsed [[lümfisõlm]]ed), süüfilise proov võib osutuda negatiivseks. Nn sekundaarne süüfilis tekib 6–8 nädalat pärast nakatumist, mil süüfilise spiroheedid on tekitanud üldinfektsiooni.<ref
===Kliinilised staadiumid===
1800. aastate paiku loeti [[gonorröa]]d ja süüfilist ühe haiguse erinevateks vormideks. [[Philippe Ricord]] kirjeldas süüfilise staadiume, esmast, teisest ja kolmandast, esmakordselt [[1837]]. aastal.<ref
Tänapäeval eristatakse süüfilisel kliiniliselt 4 staadiumi (nakkuse ajaraamistik ja lühiiseloomustus).
77. rida:
==== I. staadium ====
Süüfilise esimest staadiumi iseloomustab ümmargune või ovaalne valutu esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teke, kas genitaalidel või suus<ref
Atüüpilisteks peetakse nakatunutel haavandi esinemist pärakus (32–36% [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetel]] meestel esineb esmaseid haavandeid pärakus, ''[[canalis analis]]''<nowiki/>'es ja suus. Atüüpiliselt esineb haavandeid ka huultel, suus, [[rinnanibu]]del ja [[sõrm]]edel.
Haavandid on tuvastatavad 3–6 nädalat.<ref
Paljudel patsientidel esmashaavandeid ei esine. Primaarse süüfilise esmashaavand võib ''[[Staphylococcus]]''<nowiki/>'e ja ''[[Streptococcus]]''<nowiki/>'e nakkuste korral haavandi valulikkuse esile kutsuda.
113. rida:
[[Pilt:2ndsyphil2.jpg|thumb|Teisese süüfilise korral kogu kehal paiknevad punakad sõlmed ja sõlmekesed]]
II staadiumi süüfilis võib latentses staadiumis anda mitmeid taasesinemisi (''relapse'') – inimene kes on läbi põdenud II faasi ja kellel ei esine sümptomeid ilmnevad taas II staadiumi süptomid ja nii võib see olla mitmeid kordi.<ref
Kui latentne süüfilis hakkab sümptomeid andma, siis loetakse see juba uude III staadiumisse üleläinuks (v.a II staadiumi ''relapse''). See võib toimuda olenevalt süüfilise vormist 3–15 aastat (ka hiljem) pärast esmase süüfilise põdemist.
121. rida:
==== III. staadium ====
Kolmandale staadiumile (ka latentne süüfilis, terstsiaarne süüfilis) on omased mitmete siseelundite haiguslike seisundite esinemine nagu hepatiit, [[aordianeurüsm]], ''syphilitische mesoaortitis''<ref
Sellesse staadiumisse võib jõuda ligi kolmandik ravimata süüfilisejuhtudest.
Sagedamini on kahjustatud nii [[aju]], [[süda]], [[luud]] kui [[maks]]. Iseloomulikud on gummatoossed süüfilised sõlmed, naastud või haavandid nahal.<ref
Osad autorid liigitavad hilise süüfilise kolme vormi: [[gummatoosne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal esines seda vormi 2–40 aastat pärast nakkust, ligi 16% ravimata süüfilise juhtudest), [[kardiovaskulaarne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal 10%-l) ja neurosüüfilis (antibiootikumide-eelsel ajal 6,5%-l).<ref
Neurosüüfilis võib olla ka sümptoomitu.<ref name="6Bkak" /><ref name="TrJG6" />
==== IV. staadium ====
137. rida:
==== Erinev käsitlus ====
Malve (2010) kirjeldab ravita süüfilisel nelja arenguetappi: esmane (''syphilis primaria''), teisene (''syphilis secundaria''), latentene (''syphilis secundaria latens'') ning kolmandane süüfilis (''syphilis tertiaria).<ref
=== Diagnoos ===
149. rida:
Süüfilis, harilikult [[suguhaigus]]eks peetav nakkushaigus, ei pruugi avalduda mitte ainult genitaalidel, vaid ka näiteks kurgus (parem [[neel]]us või [[kõri]]s ehk mõlemat) ja/või [[pärak]]us.
Võib juhtuda, et haiguse jälile saadakse alles siis, kui see on juba edasi arenenud või [[vastsündinu]]le ([[loote vereringe]] kaudu) kaasa antud.<ref
Süüfilishaige [[rasedus|raseda naise]] [[platsenta]]lt [[loode|lootele]] levib süüfilis peaaegu 100%. Kolmandik nakkuse saanuist sünnib surnuna, teisel kolmandikul on kliiniliselt väljendunud süüfilis ning ülejäänuil võivad süüfilise sümptomid avalduda hilisemas eas.<ref
{{Haiguste teabekast
| Pilt = Treponema pallidum.jpg
| Pilditekst = Süüfilise tekitaja ''Treponema pallidum pallidum''.
|Ladinakeelne nimi =Syphilis, lues, Syphilis<ref name="Castelli1713"
Symphilís<ref name="Kraus1844" /><br />
Siphilis<ref name="Castelli1713" /><br />
Syphilismus<ref name="Siebenhaar1850"
Lues<ref name="Pinkhof2012" /><br />
Lues Venerea'''<ref name="Castelli1713" /><ref name="Kraus1844" /><ref name="Pinkhof2012" /><br />
Morbus Gallicus<ref name="Castelli1713" /><ref name="Kraus1844" /><ref name="Siebenhaar1850" /><ref name="Pinkhof1935"
<ref name="Pinkhof2012" /><br />
Morbus Italicus<ref name="Siebenhaar1850" /><br />
Morbus Neapolitanus<ref name="Siebenhaar1850" /><br />
Morbus Aphrodisius<ref name="Siebenhaar1850" /><br />
Morbus herculeus<ref name="Pinkhof1935" /><br />
Morbus sancti Benno<ref name="Pinkhof1935" /><br />
Morbus sancti Columbae<ref name="Pinkhof1935" /><br />
Morbus sancti Rochii<ref name="Pinkhof1935" /><br />
Malum Venereum<ref name="Siebenhaar1850" /><br />
Pudendagra<ref name="Kraus1844" /><ref name="Siebenhaar1850" /><br />
Cacochymia Venerea'''<ref name="Kraus1844" /><ref name="Siebenhaar1850" />
| RHK10 = {{RHK10|A|A|50-A53|}}
| ICD9 = {{ICD9|090}}-{{ICD9|097}}
398. rida:
| 097.9
| ''syphilis unspecified''
|}<ref name="RDIBe" />
==== RHK-10 ====
411. rida:
====== Kaasasündinud süüfilise kliiniline pilt lastel (1957) ======
Kolmandik emaüsas kaasasündinud nakkuse saanuist sünnib surnuna, teisel kolmandikul on kliiniliselt väljendunud süüfilis ning ülejäänuil võivad süüfilise sümptomid avalduda hilisemas eas.<ref
* [[süfiliitiline nohu]] (''rhinitis syphilitica'') võib ilmneda juba päevi pärast sündi ja avaldub ninahingamise raskenemises, omapärases nohisemis, kleepuva-mädase sekreedi eritumises koos ninaavade infiltratsiooniga, [[ninavahesein]]a ja ninakarbikute haavandumises ja naha lõhenemises.<ref
* [[villiline süüfilis]] (''pemphigus syphilitucus'') võib esineda vastsündinul kohe pärast sündi või ilnneda esimese nädala jooksul. Villid võivad olla täidetus kas seroos-häguse või hemorraagilise sisaldisega, milles tuvastatakse spirohheete. [[Villid|Ville]] ümbritseb põletikuline piirkond ja need paiknevad peopesadel, jalataldadel, [[käsi|käte]] ja jalgade painutuskülgedel, harvemini [[kere]]l ja [[nägu|näol]].
* naha difuusne rakuline infiltratsioon on iseloomulik ja põhjustab naha paksenemist [[nina]], [[suu]] ja [[silmalaug]]ude ümbruses on täheldatud põletikulise punetuse taustal lõhesid, armikesi ja hiljem koorikulist ekseemitaolist löövet. Nahk on pruunikaskahvatu värvusega. Infiltratsiooni levides [[juuksed|juustega]] kaetud [[pea]]osale võib ilmuda alopeetsia, mis avaldub juuste korrapäratute laikudena väljalangemise ning ka [[kulmud|kulmukarvade]] ja [[ripsmed|ripsmete]] väljalangemisena. [[Põsk]]edel ning kõva ja pehme suulae limaskestadel võib esineda pindmisi haavandeid. Päraku piirkonnas esineb märguvaid paapuleid. Tuharail esineb erüteem, laialdane infiltratsioon ja pindmised erosioonid, sealt levib protsess ka [[munandikott|munandikotile]] ja tüdrukutel [[häbememokad|häbememokkadele]].<ref
Kõikidel süüfilishaigetel lastel ei esine ühesugused sümptomid, paljud lapsed olid näiteks nahanähtudeta.
421. rida:
Lastel on sagedased ja iseloomulikud luude kahjustused, märgata on nina deformatsiooni, nösi- või [[sadulnina]] ja [[olümpialaup]] ''caput natiforme'') mille põhjustavad [[koljuluud]]e deformatsioon ja [[koljuveenid]]e tugev laienemine. Väga sagedasti esineb süfiliitilist osteokondriiti (77%-l), vähem periostiite ja ostiite. Kahjustuvad peamiselt küünar- ja [[õlavarreluu]] ning [[sääreluu]]. Luude kahjustustele lisaks kahjustuvad ka siseelundid – suureneb ja tiheneb [[põrn]], [[maks]] ja esineb difuusne hepatiit, armistusprotsesside puhul või [[sapiteed]]e gummoosse põletiku korral areneb [[itkerus]]. Tihti esineb ka [[neerud]]e kahjustusi. Hingamiselundite poolt esineb ''pneumonia albat''<nowiki/>'t, [[bronhid]]e laienemist, kõri haavandumist. [[Süda]]mes esineb kahinaid ja [[müokard]]i interstitsiaalset põletikku. Meelelunditega seostatakse [[iriit]]e, [[võrkkestapõletik]]ku, [[koriodiit]]i, [[nägemisnärvi atroofia]]t, [[kurtus]]t. Närvisüsteem aga annab rahutust, mööduvaid krampe, [[vesipea]]d, psüühilise arengu aeglustumist, vahel meningeaalseid ja meningoentsefaliitilisi krampe, sageli kahjustub [[vegetatiivne närvisüsteem]] ja endokriinne aparaat ([[kilpnääre]], [[neerupealised]]). Veres esineb [[aneemia]]t.
Süüfilise retsidiivide korral, mis kujutavad endast olnud nahanähtude kordumist, on sagedamini esinenud vormiks naha kondüloomid – märguvad papuloossed vohandid päraku ja suguelundite ümbruses aga ka [[ninõõs|ninaõõne]], suu, kurgu ja kõri limaskestal, harvem gummoossed nähud – luude gummad, gummoosne osteomüeliit, maksa, neerude, soole ja munandite ja nahaaluse koe gummad.<ref
====== Klassifikatsioon (2007) ======
438. rida:
* skeleti muutused: [[osteokondriit]] (''pseudoparalysis'' Parrot);
* siseelundite kahjustused: [[hepatosplenomegaalia]], hepatiit, [[müokardiit]], ''[[pneumonia alba]]'', harva glomerulonefriit;
* närvisüsteemi kahjustused: [[arengupeetus]], vesipea, asümptomaatiline meningiit.<ref
Hiline kaasasündinud süüfilis avaldub ligikaudu 80%-l ravimata süüfilisega nakatunud lastest, enamasti vanuses 5–16 eluaastat. Hilise kaasasündinud süüfilise kliiniline pilt on tinglikult võrreldav hilise omandatud süüfilisega.
460. rida:
* suu ümber radiaalsed armid;
* rangluu mediaalse kolmandiku paksenemine (Higoumenakise sümptom)
* abaluu mediaasele konkaavne.<ref name="RDido" />
====== Kaassündinud süüfilise diagnoos RHK-10-s======
488. rida:
C-rühma jaotatud vastsündinutel, kel puuduvad kaasasündinud süüfilise kliinilised tunnused, seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on sama või või vähem kui 4 korda kõrgem kui emal ja ema oli raseduse ajal ravitud, ravi oli adekvaatne ning toimus rohkem kui 4 nädalat enne sünnitust ja emal pole olnud reinfektsiooni ega haiguse retsidiivi. C-rühma vastsündinu täielik uuring ei ole nõutav.
D-rühma jaotatud vastsündinutel puuduvad kaasasündinud süüfilise kliinilised tunnused ja nende seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on sama või või vähem kui 4 korda kõrgem kui emal ja ema mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter jäi madalaks ja stabiilseks nii enne rasedust kui raseduse ja sünnituse ajal. D-rühma vastsündinu täielik uuring ei ole nõutav.<ref
===== Omandatud süüfilis =====
522. rida:
Eristamaks süüfilist teistest haigustest tuleks viia läbi [[eristusdiagnoos]] – siin võidakse kaaluda [[ohatis]]t [[huul]]el. Ka mitmed teised peamiselt suguliselt levivad nakkushaigused võivad põhjustada [[suguelund]]ite haavandumist, nagu näiteks [[genitaalherpes]], ''[[chancroid]]'' (RHK-10 A57), [[kubemegranuloom]] (A58), (veneeriline) [[klamüüdialümfogranuloom]] (A55).
Suguelundite haavandumist võivad põhjustada ka mittesugulisel teel levivad haigused nagu [[lame lihhen]], [[Crohni tõbi]], [[Behçeti haigus]] (M35.2)<ref
Süüfilise diagnoosimisel tuleks välistada ka [[psoriaas]] ja [[süsteemne erütematoosne luupus]].<ref
Järgmiste seisundite korral võib alernatiivdiagnoosiks olla süüfilis – [[depressioon]], [[leišmaniaas]], leepra, [[Marfani sündroom]], [[polüskleroos]], [[taastuv polükondriit]], [[sarkoidoos]], ''Sutton disease 2'', tupevähk jt.<ref
==Neurosüüfilis==
540. rida:
Neurosüüfilis areneb ligi 10%-l süüfilisse nakatunutest.
Kõik neurosüüfilise vormid algavad meningiidina, esineb [[peavalu]], [[kuklakangestus]], võib esineda [[teadvushäire]], kraniaalnärvide halvatused (põhiliselt [[teine kraniaalnärv]], [[kolmas kraniaalnärv]], [[kuues kraniaalnärv]] ja [[kaheksas kraniaalnärv]]<ref
* Varane neurosüüfilis – võib esineda asümptomaatilise meningiidina ja võib hiljem areneda neurosüüfilise teisteks vormideks;
548. rida:
* süfiliitiline meningomüeliit;
* spinaalne meningovaskulaarne süüfilis.<ref name="E6xTT" />
==== Laboratoorne diagnoosimine ====
[[1905]]. aastal tuvastati süüfilis positiivse [[Wassermanni reaktsioon]]iga.<ref
Alates 1930-ndatest kasutati Ameerikas ka [[Hintoni süüfilisetest]]i, milles [[antigeen]]ina kasutati [[glütserool]]i, [[kolesterool]]i ja veise südamelihase ekstrakti<ref
Süüfilise [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse tehnikate]] all peetakse silmas haigustekitaja või tema osiste otsimist ja/või leidmist patsiendi analüüsidest, kas:
578. rida:
Keskhaigla laboriuuringute hinnakiri (2014):
* ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i vastase IgM kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev)
* ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i vastase IgG kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev).<ref
====== Seroloogiliste testide tulemused ======
Mittetreponemaalsed testid võivad anda väärpositiivse tulemuse kui uuritaval esineb hepatiit, viiruslik [[kopsupõletik]], [[leetrid]], [[malaaria]], nakkuslik [[mononukleoos]], [[tuulerõuged]] ja mõned teised viirusnakkused, [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] järel, teatud [[ravim]]ite kasutamise järel, labori või tehnilise vea tõttu, ka autoimmuunhaiguste, [[immunoglobuliinid]]e kõrvalekallete, narkootiliste ainete sõltuvuste, vananemise ja [[leepra]] korral.<ref
Pimeväljameetodil mikroskopeerimisel leitud ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i või positiivse DFA-TP (otsene fluorestseeruva anitkeha analüüs ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i antigeeniga) testi korral loetakse kinnitatuks varase süüfilise diagnoos.
596. rida:
===== Autopsia =====
H. Alexander Heggtveiti avaldatud [[autopsia]]<nowiki/>uurimuse kohaselt olid 15–30% ''aortic syphilis''<nowiki/>'e [[laip|patsientidel]] seroloogilised testid negatiivsed. 27 korral tehti ka [[lumbaalpunktsioon]], seroloogilised analüüsid olid positiivsed 2 korral – mõlemad patsiendid olid põdenud [[neurosüüfilis]]t.<ref
===== Skeletil =====
Toeseni võib treponematoos jõuda 1–20%-l nakatunuist.<ref name="92oli" />
[[Treponematoos]]id (va pinta) kahjustavad kõva kude ja haiguskolded skeletil on veneerilise, endeemilise süüfilise ja framböösia puhul niivõrd sarnased, et neid on praktiliselt võimatu üksteisest eristada. ([[Martin Malve]] 201:24–25).<ref
Luustikel võidakse määrata süüfilise esinemine DNA-analüüside põhjal, näiteks tuvastati süüfilis [[Lihavõttesaar]]e luustiku näidisel RHO235-<ref
===== Teatamiskohustus ja teave seksuaalpartnerite kohta=====
610. rida:
Eestis on tänapäeval nõutav süüfilishaigete (diagnoosikoodid A50–A53) registreerimine ja teatise saatmine (koos isikut tuvastavate andmetega) kohalikku [[Terviskaitse Inspektsioon]]i.
Eesti seaduste järgi puudub süfiliitikul kohustus anda arstile/meditsiiniasutusele teavet oma seksuaalpartnerite kohta, aga ta võib seda teha vabatahtlikult.<ref
== Patoloogia ==
=== Süfiliitilised haavandid===
Süfiliitilisi haavadeid eristatakse [[vähilesioonid]]est vedeliku esinemise tõttu, süfiliitlistes haavandites on [[mäda]] ja puudub vedelik.<ref
Haavanditest võetud biopsiaproovides on tuvastatud plasmarakke ja [[histiotsüüt]]e.
622. rida:
{{Vaata|Tüümuseabstsess}}
20. sajandi esimesel poolel seostati kaasasündinud süüfilisega [[tüümus|tüümuse]][[tüümuseabstsess|abstsesse]], neid kirjeldas esmakordselt Dubois 1850. Erinevad autorid on hiljem vaielnud nende kollete tekkemehhanismide üle, need olla tekkinud kas [[Hassalli kehad]]e infiltratsiooni või [[tüümuse säsi]] [[nekroos]]i tulemusel, mille tulemusel sai häiritud [[veresoon]]te areng nimetatud üksuses ja moodustus [[tüümuse tsüst]].<ref
=== Immunopatoloogia ===
636. rida:
''Granulomatous secondary syphilis''<nowiki/>'e [[marrasknahk|marrasknaha]] [[basaalkiht]] sisaldab [[Langerhansi rakud|Langerhansi rakke]].
Teisese süüfilise nahalesioonides on tuvastatud T-rakke, [[monotsüüt]]e/makrofaage, ja [[dendriitrakk]]e, ''dermal infiltrates'' sisaldasid väga vähe plasmarakke ja hulgaliselt [[granulotsüüt]]e.<ref
Immunosupressiooniga patsientide organismis esineb patofüsioloogilisi modifikatsioone, neil võib patogeene küll leiduda rohkelt siseelundites, kuid tuvastatav ei ole [[põletik]]u esinemine.
648. rida:
Uuringute põhjal oletatakse, et luud nakatuvad süüfilisega nii lümfisüsteemi ([[toruluud]]e puhul, kuna nende juures asuvad lümfisõlmed) kui [[vereringe]] kaudu ([[kolju]]l) – kahe süsteemi koosmõjul. Rohkelt haigustunnuseid esineb just [[lümfisoon]]te või -sõlmede ja luude ühenduskohtades, näiteks [[reieluu]]de, [[sääreluu]]de, [[pindluu]]de, [[rangluu]]de, [[küünarvarreluu]]de, [[õlavarreluu|õlavarre]]- ja [[kodarluu]]de distaalsete otste juures.
Ligi 90 protsendil haigestunutest ei esine nakkuse tunnuseid skeletil.<ref
===== Gummad koljul ja luudel=====
654. rida:
Kolju destruktsioon algab peaaegu kõikidel juhtudel kolju välispinnalt, kus vereringe kaudu levib põletik pehmest koest luusse. Enamasti toimuvadesimesed muutused [[otsmikuluu]]s, kus põletikust tulenevate muutuste käigus hakkab toimuma ulatuslik luu lahustumine.
Kolju erosioonis toimub korraga kaks vastandlikku protsessi – esmalt tekitab destruktsioon koljusse lohu, mis ulatub kuni luu [[käsnollus]]eni ja samal ajal tekib [[põletikukolde]] ümber ringjoon, kus toimub luu taastamine – ladestub uus luu, mis muutub väga sklerootiliseks. Gumma aine lahustamise järgselt tekib sellele kohale süüfilisele omane tähekujuline haiguskolle (''caries sicca'').<ref
Haiguskolde degeneratiivsete muutuste tulemusel võib tekkida amorfne mass, mida nimetatakse gummaks. Gummad luudel moodustuvad luud verega varustavate soonte tromboseerumisel ja mürgiste jääkide tekitamisel treponeema bakteri poolt. Gumma suurus on varieeruv, see võib olla kas väike ja eraldiseisev või ühineda ja moodustada suure massi, mis täitab kogu [[luuüdikanal]]i. Luuümbrise gummad on väiksemad ja neid on vähem kui luuüdikanalis. Paranemisprotsessis võib gumma ka imenduda ja nekrootilistele kohtadele võib tekkida uus luu.<ref
== Epidemioloogia ==
Tänapäeval on registreeritud ja avaldatud süüfilisejuhtde esinemine (erinevad staadiumid) järgmistes riikides (ka territooriumidel ja aladel) : [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Ameerika Samoa]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Anguilla]], [[Antigua ja Barbuda]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aruba]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Aserbaidžaan]], [[Assoorid]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Belgia]], [[Bermuda]], [[Bhutan]], [[Boliivia]], [[Brasiilia]], [[Briti Neitsisaared]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Cooki saared]], [[Costa Rica]], [[Djibouti]], [[Eesti]], [[Fidži]], [[Gabon]], [[Gambia]], [[Grenada]], [[Gruusia]], [[Gröönimaa]], [[Guadeloupe]], [[Guam]], [[Guatemala]], [[Guinea-Bissau]], [[Guyana]], [[Hispaania]], [[Honduras]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[Indoneesia]], [[Inglismaa]], [[Iraan]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Kaimanisaared]], [[Kanada]], [[Kanaari saared]], [[Kamerun]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kesk-Aafrika Vabariik]], [[Kiribati]], [[Komoorid]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Luksemburg]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Malta]], [[Montserrat]], [[Nigeeria]], [[Prantsuse Polüneesia]], [[Soome]], [[Šotimaa]], [[Taani]], [[Tokelau]], [[Ungari]], [[Uus-Meremaa]] jm.<ref
<ref === Ameerika Ühendriikides ===
[[USA]]-s esines [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal süüfilisenakkust 500 000 juhtu/aastas.<ref
=== Eestis ===
676. rida:
*2003 – 234
*2004 – 184
*2005 – 111 süüfilise haigusjuhtu.<ref name="euAan" />
=== Soomes ===
Tänapäeval avastatakse [[Soome]]s süüfilise nakkusi aastas 100–200 korral, enamik neist on saadud [[Venemaa]]lt või Baltimaadest.<ref
== Süüfiliseeksperimendid ==
690. rida:
[[Charles-Paul Diday]] (1812–1894), kes töötas Antiquaille's, Lyonis peakirurgina, kasutas 1848 süüfilisevastast vaktsineerimist – võttes kolmanda staadiumiga süfiliitikutelt [[veri|verd]] ja kandes üle esimese staadiumiga süfiliitkutele.
[[Ilja Metšnikov]], töötades [[Pariis]]is nakatas ahvid süüfilisse.<ref
=== Albert Neisseri uuring ===
[[Albert Neisser]] avaldas [[1898]] töö, mille tarbeks uuriti meditsiiniliste [[inimuuring]]ute käigus [[seerumteraapia]] efektiivsust süüfilise korral. Selleks süstiti raviasutusse pöördunud tervisehädadega (mitte süüfilis) [[patsient]]idele (enamikus [[prostituut|prostituudid]]), loomulikult neid katsest enne informeerimata ega luba küsimata, süüfilishaigete rakuvaba vereseerumit. '[[Vaktsineerimine|Vaktsineerimise]]' tulemusel haigusse nakatunute kohta leidus seletus: „vaktsiin“ ei töötanud.<ref
===Oslo ravimata süüfilise uuring (1891–1910)===
Süüfilise [[elavhõbe]]da ravi osutus ebaefektiivseks. Oslo ülikooli veneroloogia ja dermatoloogia professor [[Caesar Boeck]] keelas kasutada seda süfiliitikute ravis, kuna elavhõbe häirivat keha enda kaitsemehhanisme. Aastatel 1891–1910 raviti tema ettekirjutustele vastavalt ligi 2000 varase süüfilise haigusjuhtu, ka temale järgnenud (1925–1927) E. Bruusgaard toimis sarnaselt.<ref
Hinnanguliselt 60–70% patsientidest läheb varase süüfilise ravita läbi elu minimaalsete ebamugavustega.<ref
Selle uurimuse tulemusi nimetatakse Oslo uurimuseks.
708. rida:
1946.–1948. aastal viidi [[Guatemala]]s läbi süüfilise plaanikohased uuringud. [[Susan M. Reverby]] uuringu kohaselt nakatati eksperimendi käigus ligi 700 Guatemala inimest (katsealust) kahte haigusse: süüfilisse ja [[gonorröa]]sse. Alguses maksti seroposiitivsetele prostituutidele, et nad astuksid vangidega vahekorda. Aga toimiti ka teisiti, prostituudid nakatati nimetatud haigustesse ning seejärel astusid nad [[mees]]tega kaitsmata vahekorda. Sellisel teel aga nakatusid uuringu kohaselt väga vähesed ning otsustati neid hoopis otse nakatada.
Katsealusteks olid suuresti kohalikud [[vang]]id, [[vaimupuue|vaimupuudega]] inimesed, orbudekodu [[laps]]ed ja [[sõdur]]id.<ref
USA presidendi bioeetika komisjoni raporti kohaselt osales kõikides uurimustes, mis leidsid aset aastatel 1946–1948, umbes 5500 [[guatemalalased|guatemalalast]]. Tahtlikult nakatati süüfilise, gonorröa ja pehme šankriga neist 1300 vangi, [[psühhiaatriapatsient]]i ja prostituuti.
Bakterid süstiti [[silmad]]esse, kesknärvisüsteemi ja meeste genitaalidesse.<ref
== Süüfiliseravi ==
{{Vaata|Süüfiliseravi}}
[[Ulrich von Hutten]] (21. aprill 1488 – 29. august 1523), kes olevat süüfilisse nakatunud<ref
[[Paracelsus]] (1493–1541) pooldas elavhõbedaravi. Elavhõbedaravi hakkas taanduma [[vismut]]i eest [[1884]].<ref
1596. aastal Tallinnas viibinud [[rändarst]], songalõikaja Peter Kölnist, olevat lubanud, et ravib süüfilise välja 12. päevaga. Selleks hõõruti haige nahka elavhõbedaga, vannitati ja manustati [[aaloe]]st, guajakipuust, sarsaparillist ([[Regeli smiilaks]]) ja kivirikust valmistatud ravimit.<ref
''The British Homoeopathic Review'' (1856) kohaselt on kohalikud kasutanud süüfilise ravis taime ''[[Acalypha indica]]'' saadusi.<ref
[[31. august]]il [[1909]] katsetas [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat [[immunoloog]] [[Paul Ehrlich]] esimest korda [[keemiaravi]]<ref
20. sajandi algusaastatel hakati kolmandase süüfilise ravis kasutama tahtlikku [[malaaria]]sse nakatamist (''malariotherapy'', terapeutiline malaaria), et kutsuda esile palavikku. 1917. aastal hakkas Austria [[psühhiaater]] [[Julius Wagner-Jauregg]] ([[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] 1927) neurosüüfilist ravima indutseeritud [[Plasmodium vivax-malaaria]]ga, nakkus lõpetati ''quinine''<nowiki/>'ga.
733. rida:
===Kaasasündinud süüfilise ravi (1957)===
Varem tarvitati nii laste kui täiskasvanute ravimisel elavhõbedat ja salvarsaani. [[Novarsenool]]i [[veen]]i süstitavaks annuseks arvestati kehakaalu kilogrammi kohta imikule 0,02, lastele 2–4 aasta vanuses 0,01–0,015 ja vanemaealistele lastele 0,015. Otstarbekohasem oleks olnud ka imikul alustada süstimisi annusega 0,01–0,015 kehakaalu kilogrammi kohta ja nõrkadele lastele tulnuks esimest annust vähendada 0,005–0,01-ni kehakaalu kilogrammi kohta. Heaks preparaadiks lihasesse süstimiseks peeti [[müarsenool]]i (annused samad kui novarsenoolilgi). Uuemaks preparaadiks tol ajal (1957) oli [[sovarseen]] mida anti lastele kuni 1 aasta vanuseni 0,0025–0,005, 1–3 aasta vanuses 0,005–0,025 ja 3–10 aasta vanuses 0,01–0,03. Elavhõbedat süstiti 3–5%-lise [[kalomel]]i või 1%-lise elavhõbeoksütsüaniidi suspensioonina lastele kuni 1 aasta vanuses 0,3–0,5, 2–5 aasta vanuses 0,5–1,0 ja vanemaealistele lastele 1,0–1,5. Harvem tarvitati raviks sublimaati (hydrargyri sublimati corrosivi 0,1, natrii chlorati 0,2, ag. destill. 10,0, korraa 0,1–0,2 ml). Kui laps ei talunud elavhõbedaga süstimisi hästi siis võidi need asendada halli elavhõbedasalvi sissehõõrumisega annuses 0,1 kehakaalu kilogrammi kohta.<ref
===Eesti ravijuhend 2007===
Süüfiliseravi ja ravimid ning kestus varieeruvad ja olenevad nii süüfilise vormidest kui süüfilist põdevast patsiendist. Valikravimiks Eesti 2007. aasta vastava ravijuhendi kohaselt on parenteraalselt manustatav penitsilliin G ([[bensüülpenitsilliin]]) või selle depoovorm [[bensatiinpenitsilliin]].<ref
Süüfilise ravis kasutatavate ravimite eest tuleb Eestis tänapäeval tasuda patsiendil endal vastavalt soodusravimite väljastamise eeskirjadele (HIV-infektsiooni korral on ravi tasuta).
781. rida:
*D. rühm
** bensatiinbensüülpenitsilliin G 50 000 TÜ/ kg i/m ühekordse annusena.<ref
=== Ravi raseduse ajal ===
792. rida:
Hilise latentse või täpsustamata kestusega süüfilise korral kasutada bensatiinbensüülpenitsilliini 2,4 milj. TÜ ''i.m.'' 1 kord päevas mõlemasse tuharasse 1., ja 8. ja 15. päeval või bensüülpenitsilliini 1 milj. TÜ i.m. 4 korda päevas 21 päeva.
Penitsilliiniallergia korral erütromütsiin 500 mg 4 korda 28 päeva.<ref
=== Ravi ebaõnnestumine ===
802. rida:
Süüfilise levikuga Euroopas 16. sajandil kaasnes sellega haigestunute suur suremus, mis võis ulatuda 20–40%.
Süüfilist on surmapõhjuseks nende rasedate arenevale lootele, kelle rasedus süüfilisnakkuse tõttu katkeb iseeneslikult või sünnib laps surnult.<ref
Süüfilisse nakatunud noorte ja/või täiskasvanute puhul ei ole süüfilis tänapäeval surmapõhjustaja ''per se''.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustas süüfilis [[2000]]. aastal 197 000 inimese surma.<ref
==Ajaloolist==
812. rida:
2008. aastal koostatud uurimus süüfilisebakteri [[DNA]] kohta viitas bakteri pärinemisele [[Ameerika]]st mitu tuhat aastat tagasi.
Üks uurimus on asetanud bakteri kujunemise aja Uues Maailmas vahemikku 14 000–3000 aastat eKr.<ref
Inglise teadlaste poolt [[Inglismaa]]l, Rivenhalli surnuaialt leitud 25–50-aastase naise luud, kes suri ilmselt aastate 1296 ja 1445 vahel, uurimisel tuvastatud haigusjäljed naise skeletil inditseerivad, et ta nakatus tõppe tõenäoliselt sugulisel teel.<ref
===Süüfilise planeetide seisu teooria===
Nürnbergi linnaarsti [[Theodoricus Ulsenius]]e kommentaar Düreri süüfilisega meest kujutaval teosel, võib viidata sellele, et tol ajal valitses seal arusaam haiguse astroloogiliste põhjuste<ref
===Süüfilise Kolumbuse-eelne teooria===
823. rida:
===Süüfilise Fracastro teooria===
[[Girolamo Fracastro]] (1484–1553), kes avaldas [[1546]]. aastal teose „Nakkusest“ ("De Contagione"), uskus, et haigust kannavad edasi „seemned“ (''seminaria contagionum'').<ref
===Süüfilise viiruse teooria===
[[19. sajand]]i lõpuaastatel arvati, et süüfilise tekitajaks olevat viirus.<ref
===Süüfilise Broussais'i teooria===
Prantsuse arst [[François-Joseph-Victor Broussais]] (1772–1838) teooria kohaselt (1815) ei olnud süüfilis mitte haigus, vaid teatud laadi ärritus, mis avaldub kehal ja selle raviks on [[aadrilaskmine]] või ka [[kaaniravi]].<ref
===Süüfilise Kolumbuse-teooria===
USA Emory ülikooli [[antropoloog]]ide [[Euroopa]]st pärit skelettide uuringute alusel tõi süüfilise Uuest Maailmast Vanasse Maailma ilmselt siiski [[1492]]. aasta rännakult [[Santa Maria]] jt laevadega [[Kolumbus]]<ref
===Süüfilis Euroopas===
15.–16. sajandil levinud süüfilis oli eriti virulentne.
Aastal [[1494]] kasutas [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[Charles VIII]] ([[1470]]–[[1498]]) ära [[Milano hertsogkond|Milano hertsogkonna]] [[Milano hertsog|hertsogi]] [[Francesco Sforza]] abipalvet ning viis oma armee [[Itaalia]]sse ([[Itaalia sõda (1494–1498)]]), et prantslastele tagasi vallutada [[Napoli kuningriik]]. Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid [[1495]] surema seni tundmatusse<ref
====Eestis====
[[Tartu ülikool]]i arheoloogia [[doktorant|doktorandi]] [[Martin Malve]] sõnul pärinevad [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]], [[17. sajand]]i lõpust teated selle kohta, et [[Tartu]]s ja selle ümbruses on nähtud palju ninadeta inimesi ehk süfiliitikuid. [[Maarja kalmistu]]l kaevates aga tuli 750 luustikust välja ainult üks süüfilishaige – mis tema sõnul aga ei tähenda, et neid üldse ei olnud, pigem surid nad lihtsalt enne ära, kui haigus jõudis areneda väga kaugele.<ref
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721) olevat Rootsi garnison avanud Tallinnas süüfilise ravimiseks kaks haiglat.<ref
==Süüfiliseepideemiaid ==
=== 1495. aasta Napoli tõve epideemia ===
Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid 1495 surema seni tundmatusse<ref
1495. aasta lõpuks oli epideemia laienenud [[Prantsusmaa]]le, [[Šveits]]i ja [[Saksamaa]]le, [[Inglismaa]]le ja [[Šotimaa]]le jõudis süüfilis 1497. aastal. 1500. aastal jõudis süüfilis [[Skandinaavia]] maadesse: Inglismaale, [[Ungari]]sse, [[Kreeka]]sse, [[Poola]] ja Venemaale. Eurooplased kandsid haiguse edasi [[Kolkata]]sse [[1498]], ja [[1520]] jõudis see inimestega Aafrikasse, Lähis-Idasse, [[Hiina]]sse, Jaapanisse ja [[Okeaania]]sse.<ref
=== 1495.–1496. aasta Tallinna süüfiliseepideemia ===
1495.–1496. aastal oli Tallinnas süüfiliseepideemia, sellega seoses sulgesid linnavõimud ühiskondlikud kümbluskohad. Järgmised epideemiad vallandusid 1519.–1520. ja 1539. aastal.<ref
=== 1496. aasta Nürnbergi süüfiliseepideemia ===
Süüfiliseepideemia algas [[Nürnberg]]is [[1496]] ja vaibus 1498. aastaks.<ref
=== Süüfilis Jaapanis ===
863. rida:
Süüfilis jõudis [[Jaapan]]isse [[1505]].
18. sajandi lõpus võis mitmes Jaapani piirkonnas olla süüfilisse nakatunud ligi pool elanikkonnast.<ref
=== Venemaal ===
Sugulisel teel levivate haiguste epideemia ajal [[Venemaa]]l ([[1994]]–[[2004]]) nakatus süüfilisse rohkem kui 2,7 miljonit inimest.<ref
==Kultuuris==
877. rida:
[[Pilt:DürerSyphilis1496.jpg|pisi|[[Albrecht Dürer]] (1496) süüfilise mees – usuti [[astroloogia|astroloogilistesse]] põhjustesse]]
Süfiliitikuid kujutab ka [[Sebastian Brandt]]i puulõige "Saint Mary and the Holy Child punishing the sufferers of syphilis", 1496.<ref
[[Gerard de Lairesse]] (1641–1711) autoportreed ja [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud portree toovad esile kaasasündinud süüfilise erilised tunnusmärgid.<ref
[[Pilt:Rembrandt Harmensz. van Rijn 095.jpg|pisi| [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud [[Gerard de Lairesse]] portree, ca. 1665–67, De Lairesse põdes kaasasündinud süüfilist, mille tulemusel moondus tema [[nägu]] ja kadus [[nägemine|silmanägemine]].<ref
=== Kirjandus ===
893. rida:
Gabriele Falloppio elustas esmase süfiliitlise haavandi kirjelduse oma raamatus "De Morbo Gallico" ("The French Disease") .
1738. avaldas Jean Astruc teose süüfilise ja veneeriliste haiguste ajaloo kohta "De Morbis Venereais" ("On Venereal Disease").<ref
=== Tsitaadid ===
[[Erasmus Rotterdamist]] (1520) kirjutas {{cquote|If I were asked which is the most destructive of all diseases I should unhesitatingly reply, it is that which for some years has been raging with impunity … What contagion does thus invade the whole body, so much resist medical art, becomes inoculated so readily, and so cruelly tortures the patient ?}}<ref
[[William Shakespeare]]'i teostes on kirjeldatud süüfilisega seonduvat.
[[Voltaire]] kirjutas {{cquote|On their flippant way through Italy, the French carelessly picked up Genoa, Naples and syphilis. Then they were thrown out and deprived of Naples and Genoa. But they did not lose everything – syphilis went with them.}}<ref
* Sir [[William Osler]] (12. juuli [[1849]]—29. detsember [[1919]]) :
{{cquote|The physician who knows syphilis knows medicine.}}<ref
== Termin ==
Süüfilise nimetus on saadud [[Girolamo Francastro]] [[poeem]]is "Syphilis Sive Morbus Gallicus" («Syphilis ehk prantsuse haigus») esineva [[karjus]]e ''[[Syphilys (karjapoiss)|Syphilys]]''<nowiki/>'e (kreeka k συς — 'siga', φίλος — 'armas'<ref
Haigus, mille kohta võidakse arvata, et tegemist on tänapäevases mõttes süüfilisega, võis kanda alguses [[rõuged|rõugete]] nime (''great pox'')<ref
16. sajandil võttis prantslane [[Jean François Fernel]] kasutusele termini ‘lues venera’.
Inglise meditsiinikirjanduses mainis süüfilist esmakordselt inglise kirurg-dermatoloog [[Daniel Turner]] (1667–1741).<ref
Süüfilise nimi juurdus alles 18. sajandi lõpus<ref
[[Itaallased]] nimetasid haigust "prantsuse haiguseks", aga ka ''Gallic disease'', ''morbus Gallicus'' või ''French pox'', [[Hollandlased|hollandlastel]] oli see "flaami" ja [[portugallased|portugallastel]] "hispaania" või "kastiilia haigus", [[sakslased|sakslastel]] ''French evil'', [[venelased|venelastel]] "poola", [[poolakad|poolakatel]] "saksa", [[prantslased|prantslastel]] Napoli tõbi või "hispaania" haigus, hiljem ''grande verole'', [[šotlased|šotlastel]] ''grandgore'' ja [[jaapanlased|jaapanlastel]] ''the Canton rash'' või ''the Chinese ulcer'' ja [[tahitilased|tahitilastel]] "briti haigus"<ref
Ladinakeelne nimetus ''lues'' võib tähendada 'katku' või nakkavat haigust.
929. rida:
== Viited ==
<div style="height:25em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
{{viited|1=2
<ref name="9lZpv">Juan C. Salazar, Adriana R. Cruz, Constance D. Pope, Liliana Valderrama, Rodolfo Trujillo, Nancy G. Saravia ja Justin D. Radolf, [http://jid.oxfordjournals.org/content/195/6/879.full Treponema pallidum Elicits Innate and Adaptive Cellular Immune Responses in Skin and Blood during Secondary Syphilis: A Flow-Cytometric Analysis], J Infect Dis. (2007) 195 (6): 879–887., doi: 10.1086/511822. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="ZAssW">SANDRA A. LARSEN, BRET M. STEINER, ja ANDREW H. RUDOLPH, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC172846/pdf/080001.pdf Laboratory Diagnosis and Interpretation of Tests for Syphilis], lk 11, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1995, lk 1–21, 8. väljaanne, nr 1. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="IsktL">Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="e0qGX">tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS [[Medicina]], lk 303, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2</ref>
<ref name="y5ZTh">[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis]. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="wdezg">Sandra A. Larsen, Ph.D. and Robert E. Johnson, M.D., M.P.H. [http://www.cdc.gov/std/syphilis/manual-1998/chapt1.pdf DIAGNOSTIC TESTS Chapter 1]. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="Castelli1713">Castelli, B. & Bruno, J.P (1713). ''Lexicon medicum Graeco-Latinum.'' Leipzig: F. Thomas</ref>
<ref name="Kraus1844">Kraus, L.A. (1844). ''Kritisch-etymologisches medicinisches Lexikon'' (3. väljaanne). Göttingen: Verlag der Deuerlich- und Dieterichschen Buchhandlung.</ref>
<ref name="Pinkhof2012">Everdingen, J.J.E. van, Eerenbeemt, A.M.M. van den (2012). ''Pinkhof Geneeskundig woordenboek'' (12. trükk). Houten: Bohn Stafleu Van Loghum.</ref>
<ref name="Siebenhaar1850">Siebenhaar, F.J. (1850). ''Terminologisches Wörterbuch der medicinischen Wissenschaften.'' (2. väljaanne). Leipzig: Arnoldische Buchhandlung.</ref>
<ref name="Pinkhof1935">Pinkhof, H. (1935). ''Vertalend en verklarend woordenboek van uitheemsche geneeskundige termen.'' (2. trükk). Haarlem: De Erven F. Bohn.</ref>
<ref name="Arnaudov">Arnaudov, G.D. (1964). ''Terminologia medica polyglotta. Latinum-Bulgarski-Russkij-English-Français-Deutsch.'' Sofia: Editio medicina et physcultura.</ref>
<ref name="8oghh">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 405, 1957.</ref>
<ref name="gbMhv">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 407, 1957.</ref>
<ref name="RDido">Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm jt, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], [[Eesti Arst]] 2008; 87(3):231–241, lk 232</ref>
<ref name="Pw09b">Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm jt, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], [[Eesti Arst]] 2008; 87(3):231–241, lk 233–234</ref>
<ref name="5jd7D">[[James George Beaney]], [https://archive.org/details/syphilisitsnatur00bean "Syphilis: its nature & diffusion popularly considered"], [[Melbourne]], [[1869]]. Vaadatud 12.04.2015</ref>
<ref name="wTcok">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 33, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="yXzfp">John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr. 4. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="yDvhH">John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4. (vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="Ls7AV">Petra Matějková, Michal Strouhal, David Šmajs, jt... George M Weinstock, [http://www.biomedcentral.com/1471-2180/8/76 Complete genome sequence of Treponema pallidum ssp. pallidum strain SS14 determined with oligonucleotide arrays], BMC Microbiology 2008, doi:10.1186/1471-2180-8-76, 15. mai 2008. Vaadatud 5.04.2015</ref>
<ref name="mUjow">Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167 "The Cambridge Encyclopedia of Human Paleopathology"], lk 158, 7.04.2015</ref>
<ref name="nHx64">GLOBAL HEALTH, [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp048126 Syphilis Control — A Continuing Challenge], Edward W. Hook, III, M.D., and Rosanna W. Peeling, Ph.D., N Engl J Med 2004; 351:122–124, 8. juuli 2004, DOI: 10.1056/NEJMp048126. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="BZhh1">[http://www.ohtuleht.ee/262549/suufilise-toi-euroopasse-kolumbus Süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus], SLÕL Online, 16. jaanuar 2008</ref>
<ref name="N7lF0">Paul Price, Kevin B. Frey, [https://books.google.ee/books?id=wC9bv5i4MsYC&pg=PA245 "Microbiology for Surgical Technologists"], lk 230, 2003, 15.04.2015</ref>
<ref name="FQcSI">Samuel R. Haythorn ja George R. Lacy, [http://www.jstor.org/stable/30082436?seq=1#page_scan_tab_contents Virulent Treponema Pallidum Recovered from a Stillborn Infant after Twenty-Six Hours], The Journal of Infectious Diseases, 29. väljaanne, nr 4, (oktoober 1921), lk 386–389, [[Oxford University Press]], URL: http://www.jstor.org/stable/30082436. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="YA2VR">Gerd Gross, Stephen K. Tyring, [https://books.google.ee/books?id=AnoGccgd7yQC&pg=PA139"Sexually Transmitted Infections and Sexually Transmitted Diseases"], lk 136, 2011, 13.04.2015)</ref>
<ref name="ckw9g">J.Ernest Lane, F.R.C.S. ENG. (SENIOR SURGEON AND LECTURER ON CLINICAL SURGERY, ST. MARY'S HOSPITAL; SENIOR SURGEON, LONDON LOCK HOSPITAL.), [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673600510022 SYPHILIS D'EMBLEE.], [[The Lancet]], 179. väljaanne, nr 4633, 15. juuni [[1912]], lk 1605–1607. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="g3LC0">Sunil K Gupta, Aarti Bhattacharya, RR Singh, ja Vivek K Agarwal, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3401849/ Syphilis D’ Emblee], Indian J Dermatol. 2012 Jul-Aug; 57(4): 296–298., doi: 10.4103/0019-5154.97676, PMCID: PMC3401849. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="gFqcO">[[Harri Jänes]], [[Hubert-Viktor Kahn]], [[Helle-Mai Roots]], "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 485, [[1970]], trükiarv 40 000, hind [[rubla|rbl.]] 1.85</ref>
<ref name="VMGng">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 404, 1957.</ref>
<ref name="S9180">[http://www.historyinanhour.com/2010/06/08/henry-viii%E2%80%99s-succession-problem-syphilis-or-bad-luck/ Henry VIII’s Succession Problem: Syphilis or Bad Luck?]. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="aSXpF">Andrea Barthélémy, [http://www.welt.de/gesundheit/article107619609/Die-Lustseuche-kehrt-nach-Deutschland-zurueck.html Die Lustseuche kehrt nach Deutschland zurück], [[Die Welt]]. Vaadatud 6.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref name="Vvwix">[http://blogs.mcgill.ca/oss/2013/05/24/in-the-16th-century-enemies-of-the-sculptor-benvenuto-cellini-attempted-to-murder-him-by-poisoning-his-food-instead-they-ended-up-curing-him-of-syphilis-what-had-they-put-in-his-food/ In the 16th century enemies of the sculptor Benvenuto Cellini attempted to murder him by poisoning his food. Instead, they ended up curing him of syphilis. What had they put in his food?]. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="99Ewp">Stephen Dobyns, [https://books.google.ee/books?id=0M6Tjp1twW0C&pg=PA194&lpg=PA194 "Next Word, Better Word: The Craft of Writing Poetry"], lk 194, 2011, 6.04.2015</ref>
<ref name="vq48N">JACKIE ROSENHEK, Picture imperfect, [http://www.doctorsreview.com/history/picture-imperfect/ Tiny Henri de Toulouse-Lautrec’s talent — and troubles — were larger than life], oktoober 2009. Vaadatud 7.04.2015</ref>
<ref name="06O6Y">Patrick Keatley, [http://www.theguardian.com/news/2003/aug/18/guardianobituaries Idi Amin], [[The Guardian]], 18. august 2003. Vaadatud 7.04.2015</ref>
<ref name="OEuHb">Rory Carroll, [http://www.theguardian.com/world/2002/may/02/humanities.research Research hints at ill Duce's syphilis]. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="7mzS9">John Parascandola, [https://books.google.ee/books?id=ANijeeP_430C&printsec=frontcover "Sex, Sin, and Science: A History of Syphilis in America"], 2008, 6.04.2015</ref>
<ref name="QG7iA">Sheryl Persson, [https://books.google.ee/books?id=ZA0v9N7S2LgC&pg=PA163 "Smallpox, Syphilis and Salvation: Medical Breakthroughs that Changed the World"], lk 163, 2009, 13.04.2015</ref>
<ref name="qfzVZ">[http://www.urology-textbook.com/syphilis.html Syphilis: Etiology, Pathology, Signs and Symptoms]. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="X4O7J">[http://bestpractice.bmj.com/best-practice/monograph/50/basics/pathophysiology.html Syphilis infection], 20. veebruar 2015. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="Z1bHn">[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilitische_Mesoaortitis Syphilitische Mesoaortitis]. Vaadatud 7.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref name="hOih4">[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilis#Definition Syphilis]. Vaadatud 7.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref name="6Bkak">JOSEPH EARLE MOORE, M.D.; H. HANFORD HOPKINS, M.D, [http://jama.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=244414 ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS VI. THE PROGNOSIS OF EARLY AND LATE ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS], 29. november 1930, JAMA. 1930;95(22):1637–1641. doi:10.1001/jama.1930.02720220007003.. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="TrJG6">[http://www.nytimes.com/health/guides/disease/neurosyphilis/overview.html Neurosyphilis], [[The New York Times]], 13.aprill 2015. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="dkF4N">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magitritöö, lk 25, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="u3Kuq">[https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/30615/dr-airi-poder-eestis-on-suguhaiguste-diagnostika-ja-ravi-heal-tasemel Dr. Airi Põder: Eestis on suguhaiguste diagnostika ja ravi heal tasemel]. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="RDIBe">[http://www.cms.gov/medicare-coverage-database/staticpages/icd9-code-range.aspx?DocType=LCD&DocID=29319&Group=1&RangeStart=090.0&RangeEnd=099.9 ICD-9 Codes included in Range 090.0 – 099.9]. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="CjLgR">Jonathan M. Zenilman, Mohsen Shahmanesh, [https://books.google.ee/books?id=prC2AgAAQBAJ&pg=PA82 "Sexually Transmitted Infections: Diagnosis, Management, and Treatment"], lk 77 –88, 2012, 8.04.2015</ref>
<ref name="Jjvkw">Shatley MJ, Walker BL, McMurray RW., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11341108 Lues and lupus: syphilis mimicking systemic lupus erythematosus (SLE).], Lupus. 2001;10(4):299–303.. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="bMSvE">[http://www.rightdiagnosis.com/s/syphilis/misdiag.htm Misdiagnosis of Syphilis]. Vaadatud 13.04.2015)</ref>
<ref name="fasEh">Osama O. Zaidat, MD, Alan J. Lerner, eritoimetaja Ain-Elmar Kaasik, tõlkijad Janika Kõrv, Ülla Linnamägi Aive Liigant, Mai Roose, Tiiu Tomberg, Riina Vibo, "Neuroloogia taskuraamat", As Medicina, lk 345–346, 2004, ISBN 9985 829 52 2</ref>
<ref name="E6xTT">Maris Heinsoo, Andrus Kreis, Silja Kullamaa, Ande Lindmäe, Viiu-Marika Rand, [http://www.eestiarst.ee/static/files/047/neurosyyfilis_igapaevapraktikas__kas_oskame_sellele_moelda.pdf Neurosüüfilis igapäevapraktikas – kas oskame sellele mõelda?], Eesti Arst 2005; 84 (3): 157–163</ref>
<ref name="EuJVc">Dr Ananya Mandal, MD, [http://www.news-medical.net/health/Syphilis-History.aspx Syphilis History], Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="647Jl">[http://www.medilexicon.com/medicaldictionary.php?t=90571 Hinton test]. Vaadatud 17.04.2015</ref>
<ref name="MYiF0">[http://www.keskhaigla.ee/public/files/Labori%20tasuliste%20teenuste%20hinnakiri_27%2006%202014.pdf Laboriuuringute hinnakiri]. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="T521P">H. ALEXANDER HEGGTVEIT, M.D., [http://circ.ahajournals.org/content/29/3/346.full.pdf Syphilitic Aortitis A Clinicopathologic Autopsy Study of 100 Cases, 1950 to 1960]. Vaadatud 8.04.2015</ref>
<ref name="92oli">Kristin N. Harper, Molly K. Zuckerman, Megan L. Harper, John D. Kingston, [http://sites.lsa.umich.edu/jkingst/wp-content/uploads/sites/136/2014/08/Harper11.pdf The Origin and Antiquity of Syphilis Revisited: An Appraisal of Old World Pre-Columbian Evidencefor Treponemal Infection], YEARBOOK OF PHYSICAL ANTHROPOLOGY 54:99–133 (2011). Vaadatud 22.04.2015</ref>
<ref name="Nfjcz">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magitritöö, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="QwTzW">Connie J. Kolman, Arturo Centurion-Lara, Sheila A. Lukehart, Douglas W. Owsley, Noreen Tuross, [http://users.clas.ufl.edu/cmulligan/Webpage/JID.aDNA.pdf Identification of Treponema pallidum Subspecies pallidum in a 200-Year-Old], 12. november 1999. Vaadatud 12.04.2015</ref>
<ref name="ilbKP">Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm jt, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], [[Eesti Arst]] 2008; 87(3):231–241, lk 237</ref>
<ref name="K4FoC">JEAN OLIVER, M.D., [http://archpedi.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=1173364 SYPHILITIC DISEASE OF THE THYMUS IN INFANTS AND THE MODE OF ORIGIN OF THE DUBOIS ABSCESSES], Am J Dis Child. 1917;13(2):158–166. doi:10.1001/archpedi.1917.01910020043005., veebruar 1917. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="lhvB8">L. BENJAMIN, M.D., [http://archpedi.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=1175329 DUBOIS' SEQUESTRA OF THE THYMUS GLAND OF NONSYPHILITIC ORIGIN], Am J Dis Child. 1930;39(3):586–590. doi:10.1001/archpedi.1930.01930150118013. märts 1930. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="i5AHj">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 26, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="ComXn">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 29, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="P3Oxt">GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA145&lpg=PA145 "Syphilis: Global Status"], https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA16 "Syphilis: Global Status"], 2015, 22.04.2015</ref>
<ref name="WdId3">GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=e_59BwAAQBAJ&pg=PA1015 "Infectious Diseases of the United Kingdom"], 22.04.2015</ref>
<ref name="NrkeG">Märkus: osad andmed võivad sisaldada ka teiste ''Treponema pallidum'''i alaliikide põhjustatud haigusjuhte.</ref>
<ref name="euAan">[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/1999_07/nakk1999_2005.pdf Communicable Diseases Notification in Estonia, 1999–2005], Terviseamet. Vaadatud 7.04.2015</ref>
<ref name="6ZQT5">H. Bazin, [https://books.google.ee/books?id=orjaA_7sYZQC&pg=PA136&lpg=PA136 "Vaccination: A History from Lady Montagu to Genetic Engineering"], lk 135 – 144, 2011, 14.04.2015</ref>
<ref name="2a0O7">[[Andres Soosaar]], Tartu Ülikooli tervishoiu instituut, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/biomeditsiiniliste_inimuuringute_eetilisest_raamistikust.pdf Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust], Eesti Arst 2006; 85 (9): 572–585. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="kUTdC">L. W. HARRISON, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1054082/pdf/brjvendis00144-0002.pdf The Oslo Study of Untreated Syphilis Review and Commentary], Br J Vener Dis. juuni 1956 ; 32(2): 70–78., PMCID: PMC1054082. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="Xa4Tv">E.Gurney Clark, M.D., Dr. P.H., Niels Danbolt, M.D., [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0021968155901399 The Oslo study of the natural history of untreated syphilis: An epidemiologic investigation based on a restudy of the Boeck-Bruusgaard material a review and appraisal], Journal of Chronic Diseases, 2. väljaanne, nr 3, september 1955, lk 311–344. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="QRV9Z">Berit-Helena Lamp, [http://maailm.postimees.ee/321122/usa-vabandas-voigaste-eksperimentide-parast USA vabandas võigaste eksperimentide pärast], 1. oktoober 2010, [[Postimees]]. Vaadatud 9.04.2015)</ref>
<ref name="BG1ft">Lauri Laugen, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/guatemala-komisjoni-liige-usa-inimkatsed-meenutasid-natside-omi?id=57002490 Guatemala komisjoni liige: USA inimkatsed meenutasid natside omi], 2. september 2011. Vaadatud 9.04.2015)</ref>
<ref name="gpBGw">Lewis Jillings, [http://www.jstor.org/discover/10.2307/408018?uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21106451475843 The Aggression of the Cured Syphilitic: Ulrich von Hutten's Projection of His Disease as Metaphor], The German Quarterly, 68. väljaanne, nr 1, (talv, 1995), lk 1–18, Wiley. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="i8t4r">Thomas Adam, [https://books.google.ee/books?id=8uxfTF4Lm-kC&pg=PA534&lpg=PA534"Germany and the Americas: O-Z"], lk 534, 2005, 14.04.2015</ref>
<ref name="r2KNg">J G O'Shea, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1292694/pdf/jrsocmed00135-0062.pdf 'Two minutes with venus, two years with mercury'--mercury as an antisyphilitic chemotherapeutic agent.], J R Soc Med. juuni 1990;83. väljaane, juuni 1990, 83(6): 392–395. PMCID: PMC1292694. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="wfeMf">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 35, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
<ref name="oSS70">[https://books.google.ee/books?id=tldYAAAAMAAJ&pg=PA255 "The British Homoeopathic Review"], 1. köide, lk 255, 1856, 13.06.2015</ref>
<ref name="4Bg5e">[http://menu.err.ee/uudised/elu/cfa001ba-fe9c-4c81-aed9-6fe7c5127de3 104 aasta eest katsetati esimest korda keemiaravi], Menu, 31. august 2013</ref>
<ref name="8tMqr">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1975</ref>
<ref name="FpNQE">Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, [http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full A History of Cancer Chemotherapy], doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res, 1. november 2008, 68;8643. Vaadatud 30.07.2013)</ref>
<ref name="UfWiG">M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 409–410, 1957.</ref>
<ref name="PyuIc">[[Aime Kangur]], [[Airi Põder]], [[Matti Maimets]], [[Helgi Silm]], [[Terje Kukk]], [[Anneli Uusküla]], [[Heli Rajangu]], [[Tatjana Brilene]], [[Kai Zilmer]], [[Ivo Saarma]], [[Helle Karro]], [[Lee Tammemäe]], [[Ferenc Szirko]], [[Gennadi Timberg]], [[Margus Punab]], [[Riina Kallikorm]], [http://www.eestiarst.ee/static/files/038/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007_i._omandatud_suufilis.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007, I. Omandatud süüfilis], [[Eesti Arst]] 2007; 86 (10): 770–777. Vaadatud 11.04.2015)</ref>
<ref name="nj3r7">Tatjana Brilene, Anu Hedman, Anne Kirss jt, "Rasedate farmakoteraapia", Kirjastus Medicina, 2007, lk 105 – 1+6 ISBN 978 9985 829 82 0</ref>
<ref name="nSSOu">Dara Potter, MBA, Robert L. Goldenberg, MD, Jennifer S. Read, MD, MPH jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2743105/ Correlates of Syphilis Seroreactivity Among Pregnant Women: The HIVNET 024 Trial in Malawi, Tanzania, and Zambia], Sex Transm Dis. 2006 Oct; 33(10): 604–609. doi: 10.1097/01.olq.0000216029.00424.ae, PMCID: PMC2743105, NIHMSID: NIHMS131688. Vaadatud 13.04.2015</ref>
<ref name="nAteD">Smallman-Raynor Matthew, Haggett Peter, Cliff Andrew, [https://books.google.ee/books?id=7WrNBQAAQBAJ&pg=PA62 "World Atlas of Epidemic Diseases"], lk 62, 2004, CRC Press, 16.04.2015</ref>
<ref name="bzxAY">[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/on-vist-ikkagi-nii-et-suufilis-tuli-kolumbuse-meeskonnaga-ule-sinise-mere?id=70333281 On vist ikkagi nii, et süüfilis tuli Kolumbuse meeskonnaga üle sinise mere], 12. detsember 2014. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="s9q6H">Evelyn Kaldoja, [http://maailm.postimees.ee/1872529/suufilis-vois-euroopas-levida-enne-kolumbust Süüfilis võis Euroopas levida enne Kolumbust], 9. juuni 2001. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="vir6k">Darin Hayton, [http://www.pachs.net/blogs/comments/astrology_and_morbus_gallicus/ Astrology and Morbus Gallicus (aka Syphilis)], 24. september 2012. Vaadatud 12.04.2015</ref>
<ref name="5B8e1">Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646–1666], bakalaureusetöö, Tartu, lk 15, 2014. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="DfEAO">[https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist257s02/students/Stacy/Quackery.htm Ever heard of a quack? What does malpractice mean to you?]. Vaadatud 15.04.2015</ref>
<ref name="2nFg6">[http://scienceblog.com/51155/skeletons-show-columbus-brought-syphilis/#1s9Zk8ke22zVVRFW.97 Skeletons show Columbus likely brought syphilis]. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="jfHZt">[http://forte.delfi.ee/news/teadus/suufilis-saabus-euroopasse-siiski-koos-kolumbusega?id=63634464 Süüfilis saabus Euroopasse siiski koos Kolumbusega], ERR teadusuudised 21. detsember 2011. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="BuCyb">Ave-Lii Idavain, [http://novaator.err.ee/v/teadlase_100_sekundit/dd045b43-d718-467a-8672-430b665a1688 00 sekundi video: "mehed on madalalaubalised ja naised kantpead"], 17.01.2015</ref>
<ref name="gd5bE">[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 33, 2010</ref>
<ref name="S7JKp">Dr. Elizabeth A. Garner, [http://www.albrechtdurerblog.com/10-morality-is-a-venereal-disease-the-coat-of-arms-with-a-skull/ Morality is a Venereal Disease -The Secret of the Coat of Arms with a Skull], 9. juuni 2013. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="a3YhM">[[Daniel Trambaiolo]], [http://www.chemheritage.org/visit/events/brown-bag-lectures/spring-2011/2011-02-22-bbl-trambaiolo.aspx “Mercury Therapies for Syphilis in Early-Modern Japan (1550–1850)”]. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="lnwPS">Nesterenko VG, Akovbian VA, Semenova EN, Vavilova LM, Iudina TI., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16941889 Syphilis as a chronic systemic infection], Zh Mikrobiol Epidemiol Immunobiol. 2006 juuli-august;(4):120-4., PMID: 16941889. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="hdj66">R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194440/pdf/genitmed00043-0039.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 1], Genitourin Med 1990;66:33–40. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="lljTR">M Tampa, I Sarbu, C Matei, V Benea, ja SR Georgescu, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3956094/ Brief History of Syphilis, J Med Life. 15. märts 2014 ; 7(1): 4–10. PMCID: PMC3956094. Vaadatud 14.04.2015</ref>
<ref name="ulnsK">''[[Metropolitan Museum of Art|The Metropolitan Museum of Art Bulletin]]'', suvi 2007, lk 55–56.</ref>
<ref name="lAd6o">Robert E. Baughn ja Daniel M. Musher, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC544174/ Secondary Syphilitic Lesions], Clin Microbiol Rev. jaanuar 2005 ; 18(1): 205–216.doi: 10.1128/CMR.18.1.205-216.2005, PMCID: PMC544174. Vaadatud 23.04.2015</ref>
<ref name="3aJb2">Brian Euerle, MD, FACEP; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, MD, [http://emedicine.medscape.com/article/229461-overview Syphilis]. Vaadatud 9.04.2015</ref>
<ref name="kkLNh">[http://www.wordreference.com/gren/%CF%86%CE%AF%CE%BB%CE%BF%CF%82 φίλος]</ref>
<ref name="3G6br">Byron Lee Grigsby, [https://books.google.ee/books?id=vK6SAgAAQBAJ&pg=PA161 "Pestilence in Medieval and Early Modern English Literature"], lk 161, 2004, 14.04.2015</ref>
<ref name="Jk20d">[http://www.sciencefriday.com/segment/05/27/2011/science-diction-the-origin-of-the-word-syphilis.html Science Diction: The Origin Of The Word "Syphilis"], 27. mai 2011. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="pYJMW">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/578770/syphilis Syphilis], [[Encyclopædia Britannica]]. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="ES375">Waugh M, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20975085 Daniel Turner (1667–1741): syphillis and the condum.], Int J STD AIDS. 2010 aug;21(8):546-8. doi: 10.1258/ijsa.2010.010149.. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="znEo9">Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646–1666], bakalaureusetöö, Tartu, lk 14, 2014. Vaadatud 6.04.2015)</ref>
<ref name="pNxUZ">[http://www.poweredbyosteons.org/2011/10/morbus-gallicus-in-roman-empire.html Morbus gallicus in the Roman Empire]. Vaadatud 6.04.2015</ref>
<ref name="tRAFO">Bruce M. Rothschild, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/10/1454.full#ref-52 History of Syphilis], Clin Infect Dis. (2005) 40 (10): 1454–1463., doi: 10.1086/429626. Vaadatud 9.04.2015</ref>
}}
</div>
937. rida ⟶ 1052. rida:
* Grünpeck, Joseph. [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/7236286 Ein hubscher Tractat von dem Ursprung des bosen Franzos, das man nennet die wilden Wartzen: auch ein Regime[n]t und ware Ertzenney mit Salben und Gedranck, wie man sich regiren soll in diser Zeyt.] Nürburg: Kaspar Hochfeder, 1496 või 1497.
* Hutten, Ulrich von., [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/6936182 Of the VVood Called Guaiacum, That Härastth the Frenche Pockes, and Also Helpeth the Goute in the Feete, the Stoone, the Palsey, Lepree, Dropsy, Fallynge Euyll, and Other Dyseases]. Londini: in ædibus Thomas Berthes …, 1539.
* Daniel Turner (
* [[Jean Astruc]], "[http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k98761w.pdf De morbis venereis]" (pdf; 1736, 1740), prantsuse keeles
* Egan, John C, [https://archive.org/details/b21979947 Syphilitic diseases : their pathology, diagnosis, and treatment, including experimental researches on inoculation, as a differential agent in testing the character of these affections], 1853
* [[James George Beaney]],[https://archive.org/details/syphilisitsnatur00bean "Syphilis: its nature & diffusion popularly considered"], [[Melbourne]], [[1869]]
* [[Charles-Paul Diday]], [https://archive.org/details/atreatiseonsyph01didagoog "A Treatise on syphilis in new-born children and infants at the breast"], (1883)
* Cooper, Alfred, Sir,
* JEAN OLIVER, M.D., [http://archpedi.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=1173364 SYPHILITIC DISEASE OF THE THYMUS IN INFANTS AND THE MODE OF ORIGIN OF THE DUBOIS ABSCESSES], Am J Dis Child. 1917;13(2):
* Griffith Evans, [https://books.google.ee/books?id=HGQhBQAAQBAJ&pg=PA153 "Latent Syphilis and the Autonomic Nervous System"], 1937
* Albert Wiedmann, [https://books.google.ee/books?id=cqfNBgAAQBAJ&pg=PA593&lpg=PA593 "Syphilis und Ulcus Molle: Bandteil A"], 1962
949. rida ⟶ 1064. rida:
* Lawrence R. Stanberry, Susan L Rosenthal, [https://books.google.ee/books?id=y3V0vGy5yIEC&pg=PA455 "Sexually Transmitted Diseases: Vaccines, Prevention, and Control"], 2012, 12.04.2015)
* Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1. Vaadatud 13.04.2015)
* Anja Schonlau, [https://books.google.ee/books?id=06tlCEWk9gkC&pg=PA53&lpg=PA53 "Syphilis in der Literatur: über Ästhetik, Moral, Genie und Medizin (
* [[David Warrell]], Timothy M. Cox, John Firth, Estée Török, [https://books.google.ee/books?id=qkLibW2ZikYC&pg=PA504 Oxford Textbook of Medicine: Infection], [[Oxfod University Press]], lk 504 – 514, 2012, 13.04.2015)
* The Internet Archive: [https://archive.org/search.php?query=syphilis%20AND%20collection%3Aamericana Syphilis]
956. rida ⟶ 1071. rida:
; Süüfilise ajalugu
* Mark Rose, [http://archive.archaeology.org/9701/newsbriefs/syphilis.html Origins of Syphilis], 50. väljaanne, Number 1, jaanuar/veebruar 1997
* Bruce M. Rothschild, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/10/1454.full History of Syphilis], Clin Infect Dis. (2005) 40 (10):
* John J. Ross, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/3/399.long Shakespeare's Chancre: Did the Bard Have Syphilis?], Clin Infect Dis. (2005) 40 (3):
* John Parascandola, [https://books.google.ee/books?id=ANijeeP_430C&printsec=frontcover "Sex, Sin, and Science: A History of Syphilis in America"], 2008
* GEORGE J. ARMELAGOS, MOLLY K. ZUCKERMAN, ja KRISTIN N. HARPER, [http://www.unl.edu/rhames/armelagos-syphillis.pdf The Science Behind Pre-Columbian Evidence of Syphilis in Europe: Research by Documentary], Evolutionary Anthropology 21:50–57 (2012)
968. rida ⟶ 1083. rida:
Yale J Biol Med. 1943 Mar; 15(4): 575–586., PMCID: PMC2601424. Vaadatud 12.04.2015)
* Paul D. Rosahn ja Bernard Black-Schaffer, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2601419/pdf/yjbm00506-0059.pdf Studies in Syphilis III. Mortality and Morbidity Findings in the Yale Autopsy Series], Yale J Biol Med. märts 1943; 15(4): 587–602., PMCID: PMC2601419. Vaadatud 12.04.2015)
* Sing Sing: MAGNUSON HJ, THOMAS EW, OLANSKY S, KAPLAN BI, DE MELLO L, CUTLER JC., [http://journals.lww.com/md-journal/Citation/1956/02000/INOCULATION_SYPHILIS_IN_HUMAN_VOLUNTEERS_.2.aspx Inoculation syphilis in human volunteers.], Medicine (Baltimore). veebruar 1956;35. väljaanne, nr 1, lk
; ''Syphilograph'' 's (''syphidologie'')
* [[John Hunter]] (13. veebruar 1728 – 16. oktoober 1793), J. K. Proksch, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF02042299#page-1 John Hunter als Syphilograph], Vierteljahresschrift für Dermatologie und Syphilis, 19. väljaanne, nr 1, lk
* [http://jama.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=351224 Philippe Ricord (
; Võimalikud süfiliitikud
* R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194776/pdf/genitmed00042-0062.pdf Did Catherine the Great of Russia have syphilis?], Genitourin Med 1991;67:
* [http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-13687021.html Syphilis Böse Plattern], 11.01.1993, [[Der Spiegel]], 2/1993
* Justinianus I: Lascaratos J, Poulakou-Rebelakou E., [https://www.deepdyve.com/lp/wiley/did-justinian-the-great-527-565-ce-suffer-from-syphilis-Zx70cBvlGP Did Justinian the Great (
* Jan Dirk Blom, [https://books.google.ee/books?id=KJtQptBcZloC&pg=PA233 "A Dictionary of Hallucinations"], lk 233, 2010
* Dr Ananya Mandal, MD, [http://www.news-medical.net/health/Syphilis-History.aspx Syphilis History]. Vaadatud 14.04.2015)
1010. rida ⟶ 1125. rida:
; Eesti ravijuhendid
* [[Aime Kangur]], [[Airi Põder]], [[Matti Maimets]], [[Helgi Silm]], [[Terje Kukk]], [[Anneli Uusküla]], [[Heli Rajangu]], [[Tatjana Brilene]], [[Kai Zilmer]], [[Ivo Saarma]], [[Helle Karro]], [[Lee Tammemäe]], [[Ferenc Szirko]], [[Gennadi Timberg]], [[Margus Punab]], [[Riina Kallikorm]], [http://www.eestiarst.ee/static/files/038/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007_i._omandatud_suufilis.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007, I. Omandatud süüfilis], [[Eesti Arst]] 2007; 86 (10): 770–777
* Aime Kangur, Airi Põder, Matti Maimets, Helgi Silm, Terje Kukk, Anneli Uusküla, Heli Rajangu, Tatjana Brilene, Kai Zilmer, Ivo Saarma, Helle Karro, Lee Tammemäe, Ferenc Szirko, Gennadi Timberg, Margus Punab, Riina Kallikorm, [http://www.eestiarst.ee/static/files/070/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007], Eesti Arst 2008; 87(3):
* Tatjana Brilene, Kai Haldre, Helle Karro, Pille Konno, Terje Kukk, Matti Maimets, Margus Punab, Airi Põder, Helgi Silm, Ferenc Szirko, Andrei Sõritsa, Kai Zilmer, Toomas Tamm, Lee Tammemäe, Gennadi Timberg, Anneli Uusküla, [http://www.eusti.ee/STI_ravijuhis_2011.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2011], lk 10– 26, 2011
** Süüfiliseravi penitslliiniallergia korral
1025. rida ⟶ 1140. rida:
* H. ALEXANDER HEGGTVEIT, M.D., [http://circ.ahajournals.org/content/29/3/346.full.pdf Syphilitic Aortitis A Clinicopathologic Autopsy Study of 100 Cases, 1950 to 1960]. Vaadatud 8.04.2015)
* Matthew I Tomey, Venkatesh L Murthy ja Joshua A Beckman, [http://vmj.sagepub.com/content/16/5/360.full.pdf Giant syphilitic aortic aneurysm: A case report and review of the literature], Vascular Medicine, 16(5) 360–364, 2011
* Nelson Paulo, José Cascarejo ja Luís Vouga, [http://icvts.oxfordjournals.org/content/14/2/223.full Syphilitic aneurysm of the ascending aorta], 28. november 2011, Interact CardioVasc Thorac Surg (2012) 14 (2):
* Dr Henry Knipe ja Dr Behnam Shayegi jt. [http://radiopaedia.org/articles/luetic-aneurysm Luetic aneurysm]
; Neurosüüfilis
* Southard, Elmer Ernest,
* JOSEPH EARLE MOORE, M.D., [http://archinte.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=534063 STUDIES IN ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS III. THE APPARENT INFLUENCE OF PREGNANCY ON THE INCIDENCE OF NEUROSYPHILIS IN WOMEN], Arch Intern Med (Chic). 1922;30(5):
* LOREN W. SHAFFER, M.D., [http://archderm.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=495744 ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS DEVELOPING DURING SYSTEMATIC TREATMENT], August 1924, Arch Derm Syphilol. 1924;10(2):
* WILLIAM T. FORD, M.D.; RICHTER H. WIGGALL, M.D.; JOHN H. STOKES, M.D.
[http://archinte.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=555863 PENICILLIN THERAPY OF ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS The Spinal Fluid Cell Count as a Guide to Therapeutic Response and Re-treatment], AMA Arch Intern Med. 1951;88(2):
* C. S. NICOL, M.D., M.R.C.P., [http://europepmc.org/backend/ptpmcrender.fcgi?accid=PMC2500275&blobtype=pdf THE TREATMENT OF NEUROSYPHILIS], jaanuar 1953
* Yehudi M. Felman, MD, [http://archinte.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=605455 Lumbar Puncture in Asymptomatic Neurosyphilis], märts 1985, Arch Intern Med. 1985;145(3):
* Christina M. Marra, Clare L. Maxwell, Lauren Tantalo, Molly Eaton, Anne M. Rompalo, Charles Raines, Bradley P. Stoner, James J. Corbett, Michael Augenbraun, Mark Zajackowski, Romina Kee, ja Sheila A. Lukehart, [http://cid.oxfordjournals.org/content/38/7/1001.full Normalization of Cerebrospinal Fluid Abnormalities after Neurosyphilis Therapy: Does HIV Status Matter?], Clin Infect Dis. (2004) 38 (7):
* Christina M Marra, MD, Francisco Gonzalez-Scarano, MD, John G Bartlett, MD, John F Dashe, MD, PhD,[http://www.uptodate.com/contents/neurosyphilis Neurosyphilis]
; Retsidiveeruv süüfilis
* JOHN H. STOKES, M.D.; JOHN H. BESANCON, M.D.; ARTHUR G. SCHOCH, M.D., [http://jama.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=247729 INFECTIOUS RECURRENCE AND MUCOCUTANEOUS RELAPSE IN SYPHILIS DIAGNOSIS, PUBLIC HEALTH SIGNIFICANCE AND RELATION TO TREATMENT], 31. jaanuar 1931, JAMA. 1931;96(5):
* HARRY PARISER, M.D., [http://jama.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=293421 INFECTIOUS RELAPSE IN SYPHILIS OF MORE THAN TWO YEARS' DURATION], JAMA. 23. september 1939, 113. väljaanne, nr 13, 1939;113(13):
* T. Walter, B. Lebouche, P. Miailhes, L. Cotte, C. Roure, I. Schlienger, ja C. Trepo, [http://cid.oxfordjournals.org/content/43/6/787.full Symptomatic Relapse of Neurologic Syphilis after Benzathine Penicillin G Therapy for Primary or Secondary Syphilis in HIV-Infected Patients], Clin Infect Dis. (2006) 43 (6):
; Eksperimentaalne süüfilis
1048. rida ⟶ 1163. rida:
; Patoloogia
* J L Turk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1295133/pdf/jrsocmed00072-0030.pdf Syphilitic caries of the
PMCID: PMC1295133
1056. rida ⟶ 1171. rida:
* J. D. ROLLESTON M.D., [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-2133.1926.tb09976.x/abstract VOLTAIRE ON SYPHILIS.*], DOI: 10.1111/j.1365-2133.1926.tb09976.x, British Journal of Dermatology, 38. väljaanne, nr 2, lk 64–67, veebruar 1926
* Morton RS., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194440/pdf/genitmed00043-0039.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 1.], Genitourin Med. veeruar 1990 ;66(1):
* R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194476/pdf/genitmed00044-0064.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 2.], Genitourin Med. aprill 1990 ; 66(2): 112–123., PMCID: PMC1194476
* Morton RS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194505/pdf/genitmed00045-0082.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 3.], Genitourin Med. juuni 1990 ;66(3):208-21.
* R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194532/pdf/genitmed00046-0052.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 4], Genitourin Med 1990;66:
* Ellis Dye, [https://books.google.ee/books?id=t27U9vaxckcC&pg=PA70&lpg=PA70 "Love and Death in Goethe: One and Double"], 69 – 71, 2004
* Anja Schonlau, [https://books.google.ee/books?id=06tlCEWk9gkC&pg=PA53 "Syphilis in der Literatur: über Ästhetik, Moral, Genie und Medizin (
== Välislingid ==
| |||