Süüfilis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
'''Süüfilis''' ehk '''luues''' ehk '''prantsuse haigus''' (''syphilis'', ''morbus gallicus'', ''lues venerea'') on peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev [[nakkushaigus|süsteemne infektsioon]], pikka aega kestev [[põletik]]uline seisund<ref>Juan C. Salazar, Adriana R. Cruz, Constance D. Pope, Liliana Valderrama, Rodolfo Trujillo, Nancy G. Saravia ja Justin D. Radolf, [http://jid.oxfordjournals.org/content/195/6/879.full Treponema pallidum Elicits Innate and Adaptive Cellular Immune Responses in Skin and Blood during Secondary Syphilis: A Flow-Cytometric Analysis], J Infect Dis. (2007) 195 (6): 879-887., doi: 10.1086/511822
[[Euroopa]]s kirjeldati süüfilist esmakordselt [[1495]]. aastal.
7. rida:
Eestis tunti süüfilist „prantsuse rõugete“ nime all. Rahvasuus olid levinud nimetused kuritõbi, pahatõbi, himutõbi, hooratõbi ja prantsuse tõbi.
Süüfilis on üleilmne tervishoiuprobleem ja [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i hinnangute kohaselt esineb maailmas igal aastal ligi 12 miljonit uut süüfilisejuhtu.<ref>GLOBAL HEALTH, [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp048126 Syphilis Control — A Continuing Challenge], Edward W. Hook, III, M.D., and Rosanna W. Peeling, Ph.D., N Engl J Med 2004; 351:122-124, 8. juuli 2004, DOI: 10.1056/NEJMp048126
Süüfilist põdevaid inimesi nimetatakse '''süüfilishaigeteks'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/262549/suufilise-toi-euroopasse-kolumbus Süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus], SLÕL Online, 16. jaanuar 2008</ref> ehk '''süfiliitikuteks'''.
13. rida:
[[Diagnoos]] on seroloogiline.
Süüfilise kui nakkushaiguse all peetakse silmas selle nakkusvõimet haiguse teatud staadiumites, tavaliselt algstaadiumis; hilisemates staadiumides ei loeta süfiliitikut nakkusohtlikuks.
=== Nakkustekitaja ===
21. rida:
[[hõimkond (bioloogia)|hõimkonna]], ''[[Spirochaetaceae]]'' [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]], ''[[Treponema]]'' [[perekond (bioloogia)|perekonna]] bakteriliigi ''[[Treponema pallidum]]'' [[alamliik]]i ''Treponema pallidum pallidum''. Nakkustekitaja levib [[inimkeha]] sees [[lümfisüsteem|lümfo]]- ja hematogeenselt.
''Treponema pallidum pallidum'', ''[[Treponema pallidum pertenue]]'', ''[[Treponema pallidum endemicum]]'' ja ''[[Treponema carateum]]'' ei ole morfoloogiliselt, seroloogiliselt ja keemiliselt selgesti eristatavad.<ref>SANDRA A. LARSEN, BRET M. STEINER, ja ANDREW H. RUDOLPH, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC172846/pdf/080001.pdf Laboratory Diagnosis and Interpretation of Tests for Syphilis], lk 11, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1995, lk 1–21, 8. väljaanne, nr 1
''Treponema pallidum pallidum''<nowiki/>'i looduslikuks peremeesorganismiks on inimene<ref>Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1
Väljaspool keha organism hukkub 2 tunni jooksul.<ref>Paul Price, Kevin B. Frey, [https://books.google.ee/books?id=wC9bv5i4MsYC&pg=PA245
Organismi pole suudetud geneetiliselt manipuleeridega ega ''[[in vitro]]'' kasvatada.
Nende organismide paljunemine on aeglane – 30–33 tundi. [[Virulentsus]] säilib ka mõned tunnid pärast peremeesorganismi [[surm]]a.<ref>Samuel R. Haythorn ja George R. Lacy, [http://www.jstor.org/stable/30082436?seq=1#page_scan_tab_contents Virulent Treponema Pallidum Recovered from a Stillborn Infant after Twenty-Six Hours], The Journal of Infectious Diseases, 29. väljaanne, nr 4, (oktoober 1921), lk 386-389, [[Oxford University Press]], URL: http://www.jstor.org/stable/30082436
Pikka aega arvati, et organism on [[anaeroob]], nüüd arvatakse ta mikroaerofiilsete organismide hulka.<ref>Gerd Gross, Stephen K. Tyring, [https://books.google.ee/books?id=AnoGccgd7yQC&pg=PA139
Laboratoorseid tüvesid on alles hoitud teatud aretatud [[küülik]]ute [[munand]]ites. Küülikutel on õnnestunud esile kutsuda ka esmased haavandid, kuid teine staadium ei ole õnnestunud.
39. rida:
Nakkuse allikaks on harilikult süüfilishaige inimene. Edasi kandub bakterinakkus ühelt süüfilishaigelt inimeselt teisele esmaste või ka teiseste [[süfiliitilised haavandid|süfiliitiliste haavandite]] kaudu (nende haavandite nakkusohtlikkus pärast esimest aastat väheneb).
Süüfilise haigustekitajad levivad:
*1) sugulisel teel – nii [[suguühe|vaginaalse]], [[oraalseks|oraalse]] kui [[anaalseks|anaalse suguühte]] ja nende piirkondadega kokkupuute ja/või teatud aja kokkupuutunud esemete (näiteks kasutatavad erootilised lelud) vahendusel
*2) süüfilishaigelt [[rasedus|rasedalt naiselt]] [[loode|lootele]] (''lues connata''); vastsündinule [[rinnapiim]]aga
*3) [[kaasasündinud süüfilis]]ega lapse suudlemisel (elukondlik, [[sülg|süljega]])
*4) tahtlik nakatamine – süüfiliseeksperimendid
*5) kontrollimata [[doonorveri|doonorivere]] [[vereülekanne|ülekandmisel]] (''syphilis d’ emblee<ref>J.Ernest Lane, F.R.C.S. ENG. (SENIOR SURGEON AND LECTURER ON CLINICAL SURGERY, ST. MARY'S HOSPITAL; SENIOR SURGEON, LONDON LOCK HOSPITAL.), [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673600510022 SYPHILIS D'EMBLEE.], [[The Lancet]], 179. väljaanne, nr 4633, 15. juuni [[1912]], lk 1605–1607
*6) kokkupuutel nakatunud kehavedelikega (nakkusohtlikku materjali käitlevad töötajad ([[laborinakkus]]), [[hambaarst]]id, [[arst]]id jt)
*7) nakatuda võivad ka spetsiaalseid isikukaitsevahendeid mitte kasutavad
*8) nakatumine kehavedelikega – sülg, veri, [[seemnevedelik]], tupe eritis jm.
55. rida:
Lisaks platsentaarsele edasiandmisviisile on nakatumine võimlaik ka [[sünnitus]]e ajal.<ref>M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 404, 1957.</ref>
Suguühte ajal süfiliitikuga võivad süüfilisenakkuse saada ligi 30% inimestest.<ref>SANDRA A. LARSEN, BRET M. STEINER, ja ANDREW H. RUDOLPH, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC172846/pdf/080001.pdf Laboratory Diagnosis and Interpretation of Tests for Syphilis], lk 11, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1995, lk 1–21, 8. väljaanne, nr 1
==== Võimalikud süfiliitikud (osaline) ====
Varasematest aegadest pärit (sajanditetaguseid) naha ja suguelundite sümptomite kirjeldusi on püütud tuua, kindlate tõendusmaterjalideta (tekitaja organismi tuvastamine jt), tänasesse päeva ja pidada süüfiliseks. Seetõttu arvatakse, et haigust võisid põdeda ka [[Henry VII]], Barbara Radziwiłłówna, [[Henry VIII]]<ref>[http://www.historyinanhour.com/2010/06/08/henry-viii%E2%80%99s-succession-problem-syphilis-or-bad-luck/ Henry VIII’s Succession Problem: Syphilis or Bad Luck?]
[[Idi Amin]]<ref>Patrick Keatley, [http://www.theguardian.com/news/2003/aug/18/guardianobituaries Idi Amin], [[The Guardian]], 18. august 2003
==Sümptomaatika==
71. rida:
===Kliinilised staadiumid===
1800. aastate paiku loeti [[gonorröa]]d ja süüfilist ühe haiguse erinevateks vormideks. [[Philippe Ricord]] kirjeldas süüfilise staadiume, esmast, teisest ja kolmandast, esmakordselt [[1837]]. aastal.<ref>Sheryl Persson, [https://books.google.ee/books?id=ZA0v9N7S2LgC&pg=PA163
Tänapäeval eristatakse süüfilisel kliiniliselt 4 staadiumi (nakkuse ajaraamistik ja lühiiseloomustus).
77. rida:
==== I. staadium ====
Süüfilise esimest staadiumi iseloomustab ümmargune või ovaalne valutu esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teke, kas genitaalidel või suus<ref>[http://www.urology-textbook.com/syphilis.html Syphilis: Etiology, Pathology, Signs and Symptoms]
Atüüpilisteks peetakse nakatunutel haavandi esinemist pärakus (32–36% [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetel]] meestel esineb esmaseid haavandeid pärakus, ''[[canalis analis]]''<nowiki/>'es ja suus. Atüüpiliselt esineb haavandeid ka huultel, suus, [[rinnanibu]]del ja [[sõrm]]edel.
Haavandid on tuvastatavad 3–6 nädalat.<ref>[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis]
Paljudel patsientidel esmashaavandeid ei esine. Primaarse süüfilise esmashaavand võib ''[[Staphylococcus]]''<nowiki/>'e ja ''[[Streptococcus]]''<nowiki/>'e nakkuste korral haavandi valulikkuse esile kutsuda.
97. rida:
[[Pilt:Secondary Syphilis on palms CDC 6809 lores.rsh.jpg|pisi| Teisesele süüfilisele omane nahasümptom – süfiliid (lööve) peopesadel]]
II staadiumi kestvus ja sümptomid on indiviiditi erinevad. See staadium läheb mõne nädala kuni 12 kuu jooksul üle latentse nakkuse staadiumi, mis kestab mitmest nädalast mitme aastani.
Selles staadiumis on nakkustekitaja pääsenud enamikesse elunditesse ja [[kehavedelik]]esse.
[[Närvisüsteem]]i kahjustuse ehk [[neurosüüfilis]]e nähud (eeskätt süfiliitiline meningiit) võivad ilmuda teisese ja latentse süüfilise staadiumis.
II staadium on latentse süüfilise staadium – see jagatakse vahel varaseks ja hiliseks latentseks süüfiliseks. Selle staadiumi hinnanguline kestvus on varieeruv, osade autorite arvates algab latentne süüfilis aasta pärast ravimata süüfilise nakkust.
Varane latentne süüfilis – kuni 4 aasta jooksul süüfilise algusest haigussümptomeid ei esine, seroloogilised testid on positiivsed ja patsient on nakkusohtlik.
113. rida:
[[Pilt:2ndsyphil2.jpg|thumb|Teisese süüfilise korral kogu kehal paiknevad punakad sõlmed ja sõlmekesed]]
II staadiumi süüfilis võib latentses staadiumis anda mitmeid taasesinemisi (''relapse'') – inimene kes on läbi põdenud II faasi ja kellel ei esine sümptomeid ilmnevad taas II staadiumi süptomid ja nii võib see olla mitmeid kordi.<ref>[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis]
Kui latentne süüfilis hakkab sümptomeid andma, siis loetakse see juba uude III staadiumisse üleläinuks (v.a II staadiumi ''relapse''). See võib toimuda olenevalt süüfilise vormist 3–15 aastat (ka hiljem) pärast esmase süüfilise põdemist.
Kolmandase (ka teisese) süüfilise staadium võib tuleneda [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi võimetusest nakkustekitajate elimineerimisega toime tulla, näiteks CD4 [[T-rakk]]ude võimetusest [[makrofaag]]e aktiveerida.
121. rida:
==== III. staadium ====
Kolmandale staadiumile (ka latentne süüfilis, terstsiaarne süüfilis) on omased mitmete siseelundite haiguslike seisundite esinemine nagu hepatiit, [[aordianeurüsm]], ''syphilitische mesoaortitis''<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilitische_Mesoaortitis Syphilitische Mesoaortitis]
Sellesse staadiumisse võib jõuda ligi kolmandik ravimata süüfilisejuhtudest.
Sagedamini on kahjustatud nii [[aju]], [[süda]], [[luud]] kui [[maks]]. Iseloomulikud on gummatoossed süüfilised sõlmed, naastud või haavandid nahal.<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilis#Definition Syphilis]
Osad autorid liigitavad hilise süüfilise kolme vormi: [[gummatoosne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal esines seda vormi 2–40 aastat pärast nakkust, ligi 16% ravimata süüfilise juhtudest), [[kardiovaskulaarne süüfilis]] (antibiootikumide-eelsel ajal 10%-l) ja neurosüüfilis (antibiootikumide-eelsel ajal 6,5%-l).<ref>Sandra A. Larsen, Ph.D. and Robert E. Johnson, M.D., M.P.H. [http://www.cdc.gov/std/syphilis/manual-1998/chapt1.pdf DIAGNOSTIC TESTS
Neurosüüfilis võib olla ka sümptoomitu.<ref>JOSEPH EARLE MOORE, M.D.; H. HANFORD HOPKINS, M.D, [http://jama.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=244414 ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS VI. THE PROGNOSIS OF EARLY AND LATE ASYMPTOMATIC NEUROSYPHILIS], 29. november 1930, JAMA. 1930;95(22):1637-1641. doi:10.1001/jama.1930.02720220007003.
==== IV. staadium ====
137. rida:
==== Erinev käsitlus ====
Malve (2010) kirjeldab ravita süüfilisel nelja arenguetappi: esmane (''syphilis primaria''), teisene (''syphilis secundaria''), latentene (''syphilis secundaria latens'') ning kolmandane süüfilis (''syphilis tertiaria).<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magitritöö, lk 25, 2010
=== Diagnoos ===
143. rida:
[[Pilt:SyphilistischeZiekten.jpg|pisi|400px|'Bilze De Nieuwe Natuurgeneeswijze' (F.E. Bilz, 1923)]]
Mitmel pool maailmas ei piisa tänapäeval süüfilise haigusjuhu määramiseks enam [[arst]]i tunnistusest, haigusjuht ja vastav [[diagnoos]] tuleb kinnitada [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] meetoditega.
Dr [[Airi Põder|Airi Põdra]] sõnul on süüfilis praegu väga raskesti diagnoositav ja selle kliiniline avastamine keerukas.
149. rida:
Süüfilis, harilikult [[suguhaigus]]eks peetav nakkushaigus, ei pruugi avalduda mitte ainult genitaalidel, vaid ka näiteks kurgus (parem [[neel]]us või [[kõri]]s ehk mõlemat) ja/või [[pärak]]us.
Võib juhtuda, et haiguse jälile saadakse alles siis, kui see on juba edasi arenenud või [[vastsündinu]]le ([[loote vereringe]] kaudu) kaasa antud.<ref>[https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/30615/dr-airi-poder-eestis-on-suguhaiguste-diagnostika-ja-ravi-heal-tasemel Dr. Airi Põder: Eestis on suguhaiguste diagnostika ja ravi heal tasemel]
Süüfilishaige [[rasedus|raseda naise]] [[platsenta]]lt [[loode|lootele]] levib süüfilis peaaegu 100%. Kolmandik nakkuse saanuist sünnib surnuna, teisel kolmandikul on kliiniliselt väljendunud süüfilis ning ülejäänuil võivad süüfilise sümptomid avalduda hilisemas eas.<ref>tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS [[Medicina]], lk 303, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2</ref>
{{Haiguste teabekast
| Pilt
| Pilditekst
|Ladinakeelne nimi =Syphilis, lues, Syphilis<ref name="Castelli1713">Castelli, B. & Bruno, J.P (1713). ''Lexicon medicum Graeco-Latinum.'' Leipzig: F. Thomas</ref><ref name="Kraus1844">Kraus, L.A. (1844). ''Kritisch-etymologisches medicinisches Lexikon'' (3. väljaanne). Göttingen: Verlag der Deuerlich- und Dieterichschen Buchhandlung.</ref><ref name="Arnaudov">Arnaudov, G.D. (1964). ''Terminologia medica polyglotta. Latinum-Bulgarski-Russkij-English-Français-Deutsch.'' Sofia: Editio medicina et physcultura.</ref><ref name="Pinkhof2012">Everdingen, J.J.E. van, Eerenbeemt, A.M.M. van den (2012). ''Pinkhof Geneeskundig woordenboek'' (12. trükk). Houten: Bohn Stafleu Van Loghum.</ref><br />
Symphilís<ref name="Kraus1844"/><br />
174. rida:
Pudendagra<ref name="Kraus1844"/><ref name="Siebenhaar1850"/><br />
Cacochymia Venerea'''<ref name="Kraus1844"/><ref name="Siebenhaar1850"/>
| RHK10
| ICD9
| ICDO
| OMIM
| DiseasesDB
| MedlinePlus
| eMedicineSubj
| eMedicineTopic = 2224
| eMedicine_mult = {{eMedicine2|emerg|563}} {{eMedicine2|derm|413}}
398. rida:
| 097.9
| ''syphilis unspecified''
|}<ref>[http://www.cms.gov/medicare-coverage-database/staticpages/icd9-code-range.aspx?DocType=LCD&DocID=29319&Group=1&RangeStart=090.0&RangeEnd=099.9 ICD-9 Codes included in Range 090.0 - 099.9]
==== RHK-10 ====
419. rida:
Kõikidel süüfilishaigetel lastel ei esine ühesugused sümptomid, paljud lapsed olid näiteks nahanähtudeta.
Lastel on sagedased ja iseloomulikud
====== Klassifikatsioon (2007) ======
435. rida:
* limaskestade muutused: eesmine hüpertroofiline riniit; paapulid [[keel (anatoomia)|keelel]], suulael, [[larüngiit]];
* naha derivaatide muutused: haprad ja õhukesed [[küüs|küüned]], sageli [[paronüühia]], väiksekoldeline või difuusne juuste väljalangemine;
*
* skeleti muutused: [[osteokondriit]] (''pseudoparalysis'' Parrot);
*
*
Hiline kaasasündinud süüfilis avaldub ligikaudu 80%-l ravimata süüfilisega nakatunud lastest, enamasti vanuses 5–16 eluaastat. Hilise kaasasündinud süüfilise kliiniline pilt on tinglikult võrreldav hilise omandatud süüfilisega.
453. rida:
* ülemiste lõikehammaste düstroofia: hambad on koonilised ja alumine serv poolkuukujuline;
* [[ülalõualuu]] lühike;
* [[alalõualuu]] etteulatuv;
* [[suulagi]] kõrge, meenutab Gooti võlvi
* nn Mulberry molaarid: hambad on keskel ringikujuliste köbrukestega ja kuplikujulised;
482. rida:
A-rühma jaotatutel on kas kaasasündinud süüfilise diagnoos kinnitatud või on nad tõenäoliselt haigestunud ja neil on:
* kaasasündinud süüfilist kinnitavad kliinilised tunnused,
* seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on
B-rühma jaotatud vastsündinutel kas puudub kaasasündinud süüfilisele iseloomulik kliiniline pilt või on seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste analüüside tiiter vähem kui 4 korda kõrgem kui emal ja ema on kas ravimata, mitteadekvaatselt ravitud, tema ravi kohta puudub dokumentatsioon, või on teda ravitud [[erütromütsiin]]iga või mõne muu mittepenitsilliiniga ja kui ravi toimus vähem kui 4 nädalat enne [[sünnitus]]t. B-rühma vastsündinule võidakse määrata täiendavaid uuringuid kuid kui talle määratakse 10-päevane penitsilliiniravi, siis pole tema täielik uuring nõutav.
518. rida:
Süüfilise kliiniline hinnang on ebausaldatav.
Eestis vastutab konkreetse haige diagnostika ja ravi eest
Eristamaks süüfilist teistest haigustest tuleks viia läbi [[eristusdiagnoos]] – siin võidakse kaaluda [[ohatis]]t [[huul]]el. Ka mitmed teised peamiselt suguliselt levivad nakkushaigused võivad põhjustada [[suguelund]]ite haavandumist, nagu näiteks [[genitaalherpes]], ''[[chancroid]]'' (RHK-10 A57), [[kubemegranuloom]] (A58), (veneeriline) [[klamüüdialümfogranuloom]] (A55).
Suguelundite haavandumist võivad põhjustada ka mittesugulisel teel levivad haigused nagu [[lame lihhen]], [[Crohni tõbi]], [[Behçeti haigus]] (M35.2)<ref>Jonathan M. Zenilman, Mohsen Shahmanesh, [https://books.google.ee/books?id=prC2AgAAQBAJ&pg=PA82
Süüfilise diagnoosimisel tuleks välistada ka [[psoriaas]] ja [[süsteemne erütematoosne luupus]].<ref>Shatley MJ, Walker BL, McMurray RW., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11341108 Lues and lupus: syphilis mimicking systemic lupus erythematosus (SLE).], Lupus. 2001;10(4):299-303.
Järgmiste seisundite korral võib alernatiivdiagnoosiks olla süüfilis – [[depressioon]], [[leišmaniaas]], leepra, [[Marfani sündroom]], [[polüskleroos]], [[taastuv polükondriit]], [[sarkoidoos]], ''Sutton disease 2'', tupevähk jt.<ref>[http://www.rightdiagnosis.com/s/syphilis/misdiag.htm Misdiagnosis of Syphilis]
==Neurosüüfilis==
{{Vaata|Neurosüüfilis}}
[[Neurosüüfilis]] on krooniline
mis põhjustab degeneratiivseid ja vaskuliitseid muutusi. Neurosüüfilist tekitab sama bakter mis süüfilist ja spirohheet siseneb kesknärvisüsteemi 3.–18. kuul pärast nakatumist.
540. rida:
Neurosüüfilis areneb ligi 10%-l süüfilisse nakatunutest.
Kõik neurosüüfilise vormid algavad meningiidina, esineb [[peavalu]], [[kuklakangestus]], võib esineda [[teadvushäire]],
* Varane neurosüüfilis – võib esineda asümptomaatilise meningiidina ja võib hiljem areneda neurosüüfilise teisteks vormideks;
552. rida:
==== Laboratoorne diagnoosimine ====
[[1905]]. aastal tuvastati süüfilis positiivse [[Wassermanni reaktsioon]]iga.<ref>Dr Ananya Mandal, MD, [http://www.news-medical.net/health/Syphilis-History.aspx Syphilis History],
Alates 1930-ndatest kasutati Ameerikas ka [[Hintoni süüfilisetest]]i, milles [[antigeen]]ina kasutati [[glütserool]]i, [[kolesterool]]i ja
Süüfilise [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse tehnikate]] all peetakse silmas haigustekitaja või tema osiste otsimist ja/või leidmist patsiendi analüüsidest, kas:
570. rida:
* Süüfilise RPR-test – [[plasmareagiini kiirtest]] ([[Eesti Haigekassa]] kood 66540, maksumus Keskhaigla laboriuuringute hinnakirja järgi 6,17 [[euro]]t, kestus 1 päev);
* VDRL t (''veneral disease research laboratory test'') standardtest süüfilise diagnoosimiseks, testi kirjeldasid 1946. Harris, Rosenberg ja Riedel).
b) treponemaalsete ehk spetsiifiliste testidega püütakse avastada süüfilist väga varaste vormide korral, aga ka kaasündinud süüfilise tuvastamiseks ja reinfektsiooni välistamiseks:
* ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i hemaglutinatsioonitest (TPHA) (''Treponea pallidum hemagglutination assay'') – IgG ja IgM koos;
* TPPA (''T. pallidum particle agglutination'' ehk IdPAGIA) – IgG ja IgM koos;
578. rida:
Keskhaigla laboriuuringute hinnakiri (2014):
* ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i vastase IgM kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev)
* ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i vastase IgG kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev).<ref>[http://www.keskhaigla.ee/public/files/Labori%20tasuliste%20teenuste%20hinnakiri_27%2006%202014.pdf Laboriuuringute hinnakiri]
====== Seroloogiliste testide tulemused ======
Mittetreponemaalsed testid võivad anda väärpositiivse tulemuse kui uuritaval esineb hepatiit, viiruslik [[kopsupõletik]], [[leetrid]], [[malaaria]], nakkuslik [[mononukleoos]], [[tuulerõuged]] ja mõned teised viirusnakkused, [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] järel, teatud [[ravim]]ite kasutamise järel, labori või tehnilise vea tõttu, ka autoimmuunhaiguste, [[immunoglobuliinid]]e kõrvalekallete, narkootiliste ainete sõltuvuste, vananemise ja [[leepra]] korral.<ref>Sandra A. Larsen, Ph.D. and Robert E. Johnson, M.D., M.P.H. [http://www.cdc.gov/std/syphilis/manual-1998/chapt1.pdf DIAGNOSTIC TESTS
Pimeväljameetodil mikroskopeerimisel leitud ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i või positiivse DFA-TP (otsene fluorestseeruva anitkeha analüüs ''Treponema pallidum''<nowiki/>'i antigeeniga) testi korral loetakse kinnitatuks varase süüfilise diagnoos.
596. rida:
===== Autopsia =====
H. Alexander Heggtveiti avaldatud [[autopsia]]<nowiki/>uurimuse kohaselt olid 15–30% ''aortic syphilis''<nowiki/>'e [[laip|patsientidel]] seroloogilised testid negatiivsed. 27 korral tehti ka [[lumbaalpunktsioon]], seroloogilised analüüsid olid positiivsed 2 korral – mõlemad patsiendid olid põdenud [[neurosüüfilis]]t.<ref>H. ALEXANDER HEGGTVEIT, M.D., [http://circ.ahajournals.org/content/29/3/346.full.pdf Syphilitic Aortitis A Clinicopathologic Autopsy Study of 100 Cases, 1950 to 1960]
===== Skeletil =====
Toeseni võib treponematoos jõuda 1–20%-l nakatunuist.<ref>Kristin N. Harper, Molly K. Zuckerman, Megan L. Harper, John D. Kingston, [http://sites.lsa.umich.edu/jkingst/wp-content/uploads/sites/136/2014/08/Harper11.pdf The Origin and Antiquity of Syphilis Revisited: An Appraisal of Old World Pre-Columbian Evidencefor Treponemal Infection], YEARBOOK OF PHYSICAL ANTHROPOLOGY 54:99–133 (2011)
[[Treponematoos]]id (va pinta) kahjustavad kõva kude ja haiguskolded skeletil on veneerilise, endeemilise süüfilise ja framböösia puhul niivõrd sarnased, et neid on praktiliselt võimatu üksteisest eristada. ([[Martin Malve]] 201:24–25).<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magitritöö, 2010
Luustikel võidakse määrata süüfilise esinemine DNA-analüüside põhjal, näiteks tuvastati süüfilis [[Lihavõttesaar]]e luustiku näidisel RHO235-<ref>Connie J. Kolman, Arturo Centurion-Lara, Sheila A. Lukehart, Douglas W. Owsley, Noreen Tuross, [http://users.clas.ufl.edu/cmulligan/Webpage/JID.aDNA.pdf Identification of Treponema pallidum Subspecies pallidum in a 200-Year-Old], 12. november 1999
===== Teatamiskohustus ja teave seksuaalpartnerite kohta=====
610. rida:
Eestis on tänapäeval nõutav süüfilishaigete (diagnoosikoodid A50–A53) registreerimine ja teatise saatmine (koos isikut tuvastavate andmetega) kohalikku [[Terviskaitse Inspektsioon]]i.
Eesti seaduste järgi puudub süfiliitikul kohustus anda arstile/meditsiiniasutusele teavet oma
== Patoloogia ==
=== Süfiliitilised haavandid===
Süfiliitilisi haavadeid eristatakse [[vähilesioonid]]est vedeliku esinemise tõttu, süfiliitlistes haavandites on [[mäda]] ja puudub vedelik.<ref>[[James George Beaney]], [https://archive.org/details/syphilisitsnatur00bean "Syphilis: its nature & diffusion popularly considered"], [[Melbourne]], [[1869]]
▲Süfiliitilisi haavadeid eristatakse [[vähilesioonid]]est vedeliku esinemise tõttu, süfiliitlistes haavandites on [[mäda]] ja puudub vedelik.<ref>[[James George Beaney]], [https://archive.org/details/syphilisitsnatur00bean "Syphilis: its nature & diffusion popularly considered"], [[Melbourne]], [[1869]], veebiversioon (vaadatud 12.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
▲Haavanditest võetud biopsiaproovides on tuvastatud plasmarakke ja [[histiotsüüt]]e.
=== Tüümuseabstsess ===
{{Vaata|Tüümuseabstsess}}
20. sajandi esimesel poolel seostati kaasasündinud süüfilisega [[tüümus|tüümuse]][[tüümuseabstsess|abstsesse]], neid kirjeldas esmakordselt Dubois 1850. Erinevad autorid on hiljem vaielnud nende kollete tekkemehhanismide üle, need olla tekkinud kas [[Hassalli kehad]]e infiltratsiooni või [[tüümuse säsi]] [[nekroos]]i tulemusel, mille tulemusel sai häiritud [[veresoon]]te areng nimetatud üksuses ja moodustus [[tüümuse tsüst]].<ref>JEAN OLIVER, M.D., [http://archpedi.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=1173364 SYPHILITIC DISEASE OF THE THYMUS IN INFANTS AND THE MODE OF ORIGIN OF THE DUBOIS ABSCESSES], Am J Dis Child. 1917;13(2):158-166. doi:10.1001/archpedi.1917.01910020043005., veebruar 1917
=== Immunopatoloogia ===
630. rida ⟶ 628. rida:
[[lümfisüsteem|Lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi komponentide vastused organismile pole seni veel selged.
Pole selge, kas [[immuunvastus]]ed on rakulised, milles osalevad [[CD8+ T-rakud]] ja [[loomulikud tappurrakud]]. Organism on küll rakuväline patogeen, kuid nende membraanil on vähe [[valk]]e ja seetõttu arvatakse, et need jäävad immuunsüsteemile pea märkamatuks.
Varastes süfiliitilistes nahalesioonides asenduvad [[neutrofiil]]id T-rakkudega (Th1 tsütokiinide profiil).
638. rida ⟶ 636. rida:
''Granulomatous secondary syphilis''<nowiki/>'e [[marrasknahk|marrasknaha]] [[basaalkiht]] sisaldab [[Langerhansi rakud|Langerhansi rakke]].
Teisese süüfilise nahalesioonides on tuvastatud T-rakke, [[monotsüüt]]e/makrofaage, ja [[dendriitrakk]]e, ''dermal infiltrates'' sisaldasid väga vähe plasmarakke ja hulgaliselt [[granulotsüüt]]e.<ref>Juan C. Salazar, Adriana R. Cruz, Constance D. Pope, Liliana Valderrama, Rodolfo Trujillo, Nancy G. Saravia ja Justin D. Radolf, [http://jid.oxfordjournals.org/content/195/6/879.full Treponema pallidum Elicits Innate and Adaptive Cellular Immune Responses in Skin and Blood during Secondary Syphilis: A Flow-Cytometric Analysis], J Infect Dis. (2007) 195 (6): 879-887., doi: 10.1086/511822
Immunosupressiooniga patsientide organismis esineb patofüsioloogilisi modifikatsioone, neil võib patogeene küll leiduda rohkelt siseelundites, kuid tuvastatav ei ole [[põletik]]u esinemine.
650. rida ⟶ 648. rida:
Uuringute põhjal oletatakse, et luud nakatuvad süüfilisega nii lümfisüsteemi ([[toruluud]]e puhul, kuna nende juures asuvad lümfisõlmed) kui [[vereringe]] kaudu ([[kolju]]l) – kahe süsteemi koosmõjul. Rohkelt haigustunnuseid esineb just [[lümfisoon]]te või -sõlmede ja luude ühenduskohtades, näiteks [[reieluu]]de, [[sääreluu]]de, [[pindluu]]de, [[rangluu]]de, [[küünarvarreluu]]de, [[õlavarreluu|õlavarre]]- ja [[kodarluu]]de distaalsete otste juures.
Ligi 90
===== Gummad koljul ja luudel=====
Kolju destruktsioon algab peaaegu kõikidel juhtudel kolju välispinnalt, kus vereringe kaudu levib põletik pehmest koest luusse. Enamasti
Haiguskolde degeneratiivsete muutuste tulemusel võib tekkida amorfne mass, mida nimetatakse gummaks. Gummad luudel moodustuvad luud verega varustavate soonte tromboseerumisel ja mürgiste jääkide tekitamisel treponeema bakteri poolt. Gumma suurus on varieeruv, see võib olla kas väike ja eraldiseisev või ühineda ja moodustada suure massi, mis täitab kogu [[luuüdikanal]]i. Luuümbrise gummad on väiksemad ja neid on vähem kui luuüdikanalis. Paranemisprotsessis võib gumma ka imenduda ja nekrootilistele kohtadele võib tekkida uus luu.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 29, 2010. Vaadatud 16.04.2015)</ref>
== Epidemioloogia ==
Tänapäeval on registreeritud ja avaldatud süüfilisejuhtde esinemine (erinevad staadiumid) järgmistes riikides (ka territooriumidel ja aladel) : [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Ameerika Samoa]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Anguilla]], [[Antigua ja Barbuda]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aruba]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Aserbaidžaan]], [[Assoorid]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Belgia]], [[Bermuda]], [[Bhutan]], [[Boliivia]], [[Brasiilia]], [[Briti Neitsisaared]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Cooki saared]], [[Costa Rica]], [[Djibouti]], [[Eesti]], [[Fidži]], [[Gabon]], [[Gambia]], [[Grenada]], [[Gruusia]], [[Gröönimaa]], [[Guadeloupe]], [[Guam]], [[Guatemala]], [[Guinea-Bissau]], [[Guyana]], [[Hispaania]], [[Honduras]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[Indoneesia]], [[Inglismaa]], [[Iraan]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Kaimanisaared]], [[Kanada]], [[Kanaari saared]], [[Kamerun]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kesk-Aafrika Vabariik]], [[Kiribati]], [[Komoorid]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Luksemburg]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Malta]], [[Montserrat]], [[Nigeeria]], [[Prantsuse Polüneesia]], [[Soome]], [[Šotimaa]], [[Taani]], [[Tokelau]], [[Ungari]], [[Uus-Meremaa]] jm.<ref>GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA145&lpg=PA145 "Syphilis: Global Status"], https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA16 "Syphilis: Global Status"], 2015, 22.04.2015</ref><ref>GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=e_59BwAAQBAJ&pg=PA1015 "Infectious Diseases of the United Kingdom"], 22.04.2015</ref>
<ref>Märkus: osad andmed võivad sisaldada ka teiste ''Treponema pallidum'''i alaliikide põhjustatud haigusjuhte.</ref>
▲<ref>Märkus: osad andmed võivad sisaldada ka teiste ''Treponema pallidum'''i alaliikide põhjustatud haigusjuhte.</ref>
=== Ameerika Ühendriikides ===
[[USA]]-s esines [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal süüfilisenakkust 500 000 juhtu/aastas.<ref>Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1
=== Eestis ===
678. rida ⟶ 676. rida:
*2003 – 234
*2004 – 184
*2005 – 111 süüfilise haigusjuhtu.<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/1999_07/nakk1999_2005.pdf Communicable Diseases Notification in Estonia, 1999-2005], Terviseamet
=== Soomes ===
690. rida ⟶ 688. rida:
'Ravivat' süüfilisse nakatamist kasutasid Sperino ja Boeck – Sperino oli Torino Syphilicome (Itaalia) peaarst, [[Carl Wilhelm Boeck]] aga inokuleeris ajavahemikus oktoober 1852 kuni juuli 1865 465 patsienti süüfilisega.
[[Charles-Paul Diday]] (1812–1894), kes töötas Antiquaille's, Lyonis peakirurgina, kasutas 1848 süüfilisevastast vaktsineerimist – võttes kolmanda staadiumiga süfiliitikutelt [[veri|verd]] ja kandes üle esimese staadiumiga süfiliitkutele.
[[Ilja Metšnikov]], töötades [[Pariis]]is nakatas ahvid süüfilisse.<ref>H. Bazin, [https://books.google.ee/books?id=orjaA_7sYZQC&pg=PA136&lpg=PA136
=== Albert Neisseri uuring ===
[[Albert Neisser]] avaldas [[1898]] töö, mille tarbeks uuriti meditsiiniliste [[inimuuring]]ute käigus [[seerumteraapia]] efektiivsust süüfilise korral. Selleks süstiti raviasutusse pöördunud tervisehädadega (mitte süüfilis) [[patsient]]idele (enamikus [[prostituut|prostituudid]]), loomulikult neid katsest enne informeerimata ega luba küsimata, süüfilishaigete rakuvaba vereseerumit. '[[Vaktsineerimine|Vaktsineerimise]]' tulemusel haigusse nakatunute kohta leidus seletus: „vaktsiin“ ei töötanud.<ref>[[Andres Soosaar]], Tartu Ülikooli tervishoiu instituut, [http://www.eestiarst.ee/static/files/079/biomeditsiiniliste_inimuuringute_eetilisest_raamistikust.pdf Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust], Eesti Arst 2006; 85 (9): 572–585
===Oslo ravimata süüfilise uuring (1891–1910)===
Süüfilise [[elavhõbe]]da ravi osutus ebaefektiivseks. Oslo ülikooli veneroloogia ja dermatoloogia professor [[Caesar Boeck]] keelas kasutada seda süfiliitikute ravis, kuna elavhõbe häirivat keha enda kaitsemehhanisme. Aastatel 1891–1910 raviti tema ettekirjutustele vastavalt ligi 2000 varase süüfilise haigusjuhtu, ka temale järgnenud (1925–1927) E. Bruusgaard toimis sarnaselt.<ref>L. W. HARRISON, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1054082/pdf/brjvendis00144-0002.pdf The Oslo Study of Untreated Syphilis Review and Commentary], Br J Vener Dis. juuni 1956 ; 32(2): 70–78., PMCID: PMC1054082
Hinnanguliselt 60–70% patsientidest läheb varase süüfilise ravita läbi elu minimaalsete ebamugavustega.<ref>E.Gurney Clark, M.D., Dr. P.H., Niels Danbolt, M.D., [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0021968155901399 The Oslo study of the natural history of untreated syphilis: An epidemiologic investigation based on a restudy of the Boeck-Bruusgaard material a review and appraisal], Journal of Chronic Diseases, 2. väljaanne, nr 3, september 1955, lk 311–344
Selle uurimuse tulemusi nimetatakse Oslo uurimuseks.
708. rida ⟶ 706. rida:
=== Guatemala süüfiliseeksperiment (1946–1948) ===
1946.–1948. aastal viidi [[Guatemala]]s läbi süüfilise plaanikohased uuringud. [[Susan M. Reverby]] uuringu kohaselt nakatati eksperimendi käigus ligi 700 Guatemala inimest (katsealust) kahte haigusse: süüfilisse ja [[gonorröa]]sse. Alguses maksti seroposiitivsetele prostituutidele, et nad astuksid vangidega vahekorda. Aga toimiti ka teisiti, prostituudid nakatati nimetatud haigustesse ning seejärel astusid nad [[mees]]tega kaitsmata vahekorda. Sellisel teel aga nakatusid uuringu kohaselt väga vähesed ning otsustati neid hoopis otse nakatada.
Katsealusteks olid suuresti kohalikud [[vang]]id, [[vaimupuue|vaimupuudega]] inimesed, orbudekodu [[laps]]ed ja [[sõdur]]id.<ref>Berit-Helena Lamp, [http://maailm.postimees.ee/321122/usa-vabandas-voigaste-eksperimentide-parast USA vabandas võigaste eksperimentide pärast], 1. oktoober 2010, [[Postimees]]
USA presidendi bioeetika komisjoni raporti kohaselt osales kõikides uurimustes, mis leidsid aset aastatel 1946–1948, umbes 5500 [[guatemalalased|guatemalalast]]. Tahtlikult nakatati süüfilise, gonorröa ja pehme šankriga neist 1300 vangi, [[psühhiaatriapatsient]]i ja prostituuti.
Bakterid süstiti [[silmad]]esse, kesknärvisüsteemi ja meeste genitaalidesse.<ref>Lauri Laugen, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/guatemala-komisjoni-liige-usa-inimkatsed-meenutasid-natside-omi?id=57002490 Guatemala komisjoni liige: USA inimkatsed meenutasid natside omi], 2. september 2011
== Süüfiliseravi ==
{{Vaata|Süüfiliseravi}}
[[Ulrich von Hutten]] (21. aprill 1488 – 29. august 1523), kes olevat süüfilisse nakatunud<ref>Lewis Jillings, [http://www.jstor.org/discover/10.2307/408018?uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21106451475843 The Aggression of the Cured Syphilitic: Ulrich von Hutten's Projection of His Disease as Metaphor], The German Quarterly, 68. väljaanne, nr 1, (talv, 1995), lk 1-18, Wiley
[[Paracelsus]] (1493–1541) pooldas elavhõbedaravi. Elavhõbedaravi hakkas taanduma [[vismut]]i eest [[1884]].<ref>J G O'Shea, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1292694/pdf/jrsocmed00135-0062.pdf 'Two minutes with venus, two years with mercury'--mercury as an antisyphilitic chemotherapeutic agent.], J R Soc Med. juuni 1990;83. väljaane, juuni 1990, 83(6): 392–395. PMCID: PMC1292694
1596. aastal Tallinnas viibinud [[rändarst]], songalõikaja Peter Kölnist, olevat lubanud, et ravib süüfilise välja 12. päevaga. Selleks hõõruti haige nahka elavhõbedaga, vannitati ja manustati [[
''The British Homoeopathic Review'' (1856) kohaselt on kohalikud kasutanud süüfilise ravis taime ''[[Acalypha indica]]'' saadusi.<ref>[https://books.google.ee/books?id=tldYAAAAMAAJ&pg=PA255
[[31. august]]il [[1909]] katsetas [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat [[immunoloog]] [[Paul Ehrlich]] esimest korda [[keemiaravi]]<ref>[http://menu.err.ee/uudised/elu/cfa001ba-fe9c-4c81-aed9-6fe7c5127de3 104 aasta eest katsetati esimest korda keemiaravi], Menu, 31. august 2013</ref> – ta võttis [[ravim]]ina kasutusele süüfilise tekitajatevastase preparaadi 606 ehk [[salvarsaan]]i.<ref name="ENE">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1975</ref><ref>Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, [http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full A History of Cancer Chemotherapy], doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res, 1. november 2008, 68;8643
20. sajandi algusaastatel hakati kolmandase süüfilise ravis kasutama tahtlikku [[malaaria]]sse nakatamist (''malariotherapy'', terapeutiline malaaria), et kutsuda esile palavikku. 1917. aastal hakkas Austria [[psühhiaater]] [[Julius Wagner-Jauregg]] ([[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] 1927) neurosüüfilist ravima indutseeritud [[Plasmodium vivax-malaaria]]ga, nakkus lõpetati ''quinine''<nowiki/>'ga.
738. rida ⟶ 736. rida:
===Eesti ravijuhend 2007===
Süüfiliseravi ja ravimid ning kestus varieeruvad ja olenevad nii süüfilise vormidest kui süüfilist põdevast patsiendist. Valikravimiks Eesti 2007. aasta vastava ravijuhendi kohaselt on parenteraalselt manustatav penitsilliin G ([[bensüülpenitsilliin]]) või selle depoovorm [[bensatiinpenitsilliin]].<ref>[[Aime Kangur]], [[Airi Põder]], [[Matti Maimets]], [[Helgi Silm]], [[Terje Kukk]], [[Anneli Uusküla]], [[Heli Rajangu]], [[Tatjana Brilene]], [[Kai Zilmer]], [[Ivo Saarma]], [[Helle Karro]], [[Lee Tammemäe]], [[Ferenc Szirko]], [[Gennadi Timberg]], [[Margus Punab]], [[Riina Kallikorm]], [http://www.eestiarst.ee/static/files/038/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007_i._omandatud_suufilis.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007, I. Omandatud süüfilis], [[Eesti Arst]] 2007; 86 (10): 770–777
▲Süüfiliseravi ja ravimid ning kestus varieeruvad ja olenevad nii süüfilise vormidest kui süüfilist põdevast patsiendist. Valikravimiks Eesti 2007. aasta vastava ravijuhendi kohaselt on parenteraalselt manustatav penitsilliin G ([[bensüülpenitsilliin]]) või selle depoovorm [[bensatiinpenitsilliin]].<ref>[[Aime Kangur]], [[Airi Põder]], [[Matti Maimets]], [[Helgi Silm]], [[Terje Kukk]], [[Anneli Uusküla]], [[Heli Rajangu]], [[Tatjana Brilene]], [[Kai Zilmer]], [[Ivo Saarma]], [[Helle Karro]], [[Lee Tammemäe]], [[Ferenc Szirko]], [[Gennadi Timberg]], [[Margus Punab]], [[Riina Kallikorm]], [http://www.eestiarst.ee/static/files/038/seksuaalsel_teel_levivate_infektsioonide_eesti_ravijuhend_2007_i._omandatud_suufilis.pdf Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007, I. Omandatud süüfilis], [[Eesti Arst]] 2007; 86 (10): 770–777, veebiversioon (vaadatud 11.04.2015)</ref>
Süüfilise ravis kasutatavate ravimite eest tuleb Eestis tänapäeval tasuda patsiendil endal vastavalt soodusravimite väljastamise eeskirjadele (HIV-infektsiooni korral on ravi tasuta).
779. rida ⟶ 775. rida:
** penitslliin g (bensüülpenitsilliin) 100 000 kuni 150 000 TÜ/kg päevas manustatuna 50 000 TÜ/kg/i/v esimesel 7 elupäeval iga 12 tunni järel, edasi iga 8 tunni järel, kokku 10 päva või
** prokaiinpenitsilliin G 50 000 TÜ/kg doosiks i/m üks kord päevas 10 päeva või
** bensatiinbensüülpenitsilliin G 50 000 TÜ/ kg i/m üks kord.
*C. rühm
789. rida ⟶ 785. rida:
=== Ravi raseduse ajal ===
Süüfilise tekitaja põhjustab [[raseduse katkemine|raseduse katkemist]], [[enneaegne sünnitus|enneaegset sünnitust]], madalat loote sünnikaalu, surnult sündi, perinataalset surma ja kaasasündinud süüfilist.
Ravi toimub vastavalt haiguse staadiumitele.
806. rida ⟶ 802. rida:
Süüfilise levikuga Euroopas 16. sajandil kaasnes sellega haigestunute suur suremus, mis võis ulatuda 20–40%.
Süüfilist on surmapõhjuseks nende rasedate arenevale lootele, kelle rasedus süüfilisnakkuse tõttu katkeb iseeneslikult või sünnib laps surnult.<ref>Dara Potter, MBA, Robert L. Goldenberg, MD, Jennifer S. Read, MD, MPH jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2743105/ Correlates of Syphilis Seroreactivity Among Pregnant Women: The HIVNET 024 Trial in Malawi, Tanzania, and Zambia], Sex Transm Dis. 2006 Oct; 33(10): 604–609. doi:
Süüfilisse nakatunud noorte ja/või täiskasvanute puhul ei ole süüfilis tänapäeval surmapõhjustaja ''per se''.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põhjustas süüfilis [[2000]]. aastal 197 000
==Ajaloolist==
816. rida ⟶ 812. rida:
2008. aastal koostatud uurimus süüfilisebakteri [[DNA]] kohta viitas bakteri pärinemisele [[Ameerika]]st mitu tuhat aastat tagasi.
Üks uurimus on asetanud bakteri kujunemise aja Uues Maailmas vahemikku 14 000–3000 aastat eKr.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/on-vist-ikkagi-nii-et-suufilis-tuli-kolumbuse-meeskonnaga-ule-sinise-mere?id=70333281 On vist ikkagi nii, et süüfilis tuli Kolumbuse meeskonnaga üle sinise mere], 12. detsember 2014
Inglise teadlaste poolt [[Inglismaa]]l, Rivenhalli surnuaialt leitud 25–50-aastase naise luud, kes suri ilmselt aastate 1296 ja 1445 vahel, uurimisel tuvastatud haigusjäljed naise skeletil inditseerivad, et ta nakatus tõppe tõenäoliselt sugulisel teel.<ref>Evelyn Kaldoja, [http://maailm.postimees.ee/1872529/suufilis-vois-euroopas-levida-enne-kolumbust Süüfilis võis Euroopas levida enne Kolumbust], 9. juuni 2001
===Süüfilise planeetide seisu teooria===
Nürnbergi linnaarsti [[Theodoricus Ulsenius]]e kommentaar Düreri süüfilisega meest kujutaval teosel, võib viidata sellele, et tol ajal valitses seal arusaam haiguse astroloogiliste põhjuste<ref>Darin Hayton, [http://www.pachs.net/blogs/comments/astrology_and_morbus_gallicus/ Astrology and Morbus Gallicus (aka Syphilis)], 24. september 2012
===Süüfilise Kolumbuse-eelne teooria===
827. rida ⟶ 823. rida:
===Süüfilise Fracastro teooria===
[[Girolamo Fracastro]] (1484–1553), kes avaldas [[1546]]. aastal teose „Nakkusest“ ("De Contagione"), uskus, et haigust kannavad edasi „seemned“ (''seminaria contagionum'').<ref>Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646-1666], bakalaureusetöö, Tartu, lk 15, 2014
===Süüfilise viiruse teooria===
[[19. sajand]]i lõpuaastatel arvati, et süüfilise tekitajaks olevat viirus.<ref>[[James George Beaney]], [https://archive.org/details/syphilisitsnatur00bean "Syphilis: its nature & diffusion popularly considered"], [[Melbourne]], [[1869]]
===Süüfilise Broussais'i teooria===
Prantsuse arst [[François-Joseph-Victor Broussais]] (1772–1838) teooria kohaselt (1815) ei olnud süüfilis mitte haigus, vaid teatud laadi ärritus, mis avaldub kehal ja selle raviks on [[aadrilaskmine]] või ka [[kaaniravi]].<ref>[https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist257s02/students/Stacy/Quackery.htm Ever heard of a quack? What does malpractice mean to you?]
===Süüfilise Kolumbuse-teooria===
USA Emory ülikooli [[antropoloog]]ide [[Euroopa]]st pärit skelettide uuringute alusel tõi süüfilise Uuest Maailmast Vanasse Maailma ilmselt siiski [[1492]]. aasta rännakult [[Santa Maria]] jt laevadega [[Kolumbus]]<ref>[http://scienceblog.com/51155/skeletons-show-columbus-brought-syphilis/#1s9Zk8ke22zVVRFW.97 Skeletons show Columbus likely brought syphilis]
===Süüfilis Euroopas===
15.–16. sajandil levinud süüfilis oli eriti virulentne.
Aastal [[1494]] kasutas [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[Charles VIII]] ([[1470]]–[[1498]]) ära [[Milano hertsogkond|Milano hertsogkonna]] [[Milano hertsog|hertsogi]] [[Francesco Sforza]] abipalvet ning viis oma armee [[Itaalia]]sse ([[Itaalia sõda (1494–1498)]]), et prantslastele tagasi vallutada [[Napoli kuningriik]]. Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid [[1495]] surema seni tundmatusse<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr. 4
====Eestis====
848. rida ⟶ 844. rida:
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721) olevat Rootsi garnison avanud Tallinnas süüfilise ravimiseks kaks haiglat.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 33, 2010</ref>
==Süüfiliseepideemiaid ==
=== 1495. aasta Napoli tõve epideemia ===
Prantsuse sõdurid, kes tulid tagasi võidukalt sõjakäigult Itaaliasse, hakkasid 1495 surema seni tundmatusse<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr. 4
1495. aasta lõpuks oli epideemia laienenud [[Prantsusmaa]]le, [[Šveits]]i ja [[Saksamaa]]le, [[Inglismaa]]le ja [[Šotimaa]]le jõudis süüfilis 1497. aastal. 1500. aastal jõudis süüfilis [[Skandinaavia]] maadesse: Inglismaale, [[Ungari]]sse, [[Kreeka]]sse, [[Poola]] ja Venemaale. Eurooplased kandsid haiguse edasi [[Kolkata]]sse [[1498]], ja [[1520]] jõudis see inimestega Aafrikasse, Lähis-Idasse, [[Hiina]]sse, Jaapanisse ja [[Okeaania]]sse.<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4.
=== 1495.–1496. aasta Tallinna süüfiliseepideemia ===
1495.–1496. aastal oli Tallinnas süüfiliseepideemia, sellega seoses sulgesid linnavõimud ühiskondlikud kümbluskohad. Järgmised epideemiad vallandusid 1519.–1520. ja 1539. aastal.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 33, 2010
=== 1496. aasta Nürnbergi süüfiliseepideemia ===
Süüfiliseepideemia algas [[Nürnberg]]is [[1496]] ja vaibus 1498. aastaks.<ref>Dr. Elizabeth A. Garner, [http://www.albrechtdurerblog.com/10-morality-is-a-venereal-disease-the-coat-of-arms-with-a-skull/ Morality is a Venereal Disease -The Secret of the Coat of Arms with a Skull], 9. juuni 2013
=== Süüfilis Jaapanis ===
867. rida ⟶ 863. rida:
Süüfilis jõudis [[Jaapan]]isse [[1505]].
18. sajandi lõpus võis mitmes Jaapani piirkonnas olla süüfilisse nakatunud ligi pool elanikkonnast.<ref>[[Daniel Trambaiolo]], [http://www.chemheritage.org/visit/events/brown-bag-lectures/spring-2011/2011-02-22-bbl-trambaiolo.aspx “Mercury Therapies for Syphilis in Early-Modern Japan (1550–1850)”]
=== Venemaal ===
Sugulisel teel levivate haiguste epideemia ajal [[Venemaa]]l ([[1994]]–[[2004]]) nakatus süüfilisse rohkem kui 2,7 miljonit inimest.<ref>Nesterenko VG, Akovbian VA, Semenova EN, Vavilova LM, Iudina TI., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16941889 Syphilis as a chronic systemic infection],
==Kultuuris==
881. rida ⟶ 877. rida:
[[Pilt:DürerSyphilis1496.jpg|pisi|[[Albrecht Dürer]] (1496) süüfilise mees – usuti [[astroloogia|astroloogilistesse]] põhjustesse]]
Süfiliitikuid kujutab ka [[Sebastian Brandt]]i puulõige "Saint Mary and the Holy Child punishing the sufferers of syphilis", 1496.<ref>R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194440/pdf/genitmed00043-0039.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 1], Genitourin Med 1990;66:33-40
[[Gerard de Lairesse]] (1641–1711) autoportreed ja [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud portree toovad esile kaasasündinud süüfilise erilised tunnusmärgid.<ref>M Tampa, I Sarbu, C Matei, V Benea, ja SR Georgescu, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3956094/ Brief History of Syphilis, J Med Life. 15. märts 2014 ; 7(1): 4–10. PMCID: PMC3956094
[[Pilt:Rembrandt Harmensz. van Rijn 095.jpg|pisi| [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud [[Gerard de Lairesse]] portree, ca. 1665–67, De Lairesse põdes kaasasündinud süüfilist, mille tulemusel moondus tema [[nägu]] ja kadus [[nägemine|silmanägemine]].<ref>''[[Metropolitan Museum of Art|The Metropolitan Museum of Art Bulletin]]'', suvi 2007, lk 55–56.</ref>]]
897. rida ⟶ 893. rida:
Gabriele Falloppio elustas esmase süfiliitlise haavandi kirjelduse oma raamatus "De Morbo Gallico" ("The French Disease") .
1738. avaldas Jean Astruc teose süüfilise ja veneeriliste haiguste ajaloo kohta "De Morbis Venereais" ("On Venereal Disease").<ref>Robert E. Baughn ja Daniel M. Musher, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC544174/ Secondary Syphilitic Lesions], Clin Microbiol Rev. jaanuar 2005 ; 18(1): 205–216.doi: 10.1128/CMR.18.1.205-216.2005, PMCID: PMC544174
=== Tsitaadid ===
[[Erasmus Rotterdamist]] (1520) kirjutas {{cquote|If I were asked which is the most destructive of all diseases I should unhesitatingly reply, it is that which for some years has been raging with impunity … What contagion does thus invade the whole body, so much resist medical art, becomes inoculated so readily, and so cruelly tortures the patient ?}}<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4.
[[William Shakespeare]]'i teostes on kirjeldatud süüfilisega seonduvat.
[[Voltaire]] kirjutas {{cquote|On their flippant way through Italy, the French carelessly picked up Genoa, Naples and syphilis. Then they were thrown out and deprived of Naples and Genoa. But they did not lose everything – syphilis went with them.}}<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4.
* Sir [[William Osler]] (12. juuli [[1849]]—29. detsember [[1919]]) :
{{cquote|The physician who knows syphilis knows medicine.}}<ref>Brian Euerle, MD, FACEP; Chief Editor: Michael Stuart Bronze, MD, [http://emedicine.medscape.com/article/229461-overview Syphilis]
== Termin ==
Süüfilise nimetus on saadud [[Girolamo Francastro]] [[poeem]]is "Syphilis Sive Morbus Gallicus" («Syphilis ehk prantsuse haigus») esineva [[karjus]]e ''[[Syphilys (karjapoiss)|Syphilys]]''<nowiki/>'e (kreeka k συς — 'siga', φίλος — 'armas'<ref>[http://www.wordreference.com/gren/%CF%86%CE%AF%CE%BB%CE%BF%CF%82 φίλος]</ref>) järgi, kes tegi ''King Alcithous''<nowiki/>'ele altari ja kummardas teda Jumala sarnaselt<ref>Byron Lee Grigsby, [https://books.google.ee/books?id=vK6SAgAAQBAJ&pg=PA161
Haigus, mille kohta võidakse arvata, et tegemist on tänapäevases mõttes süüfilisega, võis kanda alguses [[rõuged|rõugete]] nime (''great pox'')<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/578770/syphilis Syphilis], [[Encyclopædia Britannica]]
16. sajandil võttis prantslane [[Jean François Fernel]] kasutusele termini ‘lues venera’.
Inglise meditsiinikirjanduses mainis süüfilist esmakordselt inglise kirurg-dermatoloog [[Daniel Turner]] (1667–1741).<ref>Waugh M, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20975085 Daniel Turner (1667-1741): syphillis and the condum.], Int J STD AIDS. 2010 aug;21(8):546-8. doi: 10.1258/ijsa.2010.010149.
Süüfilise nimi juurdus alles 18. sajandi lõpus<ref>Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646-1666], bakalaureusetöö, Tartu, lk 14, 2014
[[Itaallased]] nimetasid haigust "prantsuse haiguseks", aga ka ''Gallic disease'', ''morbus Gallicus'' või ''French pox'', [[Hollandlased|hollandlastel]] oli see "flaami" ja [[portugallased|portugallastel]] "hispaania" või "kastiilia haigus", [[sakslased|sakslastel]] ''French evil'', [[venelased|venelastel]] "poola", [[poolakad|poolakatel]] "saksa", [[prantslased|prantslastel]] Napoli tõbi või "hispaania" haigus, hiljem ''grande verole'', [[šotlased|šotlastel]] ''grandgore'' ja [[jaapanlased|jaapanlastel]] ''the Canton rash'' või ''the Chinese ulcer'' ja [[tahitilased|tahitilastel]] "briti haigus"<ref>[http://www.poweredbyosteons.org/2011/10/morbus-gallicus-in-roman-empire.html Morbus gallicus in the Roman Empire]
Ladinakeelne nimetus ''lues'' võib tähendada 'katku' või nakkavat haigust.
937. rida ⟶ 933. rida:
== Kirjandus ==
* Girolamo Fracastoro, [http://books.google.ee/books?id=VUoJAAAAIAAJ&pg=PA1
* Grünpeck, Joseph, [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/7236348 Tractatus de Pestilentiali Scorra sive Mala de Franzos: Origine''m Remediaqu[ue] Eiusdem Continens.''], Nuremberg: Kaspar Hochfeder, 1496 või 1497.
* Grünpeck, Joseph. [http://pds.lib.harvard.edu/pds/view/7236286 Ein hubscher Tractat von dem Ursprung des bosen Franzos, das man nennet die wilden Wartzen: auch ein Regime[n]t und ware Ertzenney mit Salben und Gedranck, wie man sich regiren soll in diser Zeyt.] Nürburg: Kaspar Hochfeder, 1496 või 1497.
948. rida ⟶ 944. rida:
* Cooper, Alfred, Sir, 1846-1908; Cotterell, Edward, 1857-1898, [https://archive.org/details/syphilis00coop "Syphilis"] (1895)
* JEAN OLIVER, M.D., [http://archpedi.jamanetwork.com/article.aspx?articleid=1173364 SYPHILITIC DISEASE OF THE THYMUS IN INFANTS AND THE MODE OF ORIGIN OF THE DUBOIS ABSCESSES], Am J Dis Child. 1917;13(2):158-166. doi:10.1001/archpedi.1917.01910020043005., veebruar 1917
* Griffith Evans, [https://books.google.ee/books?id=HGQhBQAAQBAJ&pg=PA153
* Albert Wiedmann, [https://books.google.ee/books?id=cqfNBgAAQBAJ&pg=PA593&lpg=PA593
* [[Herbert M. Shelton]], [https://books.google.ee/books?id=OICgVwndHxgC&printsec=frontcover
* Lawrence R. Stanberry, Susan L Rosenthal, [https://books.google.ee/books?id=y3V0vGy5yIEC&pg=PA455
* Rebecca E. LaFond ja Sheila A. Lukehart, [http://cmr.asm.org/content/19/1/29.full Biological Basis for Syphilis], CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 2006, lk 29–49, 19. väljaanne, nr 1
* Anja Schonlau, [https://books.google.ee/books?id=06tlCEWk9gkC&pg=PA53&lpg=PA53
* [[David Warrell]], Timothy M. Cox, John Firth, Estée Török, [https://books.google.ee/books?id=qkLibW2ZikYC&pg=PA504
* The Internet Archive: [https://archive.org/search.php?query=syphilis%20AND%20collection%3Aamericana Syphilis]
* Public Health Agency of Canada, [http://www.phac-aspc.gc.ca/std-mts/sti-its/cgsti-ldcits/section-5-10-eng.php Canadian Guidelines on Sexually Transmitted Infections], 2014
962. rida ⟶ 958. rida:
* Bruce M. Rothschild, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/10/1454.full History of Syphilis], Clin Infect Dis. (2005) 40 (10): 1454-1463., doi: 10.1086/429626
* John J. Ross, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/3/399.long Shakespeare's Chancre: Did the Bard Have Syphilis?], Clin Infect Dis. (2005) 40 (3): 399-404., doi: 10.1086/427288
* John Parascandola, [https://books.google.ee/books?id=ANijeeP_430C&printsec=frontcover
* GEORGE J. ARMELAGOS, MOLLY K. ZUCKERMAN, ja KRISTIN N. HARPER, [http://www.unl.edu/rhames/armelagos-syphillis.pdf The Science Behind Pre-Columbian Evidence of Syphilis in Europe: Research by Documentary], Evolutionary Anthropology 21:50–57 (2012)
* Carme Rissech, Charlotte Roberts, Xavier Tomás-Batlle, Xavier Tomás-Gimeno, Benjamin Fuller, Pedro Luis Fernandez ja Miguel Botella, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/oa.1293/abstract A Roman Skeleton with Possible Treponematosis in the North-East of the Iberian Peninsula: A Morphological and Radiological Study], [[International Journal of Osteoarchaeology]], 10. oktoober 2011, DOI: 10.1002/oa.1293, John Wiley & Sons, Ltd., 23. väljaanne, nr 6, lk 651–663, november/detsember 2013
* Arthur C. Aufderheide, Conrado Rodriguez-Martin, Odin Langsjoen, [https://books.google.ee/books?id=qubTdDk1H3IC&pg=PA167
* LIZZIE PARRY, [http://www.dailymail.co.uk/health/article-2860447/Did-Christopher-Columbus-bring-syphilis-Europe-Croatian-skeleton-disproves-theory-sexually-transmitted-disease-arrived-aboard-explorer-s-ship.html Did Christopher Columbus really bring syphilis back to Europe? Croatian skeleton proves disease had been around since Roman times], 4. detsember 2014
; Süüfiliseuuringud
* Bernard Black-Schaffer ja Paul D. Rosahn, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2601424/pdf/yjbm00506-0047.pdf Studies in Syphilis II. Methods of Analysis of Yale Autopsy Protocols, Including a Code for the Punched Card Study of Syphilis],
Yale J Biol Med. 1943 Mar; 15(4): 575–586., PMCID: PMC2601424
* Paul D. Rosahn ja Bernard Black-Schaffer, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2601419/pdf/yjbm00506-0059.pdf Studies in Syphilis III. Mortality and Morbidity Findings in the Yale Autopsy Series], Yale J Biol Med. märts 1943; 15(4): 587–602., PMCID: PMC2601419
*
; ''Syphilograph'' 's (''syphidologie'')
981. rida ⟶ 977. rida:
* R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194776/pdf/genitmed00042-0062.pdf Did Catherine the Great of Russia have syphilis?], Genitourin Med 1991;67:498-502
* [http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-13687021.html Syphilis Böse Plattern], 11.01.1993, [[Der Spiegel]], 2/1993
*
* Jan Dirk Blom, [https://books.google.ee/books?id=KJtQptBcZloC&pg=PA233
* Dr Ananya Mandal, MD, [http://www.news-medical.net/health/Syphilis-History.aspx Syphilis History]
* David Shavin, [http://www.21stcenturysciencetech.com/Articles%202004/Spring2004/Maupertuis.pdf Maupertuis: The Man Who Tried to Flatten Leibniz], Chicago: University of Chicago Press, 2003
* Zohar Strugatsky, [http://firsttoknow.com/historical-figures-who-had-syphilis/ 10 Historical Figures Who Had Syphilis], 2. juuli 2014
994. rida ⟶ 990. rida:
; Süüfilise diagnostika
* C Bruck, E. Jakobsthal, V. Kafka, J. Zeissler, [https://books.google.ee/books?id=3qWSBwAAQBAJ&pg=PA234
* SANDRA A. LARSEN, BRET M. STEINER, ja ANDREW H. RUDOLPH, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC172846/pdf/080001.pdf Laboratory Diagnosis and Interpretation of Tests for Syphilis], lk 11, CLINICAL MICROBIOLOGY REVIEWS, jaanuar 1995, lk 1–21, 8. väljaanne, nr 1
* Sam Ratnam, PhD MPH FCCM, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2095002/ The laboratory diagnosis of syphilis], Can J Infect Dis Med Microbiol. jaanuar-veebruar 2005 ; 16(1): 45–51., PMCID: PMC2095002
* Surajit Nayak ja Basanti Acharjya, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3312652/ VDRL Test and its Interpretation], Indian J Dermatol. jaanuar–veebruar 2012; 57(1): 3–8.
1005. rida ⟶ 1001. rida:
; Süüfilis ja silmad
* Josef Igersheimer, [https://books.google.ee/books?id=DyatBgAAQBAJ&pg=PA109
; Süüfiliseravi ajalugu
1020. rida ⟶ 1016. rida:
*** [http://www.cdc.gov/std/treatment/2010/urethritis-and-cervicitis.htm TABLE 1. Oral desensitization protocol for patients with a positive skin test]
** Alternatiivravi
*Swami Sadashiva Tirtha, [https://books.google.ee/books?id=1OkrH1ZYPOwC&pg=PT541
; Teisene süüfilis
1027. rida ⟶ 1023. rida:
; Kardiovaskulaarne süüfilis
* Süfiliitiline aortiit ja aordianeurüsm
* H. ALEXANDER HEGGTVEIT, M.D., [http://circ.ahajournals.org/content/29/3/346.full.pdf Syphilitic Aortitis A Clinicopathologic Autopsy Study of 100 Cases, 1950 to 1960]
* Matthew I Tomey, Venkatesh L Murthy ja Joshua A Beckman, [http://vmj.sagepub.com/content/16/5/360.full.pdf Giant syphilitic aortic aneurysm: A case report and review of the literature], Vascular Medicine, 16(5) 360–364, 2011
* Nelson Paulo, José Cascarejo ja Luís Vouga, [http://icvts.oxfordjournals.org/content/14/2/223.full Syphilitic aneurysm of the ascending aorta], 28. november 2011, Interact CardioVasc Thorac Surg (2012) 14 (2): 223-225., doi: 10.1093/icvts/ivr067
1049. rida ⟶ 1045. rida:
; Eksperimentaalne süüfilis
*
; Patoloogia
1056. rida ⟶ 1052. rida:
; Teostes
;;
*W. BASTIAN KONKLE, M.D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1692289/pdf/medlibhistj00010-0020.pdf VOLTAIRE ON SYPHILIS.]
* J. D. ROLLESTON M.D., [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-2133.1926.tb09976.x/abstract VOLTAIRE ON SYPHILIS.*], DOI: 10.1111/j.1365-2133.1926.tb09976.x, British Journal of Dermatology, 38. väljaanne, nr 2, lk 64–67, veebruar 1926
1064. rida ⟶ 1060. rida:
* Morton RS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194505/pdf/genitmed00045-0082.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 3.], Genitourin Med. juuni 1990 ;66(3):208-21.
* R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194532/pdf/genitmed00046-0052.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 4], Genitourin Med 1990;66:280-294
* Ellis Dye, [https://books.google.ee/books?id=t27U9vaxckcC&pg=PA70&lpg=PA70
* Anja Schonlau, [https://books.google.ee/books?id=06tlCEWk9gkC&pg=PA53
== Välislingid ==
| |||