Jean Joseph Marie Amiot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
[[1737]]. aastal astus Amiot [[Jeesuse Selts]]i ja [[1750]] saadeti ta misjonärina [[Hiina]]sse. Seal võimaldasid ta ulatuslikud teadmised teadusest, matemaatikast, kirjandusest, keeltest, ajaloost ja muusikast tal peagi võita [[Hiina keiser|keiser]] [[Qianlong]]i usalduse ning ta veetis oma ülejäänud elu Pekingis. Hiinas olles kasutas Amiot hiina nime (錢德明).
 
Amiot' Euroopas avaldatud tööd tutvustasid Kaug-Ida elu- ja mõttelaadi Lääne lugejatele paremini kui varem saadaval olnud teosed. Tema tööd olid olukorra poolt pakutud võimalusi ja enam kui ükski varasematest, tutvustasid ta tööd Läänes . Tema "''Dictionnaire tatare-mantchou-français''" ("[[tatari keel|Tatari]]-[[mandžu keel|mandžu]]-[[prantsuse keel|prantsuse]] [[sõnaraamat]]"; [[Pariis]] [[1789]]) oli väärtuslik teatmeteos, sest mandžu keelt Euroopas varem praktiliselt ei tuntud.
 
Enamik Amiot' teistest kirjatöödest on koondatud väljaandesse "''MemoiresMémoires concernant l'histoire, les sciences et les arts des Chinois''" (''Märkmed [[hiinlased|hiinlaste]] ajaloost, teadustest ja kunstidest''; 15 köidet, Pariis, [[1776]]-[[1791]]). Selle 12. köites avaldatud ''Vie de Confucius'' (''[[Konfutsius]]e elu'') oli varasematest samateemalistest Läänes käibel olevatest teostest põhjalikum ja täpsem.
 
Amiot tõlkis esimese eurooplasena [[Sun Zi]] teose "[[Sõja seadused]]", mis avaldati prantsuse keeles [[1772]].