Redaktsioon: 6. mai 2017, kell 22:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P renessanssajastu > renessansiajastu + tsitaatsõnade käänamine Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. mai 2017, kell 23:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
13. rida: Kontrapunkti mõiste tähendab algusest peale mitmehäälse faktuuri loomise kunsti, meetodit ja printsiipi, mida nimetati ''punctum-contra-punctum'' ("noot-noodi-vastu"). Väljendil ''punctum contra punctum'', millest algselt saadi aru nö sõna-sõnalt, kujunes juba 14. sajandi jooksul mitu muusika kompostitsioonitehnilist tähendust. Kõige vanem ja etümoloogiliselt algne tähendus viitab vastuhääle ja eelnevalt ette antud ''[[cantus firmus]]''</nowiki/>'e rütmilisele identsusele ning koos sellega ka mõlema hääle üheaegsele n-ö "noot noodi vastu" kulgemisele. Samas kõik säilinud kirjalikud allikad käsitlevad kontrapunkti mõistet umbes 1330. aastate paiku sündinud kontrapunktiõpetuse reeglite kontekstis, käsitledes seda algselt kui meetodit ning lõpuks kui printsiipi. Kontrapunkti kui meetodi tunnuste hulka kuuluvad algusest peale reeglid kooskõlade konsonantsuse eelistamisest, perfektsete ja imperfektsete [[konsonants]]ide vaheldumisest, küll mitte kohustuslikust, kuid siiski tungivalt soovitatavast vastupidises suunas kulgevast häältejuhtimisest ning lõpuks suur hulk kontrapunktiõpetuse tuuma suhtes perifeerset [[esoteerika]]t. Viimase hulka kuuluvad katsed defineerida kontrapunktiõpetust kui printsiipi tervete reeglite kogumike abil, kasutades selgitavaid sõnu nagu ''contrapositio'', ''aggregatio'', ''collocatio'', ''coniunctio'', ''combinatio'', ''comparatio'', ''dispositio'', ''ordinatio'' ja ''compositio'' (kompositsioon), mis on kontrapunkti mõistega kõige lähemalt seotud. Samal ajal määratlevad paljud allikad kontrapunkti kui sellise tegevuse resultaati, mis põhineb kontrapunkti kunstil, meetodil või printsiibil. Praktikat nimetada kontrapunktiks üksikut häält, kohtab juba 14. sajandi kompositsiooniõpetuse [[traktaat]]ides. Seal tähendab kontrapunkt ''cantus firmus''</nowiki/>'ele lisatud häält, "vastuhäält", mistõttu see varasemas muusikas kujunes diskantuse, kuid kontrapunkti printsiipide järjest suurema rakendamise tõttu enam kui kahehäälse muusika puhul [[kontratenor]]i või lõpuks isegi [[kvadruplum]]i (''quadruplum'') sünonüümiks. Alates 18. sajandist, kui kontrapunkti mõiste kujunes stiili määratlejaks, hakati seda kasutama kompositsiooniõpetuses (''Satzlehre'') "iseseisva" hääle tähenduses, mis oma meloodilise või rütmilis-motiivilise profiili tõttu teiste iseseisvate häälte hulgas esile tõusis. Kontrapunkt terve faktuuri kontekstis oli alguses tihti mitmetähenduslik, kuna see ei olnud seotud konkreetsete häältega. Alates [[15. sajand]]ist muutus kontrapunkti identifitseerimine üheseks, kuna selgitavad sõnad ''cantus'' või ''concentus'' olid seotud faktuuri tervikliku tulemusega või andsid põhjuse ka [[žanr]]iliseks määratlemiseks. Alates [[16. sajand]]ist tähistatakse kontrapunkti sõnaga mõnikord ka konkreetset heliteost, millel oli kontrapunktiline faktuur. Alates [[18. sajand]]ist kasutatakse kontrapunkti sõna vahel ka igasuguse mitmehäälse heliteose kohta, mis on kontrapunkti tähendust silmas pidades siiski vaieldav. 43. rida: Üleshüppamine juhthelile (kõrgele 7. astmele) on keelatud. ===Kahehäälsus=== Pedagoogilistel põhjustel, et lihtsustada kontrapunktireeglite õppimist, on need jaotatud nn järkudeks. Igas järgmises järgus kehtivad kõikide eelmiste reeglid, kui ei ole öeldud teisiti. Järgud erinevad üksteisest rütmivältuste poolest, mida on kasutatud põhihäälele (ehk ''cantus firmus''</nowiki/>'ele) lisatud hääles. ====Esimene järk==== 51. rida: Paralleelseid tertse ega sekste ei tohi olla järjest rohkem kui neli, vastasel korral pole hääled enam iseseisvad.<ref name="Kaheksakümne seitsmes" /> Kaks samaaegset samas suunas hüpet on keelatud.<ref name="Kaheksakümne seitsmes" /> ''Cantus firmus''</nowiki/>'e ja kontrapunkti vaheline maksimaalne kaugus on [[deetsim]].<ref name="Kaheksakümne seitsmes" /> Lugu peab algama ja lõppema täieliku konsonantsiga.<ref name="Sajaesimene">Jeppesen lk 101</ref> [[Pilt:species1.png\|center\|500px\|thumb\|Näide kontrapunkti esimesest järgust. ''Cantus firmus''</nowiki/>'ele (alumine hääl) on lisatud täisnootidest koosnev kontrapunkt (ülemine hääl) Märkus: selle näite autor on eksinud ühe meloodia kujundamise reegli vastu, mistõttu on ülemise hääle kõrgeim noot (2. oktavi „d“ 1., 4. ja 6. taktis) ära kulutatud. ({{Audio\|Species1.mid\|play MIDI}})]] ====Teine järk==== [[Pilt:Erandlik unisoon teises järgus.jpg\|thumb\|Erandlik unisoon teises järgus loo keskel. Enne unisooni on kontrapunkti hääles (poolnootides) toimunud hüpe ning unisoonilt lahkub kontrapunkt astmeliselt vastassuunas.<ref name="Üheksakümne esimene" />]] Mitmehäälsuse teises järgus on ''cantus firmus''</nowiki/>'ele lisatud poolnootidest koosnev kontrapunkt.<ref>Jeppesen lk 89</ref> Alates teisest järgust eristatakse mõisteid "arsis" ja "thesis", mis antud noodinäites (4/4 taktimõõdus) on vastavalt esimene ja kolmas löök. 8/4 taktimõõdus on arsiseks esimene ja viies löök, thesiseks kolmas ja seitsmes löök. Teises järgus tohib arsisele asetada vaid konsonantsi. Thesisel on lubatud ka dissonantsid, kuid nendele peab minema ja sealt tulema astmeliselt. Erandiks on ''cambiata'' figuur, kus dissonantsile võib maanduda ka tertsihüppega.<ref name="Üheksakümne kaheksas">Jeppesen lk 98</ref> 63. rida: [[Pilt:Teise järgu lõpp 8-4 taktimõõdus.jpg\|thumb\|Teise järgu lõpp 8/4 taktimõõdus. Eelviimases taktis on viimane noot täisnoot, viimases taktis on vaid brevised.<ref>Jeppesen lk 92</ref>]] 4/4 taktimõõdus on ka kontrapunkti noot viimases taktis täisnoot, 8/4 taktimõõdus on eelviimases taktis mõlemas hääles viimane noot täisnoot ja viimases taktis mõlemas hääles ainsaks noodiks brevis. [[Pilt:species2.png\|center\|500px\|thumb\|Näide kontrapunkti teisest järgust. ''Cantus firmus''</nowiki/>'ele (alumine hääl) on lisatud poolnootidest koosnev kontrapunkt (ülemine hääl) ({{Audio\|Species2.mid\|play MIDI}})]] ====Kolmas järk==== Mitmehäälsuse kolmandas järgus on ''cantus firmus''</nowiki/>'ele lisatud veerandnootidest koosnev kontrapunkt.<ref>Jeppesen lk 93</ref> Kolmandas järgus kehtivad kõik eelnevad reeglid, kuid tuleb tähele panna, et nüüd on arsiseks esimene, kolmas, viies ja seitsmes ning thesiseks 2., 4., 6. ja 8. löök. Rõhuliselt veerandnoodilt üles hüppamine keelatud. See reegel jääb kehtima kõikides hilisemates järkudes, kus veerandnooti kasutatakse.<ref name="Kuuekümne kaheksas" /> Rõhulisel taktiosal võib kahe hääle vahel olla oktav või kvint maksimaalselt kahel korral loo ulatuses. Loo kõrgeim heli, mida tohib esineda vaid korra, peab olema rõhulisel taktiosal. Unisoonid on lubatud esimeses ja viimases taktis, loo keskel on see takti esimesel löögil keelatud, teistel löökidel lubatud.<ref name="Sajaesimene" />[[Pilt:species3.png\|center\|500px\|thumb\|Näide kontrapunkti kolmandast järgust. ''Cantus firmus''</nowiki/>'ele (alumine hääl) on lisatud veerandnootidest koosnev kontrapunkt (ülemine hääl). ({{Audio\|Species3.mid\|play MIDI}})]] ====Neljas järk==== Mitmehäälsuse neljandas järgus on ''cantus firmus''</nowiki/>'ele lisatud pidedissonantsidega kontrapunkt. Pidedissonantsid lahendatakse rõhutul taktiosal mittetäielikku konsonantsi (ehk tertsi, seksti või teetsimisse), kusjuures lahendus liigub alati astmeliselt alla.<ref>Jeppesen lk 104</ref> Kahehäälses seades tekib seaduspärasus, mille alusel laheneb sekund tertsi ja noon teetsimisse, kui cantus firmus on ülemises hääles ning septim laheneb seksti ja kvart tertsi, kui cantus firmus on alumises hääles. Kui pidedissonantsi ei ole enam võimalik reeglipäraselt lahendada, tuleb pideahel katkestada.<ref>Jeppesen lk 107</ref> [[Pilt:4. järgu näide.JPG\|center\|500px\|thumb\|Näide kontrapunkti neljandast järgust. ''Cantus firmus''</nowiki/>'ele (alumine hääl) on lisatud pidedissonantsidega kontrapunkt (ülemine hääl).]] ====Viies järk==== [[Pilt:Lubatud ja keelatud pided.JPG\|thumb\|Kontrapunkti reeglite alusel lubatud ja keelatud pided eri vältuste vahel]] Mitmehäälsuse viiendas järgus on ''cantus firmus''</nowiki/>'ele lisatud vabarütmiga kontrapunkt.<ref>Jeppesen lk 108</ref> *Kõik eelnevad reeglid kehtivad, kui pole märgitud teisiti. 91. rida: [[Pilt:Hingeldamistunne_isoleeritusest.jpg\|thumb\|Näide reeglile, mis keelab paigutada kahte veerandnooti kahe rõhutu poolnoodi vahele (isoleeritus)]] [[Pilt:Käik_alla,_dissonants_arsisel.jpg\|thumb\|Näide reeglile, mille alusel on lubatud dissonants rõhulisel taktiosal, juhul kui laskuv käik algab poolnoodiga]] [[Pilt:species5.png\|center\|500px\|thumb\|Näide kontrapunkti viiendast järgust. ''Cantus firmus''</nowiki/>'ele (alumine hääl) on lisatud vabarütmiga kontrapunkt (ülemine hääl) ({{Audio\|Species5.mid\|play MIDI}})]] [[Pilt:Valde_honorandus_est.jpg\|center\|500px\|thumb\|Näide Palestrina moteti "Valde_honorandus_est" algusest, kus helilooja on muutnud rütmivältusi sujuvalt]]

Kontrapunkt: erinevus redaktsioonide vahel