Skulptuur: erinevus redaktsioonide vahel

Suuremate skulptuuride loomisel valmistatakse eelnevaltkõigepealt savist või plastiliinist kavand ja siis originaalsuuruses savimudel, millest tehakse omakorda kipsäratõmme. Punktiiraparaadi abil kantakse mõõtmed üle kivisse või puusse. Ka skulptuuri valamisele eelneb täissuuruses kipsmudeli valmistamine.

Esimese suure õitsenguaja elas skulptuur üle [[Vana-Egiptus|Vanas-Egiptuses]], kus madal- ja süvendreljeefi kasutati laialdaselt templite ning haudade kaunistamiseks.Teine hiilgeaeg saabus [[Vana-Kreeka]] hiilgeaegadel, mil kujunes välja ümarplastika ning tegutsesid sellised kuulsad kunstnikud nagu [[Pheidias]], [[Polykleitos]], [[Praxiteles]] ning [[Lysippos]]. Romaani ja gooti kunstis seisis skulptuur arhitektuuri teenistuses. 15. sajandist hakkas kasvama puuskulptuuri osatähtsus ning skulptuuris nähti jälle iseseisvat kunstiliiki. Loodi vabalt seisvaid ümarfiguure, toimus portree- ja monumentaalskulptuuri taassünd. Tähtsa koha omandas hauamonumentide valmistamine. Loodi aia- ning pargiskulptuure, pronksist pisiplastikat ja värvilist [[majoolika|majoolikat]]. [[Renessanss|RenessanssajastuRenessansiajastu]] skulptuuri tipphetkeks on [[Michelangelo]] looming. Ka [[Barokk|barokkskulptuuri]] paremik pärineb [[Itaalia]] meistritelt (näit [[Bernini]]).