Mikroneesia Liiduriigid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Täiendus |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib riigist, piirkonna kohta vaata artiklit [[Mikroneesia]].}}
{{Riik
| riiginimi = Mikroneesia Liiduriigid
20. rida ⟶ 21. rida:
| valitsusjuhi_nimi =
| pindala = 702
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis = 2010
| rahvaarv_viide = <ref>Rahvaloenduse andmed. [http://
| iseseisvus = 3. november 1986
| valuuta = [[USA dollar|dollar]] (USD)
37. rida ⟶ 38. rida:
}}
'''Mikroneesia Liiduvabariigid''' (kõnekeeles lühendatult '''Mikroneesia''') on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[lääs|lääneosas
==Nimi==
Nimi "Mikroneesia" on tuletatud [[kreeka keel]]est. Sõna ''μικρός'' (mikrós) tähendab "väike" ja sõna ''νῆσος'' (nêsos) "saar".
==Asend==
Mikroneesia Liiduvabariigid asuvad Vaike ookeani lääneosas [[Okeaania]]s Mikroneesia piirkonnas [[Karoliinid]]e saarestiku idaosas, hõlmates 2,5 miljoni km² suuruse ookeaniala. Riigist [[põhi|põhjas]] asuvad [[Mariaanid]], [[lõuna]]s [[Uus-Guinea]] saar, [[lääs|läänes]] [[Belau]], [[ida]]s [[Marshalli Saared]] ja [[kagu]]s [[Nauru]].
Riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa idast läände on 2898 kilomeetrit. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html Ülevaade loodusest.]</ref>
==Loodus==
[[File:Kosrae,_Micronesia.jpg|thumb|350px| [[Kosrae]] saar.]]
Mikroneesia Liiduvabariigid koosnevad 607 saarest, millest 65 on asustatud. Saared moodustavad omakorda 4 väiksemat saarestikku, millest igaüks hõlmab ühte osariiki. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html Ülevaade loodusest.]</ref>
===Pinnamood===
Mikroneesia saared on eriilmelised. Riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari, kui [[atoll|koralliatolle]]. Pohnpei osariigis asub üks saar ja 25 väikesaart, Yapi osariigis asub 4 saart ja Kosrae osariigis asub 5 saart, lisaks hulgaliselt väikesaari ja atolle. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Micronesia.html Ülevaade loodusest.]</ref>
Riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega [[Pohnpei]], mille pindala on 334 km² ja kus asub riigi kõrgeim tipp Mount Nanlaud, mis ulatub 782 meetrit üle merepinna. Varasemas kirjanduses kõrgeimaks tipuks peetud Totolomi mägi on hilisemate mõõtmiste käigus osutunud madalamaks. Saare keskosast kulgevad ranniku suunas järsud ja kitsad orud.
Riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega [[Kosrae]], pindalaga 110 km². Kosrae saar on hinnanguliselt riigi mägiseim saar.
Riigi suurim [[laguun]] on Truki laguun.
===Veestik===
Paljud Mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal. Püsiva veevooluga ojades väheneb veehulk samal ajal märgatavalt. Pohnpei saarel on kokku 40 oja. Nanpil-Kiepwi jõe pikkus on 10 kilomeetrit. Riigis on vähemalt 6 juga, millest kõrgeim on Pahn Takai juga. <ref>[http://www.visit-micronesia.fm/attraction/index.html Ülevaade Mikroneesia loodusest.]</ref>
===Taimestik===
Mets katab 74,5% riigi maismaa pindalast. Suurematel vulkaanilistel saartel kasvavad [[mangroov]]imetsad. Pohnpeil ja Kosrael leidub [[pilvemets]]i.
Riigi looduse tuntuim [[endeem]]ne taimeliik on terminaalia (Terminalia carolinensis). Riigis on kirjeldatud 1239 taime ja [[sõnajalad|sõnajala]] liiki. <ref>Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 936 kõrgema taime liiki, millest endeemseid liike on 397. <ref>Katherine Herrera, David H. Lorence, Timothy Flynn, Michael J. Balick. "Checklist of the Vascular Plants of Pohnpei, Federated States of Micronesia with Local Names and Uses." Allertonia. 10 (oktoober, 2010): 1-192.</ref>
===Loomastik===
[[File:Pohnpei_Lorikeet.jpg|thumb|250px| Pohnpei saare endeemne lind ruske-nestepapagoi (''Trichoglossus rubiginosus'').]]
Pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki [[sipelgad|sipelgaid]]. <ref>Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref>
Mikroneesias ei leidu looduslikke [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. <ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Mikroneesia.]</ref> Küll on saartele inimese kaasabil asustatud [[aaga]] (''Rhinella marina'').
Mikroneesias elab 41 liiki [[roomajad|roomajaid]]. <ref>Donald W. Burden, Danko Taborosi. "Reptiles of the Federated States of Micronesia." 2016.</ref> Pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid. Saarel elab ainsa maona ''Ramphotyphlops braminus''. Saare ainus endeemne roomaja on ''Emoia ponapea''. <ref>Donald W. Buden. "The Reptiles of Pohnpei, Federated States of Micronesia." Micronesica 32, jaanuar 2000.</ref>
Riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki. Igas osariigis pesitseb vähemalt üks endeemne linnuliik. <ref>Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref> Endeemsetest liikidest pesitsevad Mikroneesias näiteks pohnpei rohetuvi, pohnpei safiirlind, pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi.
Mikroneesia põlised imetajad on 5 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Inimese kaasabil on riiki sattunud 3 liiki [[rott]]e, [[hiir]]ed, [[siga|sead]], [[koer]]ad, [[kass]]id, [[jänes]]ed, [[kits]]ed ja [[veis]]ed. <ref>Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.</ref>
===Kaitsealad===
Mikroneesia Liiduvabariigid on alates [[2006]] looduskaitseprojekti Micronesia Challenge osaline, mille eesmärgiks on säilitada puutumatuna 30% rannikumere ja 20% maismaa ressursse. <ref>[https://www.nature.org/ourinitiatives/regions/asiaandthepacific/micronesia/placesweprotect/federated-states-of-micronesia.xml?redirect=https-301 Ülevaade Mikroneesia kaitsealadest.]</ref>
[[1998]] rajati Pohnpei saare lähistele Nahtiki merekaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta koralliriffe. Kosrae saarel loodi terminaalia (''Terminalia carolinensis'') kaitseks kaitseala. [[2009]] loodi Yapi saare lähistele [[hiid-sarvikrai]] kaitseks ookeanikaitseala.
=== Kliima ===
Mikroneesias valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[juuni]]st [[oktoober|oktoobrini]]. Riigi sademeterikkaim piirkond on Pohnpei saar, kus on kuni 300 sajupäeva aastas, kuid [[sademete hulk]] varieerub igal saarel. <ref>[http://www.fao.org/ag/agp/agpc/doc/counprof/southpacific/micronesia.htm Ülevaade Mikroneesiast.]</ref> [[Juuni]]st [[detsember|detsembrini]] võivad saari tabada [[taifuun]]id. Aasta läbi on riigis ööpäevane [[keskmine temperatuur]] +24°C kuni +30°C.
==Riigikord==
Mikroneesia Liiduvabariigid on föderatiivne vabariik. Riigipea on president, kelle kongress valib ametisse 4-aastaks. Riigipea on ühtlasi valitsusjuht.
[[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele parlamendile ehk kongressile. Kongressis on 14 liiget, kellest 10 valitakse 2 aastaks valimiste järel ja 4 määratakse iga osariigi esindajana 4- aastaks.
Riigi [[põhiseadus]] jõustus [[1979]]. Riigi kõrgeim kohus on Mikroneesia ülemkohus.
==Haldusjaotus==
Mikroneesia koosneb neljast osariigist: [[Chuuki osariik|Chuuki]], [[Kosrae osariik|Kosrae]], [[Pohnpei osariik|Pohnpei]] ja [[Yapi osariik]]. [[Palikir]] on riigi pealinn [[1989]]. aastast.
== Rahvastik ==
===Rahvaarv===
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mikroneesia Liiduvabariikide rahvaarv 102 843 inimest, kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised. <ref>[http://prism.spc.int/images/census_reports/FSM_2010_Census_Indicators_Final.pdf Rahvaloenduse andmed. Mikroneesia Liiduvabariikide statistikaameti statistikaosakond.]</ref> Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes riigi rahvastik keskmiselt 0,4% aastas, kuid Pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 0,48% aastas. Enim elanikke on Chuuki osariigis.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 107 008 elanikku.
===Demograafilised näitajad===
Tänapäeva Mikroneesia rahvastikku iseloomustab väljaränne.
Pohnpei saarele on asunud inimesi ülerahvastatud Mokili, Pingelapi, Ngatiki ja Kapingamarangi atollidelt. <ref>Otto van der Brug. "WATER RESOURCES OF PONAPE, CAROLINE ISLANDS." U.S. GEOLOGICAL SURVEY. Water-Resources Investigations Report. 83-139.</ref>
Suurim rahvastikutihedus on Chuuki osariigis, kus elab 993 inimest ruutmiili kohta.
2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 103 meest 100 naise kohta. 22% elanikkonnast elas linnades, seejuures Kosrae osariigis oli linnaelanike osakaal 32,6%.
===Vanuseline struktuur===
1973. aasta rahvaloenduse andmetel oli pool tänapäeva Mikroneesia Liiduvabariikide elanikkonnast nooremad kui 17-eluaastat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikkonna mediaanvanus 21,5-eluaastat.
2010. aasta rahvaloenduse järgi jagunesid riigi elanikud järgmiselt:
<ref>[http://prism.spc.int/images/census_reports/FSM_2010_Census_Indicators_Final.pdf
Rahvaloenduse andmed. Mikroneesia Liiduvabariikide statistikaameti statistikaosakond.]</ref>
*0-14 eluaastat - 36 697 elanikku
*15-24 eluaastat - 21 349 elanikku
*25-34 eluaastat - 14 239 elanikku
*35-59 eluaastat - 24 957 elanikku
*Vanemad kui 60 eluaastat - 5601 elanikku.
===Keeled===
Mikroneesia Liiduvabariikide ametlik riigikeel on [[inglise keel]]. Riigis on 17 kohalikku keelt. 8 suuremat kohalikku keelt on:
*[[japi keel]]
*[[kapingamarangi keel]]
*[[kosrae keel]]
*[[nukuoro keel]]
*[[poonpei keel]]
*[[tšuugi keel]]
*[[ulithi keel]]
*[[voleai keel]]
2010. aasta rahvaloenduse järgi mõistavad 90,9% Chuuki osariigi elanikest kirjutada tšuugi keeles ja 90,7% Kosrae elanikest kosrae keeles.
===Religioon===
50% Mikroneesia elanikest on [[katoliiklus|katoliiklased]]. <ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dcaro.html Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref> Igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev.
<ref>[https://www.state.gov/documents/organization/208460.pdf 2012. aasta usuvabaduse raport Mikroneesia kohta.]</ref>
Kosrae osariigi elanikest on 95% protestandid, Pohnpei osariigi elanikest on enamvähem 50% protestandid ja ülejäänud katoliiklased, Chuuki osariigis on 60% elanikest katoliiklased ja 40% protestandid ning Yapi osariigis on 80% elanikest katoliiklased. Peamise võõrtööjõu moodustavad filipiinlased, kes kuuluvad katoliku kogudustesse.
Protestantlikest konfessioonidest tegutsevad Mikroneesias Ühinenud Kristuse Kirik, [[baptistid]], [[Päästearmee]] ja [[adventistid]]. [[Mormoonid]]e osakaal Mikroneesia rahvastikus näitab kasvutrendi ja 5% Pohnpei elanikkonnast on mormoonid.
Katoliiklased kuulusid [[3. mai]]st [[1979]] Karoliinide-Marshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla, mille baasil moodustas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[23. aprill]]il [[1993]] Karoliinide piiskopkonna. [[2013]]. aastal tegutses Karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku. <ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dcaro.html Karoliinide piiskopkond. Catholic-Hierarchy.]</ref>
== Riigikaitse ==
Mikroneesia Liiduvabariikidel puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutab USA.
== Majandus ==
===Makromajandus===
Mikroneesia Liiduvabariikide elanikud on peamiselt hõivatud [[avalik sektor|avalikus sektoris]], [[kalandus]]es ja [[põllumajandus]]es. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html Ülevaade Mikroneesia majandusest.]</ref> Kuigi riigil on potentsiaali [[turism]]i arendamiseks, on turistide arv väike seoses keerulise juurdepääsetavusega riiki.
Riigi majandus sõltub USA välisabist, lisaks on erasektor väike ja eraomanikud ei tegele ettevõtete pideva arendamisega.
[[2013]]. aastal hõlmas teenindussektor 54,8%; põllumajandus 26,3% ja tööstussektor 18,9% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.
===Väliskaubandus===
Mikroneesia sai [[1986]]–[[2001]] USA-lt 1,3 miljardi USD ulatuses välisabi. USA on riigi peamine ekspordipartner. 2013 moodustasid 74,13% Mikroneesia ekspordimahust USA ja 25,87% [[Marshalli Saared]]. Peamised eksportkaubad on kala, toiduained ja must pipar. <ref>[https://globaledge.msu.edu/countries/federated-states-of-micronesia/tradestats Ülevaade Mikroneesia kaubandusest.]</ref>
2013 olid riigi peamised impordipartenrid USA (53,24%), Jaapan (9,68%) ja Austraalia (9,23%). Riigi peamised importkaubad on toiduained, riided, arvutitehnika, koduelektroonika ja mööbel.
===Ärikeskkond===
Kõik Mikroneesia ettevõtted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu. Maksu suurus on 10 000 USD pealt 80 USD ja lisatulu pealt 3%. [[Sotsiaalkindlustusmaks]]u peavad töötajale makstavast palgast maksma nii töötaja kui tööandja. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Micronesia-POLITICS-GOVERNMENT-AND-TAXATION.html Ülevaade Mikroneesia maksundusest.]</ref>
===Põllumajandus===
Riigis kasvatatakse tarot, banaane ja musta pipart. Lisaks moodustavad osa põllumajandustoodangust [[kookospalm]]i saadused. Elanikud tegelevad kalandusega.
===Energeetika===
Igal osariigil on oma elektrivõrk. Riigis tarbitavast energiast 96% pärineb fossiilsetest kütustest ja 1% hüdroenergiast. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fm.html Ülevaade Mikroneesiast.]</ref>
Jaapanlased rajasid enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] saartele väikesed hüdroelektrijaamad, mida sõja järel enam ei kasutatud. [[1988]] rajati Pohnpei saare Nanpili jõele hüdroelektrijaam, mis lakkas töötamast surutorustiku rikke järel. <ref>[http://www.smallhydroworld.org/fileadmin/user_upload/pdf/Oceania_PICT/WSHPDR_2013_Federated_States_of_Micronesia.pdf "WORLD SMALL HYDROPOWER DEVELOPMENT REPORT." Mikroneesia Liiduvabariigid. 2013.]</ref>
== Taristu ==
Riigi maanteede kogupikkus on 388 kilomeetrit, millest kattega teid on 184 kilomeetrit.
Riigis asub 6 lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Pohnpei, Colonia ja Lele.
== Ajalugu ==
[[File:Nan_Madol_4.jpg|350px|thumb| Nan Madoli kompleks.]]
Igal Mikroneesia suuremal saarel on ainulaadne asustuslugu. Kirjalike andmete puudumisel on varasemate ajaloosündmuste kohta säilinud palju legende.
Pohnpei saare koloniseerimise eelne asustuslugu jaguneb kolmeks perioodiks:
*Enne 1100
*umbes 1100 – umbes 1628 Saudeleuri dünastia valitsemisaeg
*1628–1885 hõimupealike aeg
Pohnpei varasemate asukate päritolu on segane ja saare eurooplaste koloniseerimise eelne asustuslugu on seotud legendidega. Saare esimesed 17 asukat olevat saabunud lõunast. Umbes 1100 aastal rajasid läänest [[kanuu]]ga saabunud vennad Olisihpa ja Olosohpa Saudeleuri dünastia. Vennad rajasid ka Nan Madoli megaliitehitise. Dünastia rajajad austasid põllunduse jumalat Nahnisohn Sahpwi, kelle kultus polnud kohalikele elanikele aga vastuvõetav. Saudeleuri dünastia teostas tsentraliseeritud haldusreformi, mille käigus jaotati saar 3 ringkonnaks. Saare ühiskonnas tõusis järgnevatel sajanditel mõjukaks [[preester|preestrite]] klass.
Umbes [[1628]] paiku saabus idast sõdalane Isokelekel, kes kukutas Saudeleuri dünastia. Dünastia kukutamise kohta on 13 erinevat legendi. Tänapäeva pealikud peavad end Isokelekeli järeltulijateks.
Esimese eurooplasena jõudis Pohnpei saarele [[Hispaania]] meresõitja Álvaro de Mendaña [[1595]]. [[1686]] andis Hispaania meresõitja Francisco de Lezcano Yapi saarele nime Las Carolinas. Alates [[1826]]. aastast külastasid Pohnpei saart järjepidevalt vaalapüüdjad. [[1852]] asusid Pohnpei ja Kosrae saarele USA protestantlikud [[misjon]]ärid, ehkki saared olid Hispaania mõjusfääris. [[Saksamaa]] pretendeeris samuti saartele, kuid [[paavst]] [[Leo XIII]] jättis saarte haldamise õiguse Hispaaniale. [[1886]] rajasid hispaanlased Lääne-Karoliinide koloonia, mis hõlmas Yapi saare. [[13. märts]]il [[1887]] saabus Pohnpei saarele esimene Ida-Karoliinide kuberner Isidro Posadillo y Posadillo ja rajas Kolonia asunduse. [[4. juuli]]l 1887 toimunud ülestõusu käigus tapsid põliselanikud kuberneri. [[1890]] toimunud ülestõusu käigus hävitasid põliselanikud Hispaania garnisoni Pohnpeil. [[1899]] müüs Hispaania saared Saksamaale. Sakslased alustasid Pohnpei saarel ulatusliku taristu arendusega ja andsid kohalikele korralduse igas kuus istutada 10 [[kookospalm]]i võsu. Ulatuslik tööjõu kasutamine põhjustas põliselanike rahulolematuse ja järgnenud ülestõusus tapeti kuberner.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal asus Yapi saarel Saksamaa mereväebaas. Sõja käigus okupeeris Mikroneesia saared [[Jaapan]]. Saartele asus arvukalt jaapanlasi ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes oli ainuüksi Pohnpei saarel üle 14 000 jaapanlase.
[[Veebruar]]is [[1944]] tungisid Yapi saarele USA väed. [[1947]] said Karoliinid ametlikult USA haldusterritooriumiks.
[[10. mai]]l [[1979]] võeti vastu esimene Mikroneesia põhiseadus. [[3. november|3. novembril]] [[1986]] sai Mikroneesia iseseisvaks.
== Eesti ja Mikroneesia suhted ==
[[Eesti]] sõlmis [[diplomaatilised suhted]] Mikroneesia Liiduvabariikidega [[22. september|22. septembril]] [[2006]]. <ref>[http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-mikroneesiaga Eesti Välisministeeriumi pressiteade.]</ref>
== Haridus ==
Sakslased rajasid enne Esimest maailmasõda Mikroneesia esimese haridussüsteemi.
Tänapäeval tuleb riigis [[põhiharidus]]e omandamiseks läbida 8-klassiline põhikool. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt. Lisaks avalik-õiguslikele põhikoolidele tegutsevad riigis erinevate konfessioonide halduses olevad erakoolid. <ref>[http://education.stateuniversity.com/pages/990/Micronesia.html Ülevaade Mikroneesia haridusest.]</ref>
Riigis on [[kõrgharidus]]t võimalik omandada Mikroneesia kolledžis.
== Kultuur ==
Riigi omapäraseim ehitis on Nan Madoli megaliitrajatis.
Mikroneesias puuduvad avalikud [[raamatukogu]]d. Riigi suurim raamatukogu on Mikroneesia kolledži raamatukogu, kus on 33 000 raamatut.
Mikroneesia sportlased võistlesid esmakordselt [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]'s.
==Vaata ka==
| |||