Peet Aren: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendavad lingid |
|||
38. rida:
Areni loomingu kõrgaeg oli 1920. aastatel, mil tema [[saksa ekspressionism]]i mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti<ref>Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, lk 31</ref>. [[Ekspressionism]]<nowiki/>iga puutus Aren kokku juba sõja ajal Saksamaal. Portreedes ja eriti Tallinna vanalinna vaadetes ("Aida tänav", 1921) on tema vormikäsitlus rahutult nurgeline, värv intensiivne ja täis pinget. 1920ndate keskel pöördus ta usulise ainevaldkonna poole, mida eesti kunstis esines tollal suhteliselt harva. Samal ajal hakkas ekspressionistlik paatos tema töödes taanduma, andes maad [[uusasjalikkus|uusasjalikule]] tendentsile või ''[[art déco]]''<nowiki>'</nowiki>le. <ref>[[Mai Levin|Levin, M.]] Käsikirjaline materjal, EKM arhiiv</ref>
1919. aastal trükiti tema kavandi järgi 10 või 20 eksemplaris riigi tellimusel Eesti esimene [[Mängukaardid|mängukaartide]] komplekt<ref>Eesti esimene "kuradipiibel". Rahvaleht, 10. veebruar 1936, nr. 18, lk 4.</ref>. Tema loodud on ka iseseisva Eesti
Paguluses elades töötas Aren tehnilise joonestajana ja jätkas ka loomingulist tegevust. Ta maalis arvukalt portreid, Eesti ja Alpi maastikke ning illustreeris väliseesti kirjandust.<ref name=":1" />
Ta on joonistatud ka karikatuure, mida avaldati ajalehtedes "[[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]"<ref>"Meie Mats" aprill 1917</ref> ja "[[Kilk (ajaleht)|Kilk"]]<ref>Uudisleht 15.juuli 1934 - Eesti karikatuuri häll (lk 7)</ref>.
== Isiklikku ==
| |||