Vikipeedia

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Abc10 (arutelu | kaastöö)
27 muudatust
archive.org
P varasemalt > varem
6. rida:
[[Pilt:Eesti Üliõpilaste Seltsi maja. Tartu, 1914., TMF 902 241.jpg|pisi|Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 1914. aasta postkaardil.]]
 
Maja valmis [[1902]]. aastal, arhitekt oli [[Georg Hellat]]. Hoonet loetakse eesti rahvusliku arhitektuuri esimeseks esindajaks<ref>[http://www.ekspress.ee/viewdoc/76061B7C448085DDC2256C380039C37F/ Läkk, Ene. Eesti arhitektuuri esimene pääsuke. Eesti Ekspress, 18.09.2002. ''online'' 17.08.07] ([http://web.archive.org/web/20070927004023/http://www.ekspress.ee/viewdoc/76061B7C448085DDC2256C380039C37F/ Archive.org])</ref>. 1920./1930–1930. aastate vahetuselaastatel ehitati majale juurde praegune saalisaaliga osa. Selle ümberehituse projekti koostas organisatsiooni vilistlane [[Artur Kirsipuu]].<ref>[http://www.eys.ee/maja100/ajalugu.htm EÜSi maja 100]</ref>
 
Nõukogude ajal oli hoone kasutusel [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] spordihoonena, aastatel [[1959]]–[[1972]] paiknes seal ka [[Tartu ülikooli arvutuskeskus|Tartu Riikliku Ülikooli arvutuskeskus]].{{lisa viide}} Hoone tagastati EÜS-ile [[1991]]. aastal. [[2002]]. aasta kevadel-suvel toimusrenoveeriti hoonehoonet põhjalik renoveeriminepõhjalikult. 12.–15. septembril 2002 peeti maja 100. aastapäeva pidustused. Aastatel 2007–2008 toimuskorrastati majarenoveerimistööde renoveerimise lõpuleviimine, mille käigus korrastatilõpetuseks [[soklikorrus]] ja [[krunt]].
 
== Arhitektuur ==
Telliskivihoone on kavandatud [[Juugend|juugendi]] mõjutustega [[Rahvusromantism|rahvusromantilises]] stiilis. Maja projekt telliti [[Georg Hellat|Georg Hellatilt]], ehitusmeistriks oli J. Tease. Ehitustöö algas 1901. aasta kevadel. Hoone valmis 1902. aastaks.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref>
 
Ehitis on liigendatud erinevateks osadeks, mis on omaette ehitustasandil ning eraldi katustatud. Erinevaid osasid katab kohati mitmekorruseline [[telkkatus]]. Maja keskosa on kahekorruseline ning tõuseb ülejäänud majast kahe eenduva osaga esile. Horisontaalse liigenduse lisavad majale ühekordsed külgehitised. [[Fassaad|Fassaadi]] punased [[Tellis|tellised]] ja valge [[Krohv|krohvipind]] moodustab omapärase rahvusliku vöökirjamustri. Hoone ehitati kivist keldriga. Ruumidele projekteeriti [[Peegelvõlv|peegelvõlvitisega]] laed. Esiküljele kavandati kaaraknad ja suur [[etik]], etiku nurgas suur ümarsammas. [[Kastani tänav|Kastani tänava]] poole planeeriti esimene ehitusjärk ilma akendeta. Õuefassaadis ovaalse sissepääsuga etik. Fassaadi ilmestavad läbi korruste asetsevad krohvist [[Liseen|liseenid]], teise korruse akende all on krohvist kassetid. Aknad on rõhutatud [[Sillus|sillusega]]. Esimese korruse suur saal kaeti peegellaega ning kaunistati trafaretse juugendornamendiga. Raamatukokku ehitati ruumi ümbritsev galerii. Trepikoda kaunistasid kaared ja niššid. 1904. aastal märgiti, et majas asub 12 tuba.
 
1912. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. Esitati mitmeidmitu projekteprojekti, kuid lõpuks viidi ellu 1928. aastal valminud Artur Kirsipuu projekt. Ehitustööd -– veevarustuse, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ja keskkütte rajamise -– võttis enda peale seltsi vilistlane J. Ostrat. 1930. aasta aprillis pidas selts sünnipäevapidustused juba uues majas, kuid suveks jäi maja tühjaks ning hoonesse tuli [[majavamm]]. 1931. aastal vajus käsikambri lagi saali ja koridori alt sisse. 1933. aastal tehti remont, kus vahetati majavammi kahjustatud osad ningja paigaldati keskküte.
 
1935. aastal muudeti ruumid luksuslikumaks: ehitati kamina-, söögi- ja vahetuppa tammest parkettpõrandad ning seinapaneelid tamme- ja mahagonvineeriga.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.10552. Lk 6-19.</ref>
 
Nõukogude okupatsiooni ajal kuulus hoone Tartu Riiklikule Ülikoolile. Seal asus ka Eesti esimene elektronarvuti [[Ural (arvuti)|Ural-1]], mis asendati mõnedmõne aastadaasta hiljempärast Ural-4-ga.
 
1971. aastal leidis EÜSiEÜS-i majas raamatukogu tarbeks ehitatud ruumis koha [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]].
 
1974. aastal läks maja [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonna]] kasutusse ning mõnes ruumis tehti sisemisi ümberkorraldusi. Hoone katustati uuesti kivikatusega.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref>
27. rida:
Eesti Üliõpilasseltsi maja 100. aastapäevaks tehti uus projekt hoone renoveerimiseks. Remonditud maja avati uuesti 2002. aastal. Ehitustöid viis läbi AS Linnaehitus. Projekt valmis [[Raul Vaiksoo]] ja [[Kalju Palo]] koostööl. Lammutati osa ruumidevahelisi seinu, eluruum paigutati maja lõunaossa. Kolmas suurem ümberehitus oli raamatukogus, kus võeti lahti paneelrinnatis. Tehti ka uus lahendus keldrile, saalis värviti seinad mustatriibuliseks, millele vastukaaluks ülalt alla jooksev kuldne juugendornamentika.<ref>Läkk, Ene. Eesti arhitektuuri esimene pääsuke. (Eesti Ekspress: Areen, 2002, 19. september, lk B14-B15.)</ref>
 
Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja tulemüürile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik nimega Hapnik. SeinamaalinguSeinamaaling, mis ühendabsisaldab endas mitmeidmitut Tartule omaseidomast sümboleid piduliksümbolit, avamineavati toimuspidulikult 29. augustil 2015.<ref>Hanson, Raimu. [http://tartu.postimees.ee/3281059/tanavakunst-seob-minevikku-tanasega Tänavakunst seob minevikku tänasega] Tartu Postimees</ref>
 
== Mitmesugust ==
1906. aastal esitleti Eesti Üliõpilaste Seltsi majas [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i eestvõttel koostatud kunstinäitust. Kui varasemaltvarem oldioli kunstitöid eksponeeritud põllumajandusnäituse raames, siis sel korralseekord võeti see ette suuremalt ja leiti selle tarbeks eraldi ruumid. See sai hiljem tuntuks esimese [[Eesti kunst]]i näitusena.<ref>j. Hain: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/sada-aastat-esimesest-eesti-kunstin-itusest/ "Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest"] Sirp, 11. august 2006</ref>
 
EÜS-i majas sõlmiti 1920. aastal [[Soome|Soo­me Vabariigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|rahuleping]], millega viimane esma­kordselt tunnustas iseseisvat Soome riiki. Maja Soome toas on sellele pühendatud väljapanek.<ref>[http://www.eys.ee/maja100/vaata_fuajee.htm Soome tuba] EÜS</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Üliõpilaste_Seltsi_maja"