Aleksander Mäevälja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Õppis [[1865]]–[[1867]] [[Jalgsema külakool]]is, [[1868]]–[[1869]] [[Koika külakool]]is, [[1869]]–[[1872]] [[Viru-Jakobi kool]]is, [[1873]]–[[1875]] [[Tallinna Kreiskool]]is. Aastal [[1878]] õppis ta {{kas|[[Loomaarstiteaduse Instituut|Loomaarstiteaduse Instituudis]]}}, aastal [[1879]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i arstiteaduskonnas. [[Tartu ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1880]]–[[1885]]. Prooviaastal oli ta [[Peterburi eesti Jaani kogudus]]es [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] juures. Ordineeriti õpetajaks [[25. mai]]l [[1886]] [[Peterburi Jaani kirik]]us.
Oli [[1886]]–[[1887]] [[Peterburi eesti Jaani kogudus]]e abiõpetaja. Aastatel [[1887]]–[[1908]] oli ta Novgordi linna ja kubermangu eesti, läti, saksa, soome ja rootsi koguduste õpetaja, teenides samaaegselt ka vangla- ja sõjaväevaimulikuna. [[1887]]–[[1896]] oli ta 22. divisjoni õpetaja. Aastatel [[1908]]–[[1927]] oli ta (introdutseeriti [[31. mai]]l [[1908]]) [[Tallinna Pauluse kogudus]]e õpetaja, olles aastatel [[1920]]–[[1927]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] praost. Tallinnas olles pidas ka lätikeelseid jumalateenistusi<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. Samuti oli ta aastatel [[1917]]–[[1927]] [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is eesti keele ja usuõpetuse õpetajaks<ref>Tallinna 1. Keskkool 1631–1981. Koostanud [[Endel Laul]]. Tallinn Valgus 1981 (lk 294)</ref>.
Pärast Tallinna Kreiskooli lõpetamist pidas ta [[Põltsamaa]]l koolmeistriametit. Üliõpilasena võttis ta elavalt osa eesti üliõpilaste püüdeist teiste üliõpilastega üheõiguslikuks saamise sihis (Vironia osakonna asutamise katse [[1881]]–[[1882]]), seistes juhtival kohal, oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i asutajaid liikmeid ja põhikirja valmistaja ([[1883]]) ning täitis seltsi esimehe kohuseid esimesel poolaastal. Olles lähedases kokkupuutes ja sõpruses [[Jaan Bergmann]]i, [[Karl August Hermann]]i, [[Mattias Johann Eisen]]i ja [[Friedrich Wilhelm Ederberg]]iga, hakkas ta avaldama jutte ja õpetlikke artikleid esimeses eestikeelses ajakirjas Meelejahutaja, mille toimetaja ta selle algaastail oli. Edasi toimetas ta [[Heinrich Laakmann]]i kirjastatud "Eesti-rahwa Kasulist Kalendrit" ([[1882]]–[[1886]]), töötas [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] juures ja andis välja mõne vähema raamatu<ref>Eesti biograafiline leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref>.
| |||