Sakala kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel

Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmurgagakolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] ligidal ja lõunapoolne jalam [[Läti]]s põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku [[Metsepole madalik]], [[Liivi lahe rannikumadalik]] ja [[Soomaa]], põhjast [[Kõrvemaa]], idast [[Võrtsjärve madalik]] ja [[Valga nõgu]], lõunas [[Tālava madalik]].

Sakala kõrgustiku pinnamoodi liigendavad suured [[Ürgorg|ürgorud]], mis jäid [[Jääaeg|jääaegadel]] vooluvee tõttu täitumata. Koos külgorgudega moodustavad need keerukaid [[Orustik|orustikke]]. Mitme peaoru sisse põhja-loodekaarest sisse tunginud liustikukeeled ja muutnud need lõiguti orundilaadseteks (näiteks [[Kõpu ürgorg]] ja [[Halliste ürgorg]]). Praeguste ürgorgude hulgas on nii peaoruga ühevanuseid vooluveekogudega pikki orge kui jaka jääaja järel ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi [[Jäärak|jäärakuid]] ja [[Uurak|uurakuid]]. Vanades orgudes on rohked allikad tekitanud [[Allikasoo|allikasoid]] ja ka [[Allikalubi|allikalubjast]] [[Terrass (geoloogia)|ebaterrasse]], samuti on vanadele orgudele iseloomulikud võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavate jõgede soostunud [[lamm]]<ref name="eesti-maastikud"/>.