Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Tallinna-21.-Kool.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Jcb kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation: external source, no license, no permission.. |
P varasemalt > varem |
||
25. rida:
}}
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as, mis alustas tööd 1903. aastal '''Tallinna II kroonualgkooli''' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti [[riigikogu]] ning varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmed, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Indrek Tarand]] ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka menufilmi [[Mandariinid|Mandariinid (2013)]] produtsent [[Ivo Felt]].
33. rida:
== Ajalugu ==
===
16. oktoobril 1903
1911. aastaks oli kool
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek “kõrgema algkoolimaja ehitamiseks”. Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923
===
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.
49. rida:
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. E. Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.
===
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister ja kuus soomusautot.
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna “seltsimees”, seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust “kõlbmatud raamatud” (10 000 köitest jäi järgi
1941.
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.
60. rida:
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.
===
1946. aastal
Kooli direktoriks
1958. aastal
===
Valmis kauaoodatud juurdeehitus ning kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti alusel, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli
1987. aastal
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning
===
Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.
1991. aastast hakkas ilmuma koolileht
1990ndate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool.
===
Koolimaja vana hoone renoveerimine ning uue juurdeehituse valmimine
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks “Hea huvitegevusega kool”, “Hea õpikeskkonnaga kool” või “Innovaatiline tegu”. Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasahaaravam ning aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud mitmeid heategevus-
Tänasel päeval on Tallinna 21. Kool üks suuremaid Eestis. Püsima on jäänud mitmed
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele
Liitumine “Koolid – tuleviku partnerid” – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhuväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.
== Koolist ==
218. rida:
|-
|'''1987'''
|Kool saab
|-
|'''1988'''
227. rida:
|-
|'''1991'''
|Koolilehe
|-
|'''1993'''
317. rida:
== Vilistlasi ==
*[[Erkki Raasuke]], ettevõtja, [[LHV Pank|LHV Panga]] emaettevõtte LHV Group juht ja [[Eesti Energia]] nõukogu esimees..
*[[Roman Baskin]], näitleja ja lavastaja, [[Ita Ever]]
*[[Eerik-Niiles Kross]], diplomaat, julgeolekunõunik, ettevõtja, Riigikogu liige.
*[[Marika Valk]]
356. rida:
*[[Marten Kuningas]]
== Välislingid ==
*[http://www.21k.ee/ Tallinna 21. Kooli
[[Kategooria:Tallinna koolid]]
|