Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Tallinna-21.-Kool.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Jcb kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation: external source, no license, no permission..
P varasemalt > varem
25. rida:
}}
 
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as, mis alustas tööd 1903. aastal '''Tallinna II kroonualgkooli''' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua tn. 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varasemaltvarem haridusminsteeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool Uuenevauueneva haridusasutuse tunnustuse.
 
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti [[riigikogu]] ning varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmed, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Indrek Tarand]] ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka menufilmi [[Mandariinid|Mandariinid (2013)]] produtsent [[Ivo Felt]].
33. rida:
== Ajalugu ==
 
=== 1903-19231903–1923<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/</ref> ===
16. oktoobril 1903 aastal kirjutati “Eest Postimehes”,Eesti etPostimehes: “2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud.” Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.
 
1911. aastaks oli kool muutunud juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.
 
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek “kõrgema algkoolimaja ehitamiseks”. Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. aastal. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid kolmekümnendate1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi “pragukool”.
 
=== 1924-19401924–1940<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/</ref> ===
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.
 
49. rida:
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. E. Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.
 
=== 1940-19461940–1946<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946]</ref> ===
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister ja kuus soomusautot.
 
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna “seltsimees”, seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust “kõlbmatud raamatud” (10 000 köitest jäi järgi vaelvaltvaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust “Internatsionaali” laulmisega jne.
 
1941. kooliaastaaastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.
 
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.
60. rida:
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.
 
EsmaneEsmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.
 
=== 1946-19651946–1965<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1946-kuni-1965]</ref> ===
1946. aastal muutubmuudeti kool keskkooliks, ningmille niminimeks muudetaksesai Tallinna 21. KeskkooliksKeskkool. Esimene lend lõpetablõpetas 1950.
 
Kooli direktoriks saabsai Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19- aastaks. ning selleSelle aja jooksul viista koolis läbi mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.
 
1958. aastal avatakseavati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimubtoimus esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.
 
=== 1965-19911965–1991<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991]</ref> ===
Valmis kauaoodatud juurdeehitus ning kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti alusel, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitmeidmitu ainekabinetteainekabinetti. Spordihoone sisaldas endas suurt võimlat ningja ujulat, spordiväljak valmis alles 70ndatel.
 
1987. aastal saabsai kool endale lipu ningja aasta hiljem lõpusõrmuse. ToimubToimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.
 
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Dalton’iDaltoni kooliga AmeerikasAmeerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.
 
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntuidtuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka “Nunnunäitused” algklassidele.
 
=== 1991-20031991–2003<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003]</ref> ===
Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.
 
1991. aastast hakkas ilmuma koolileht “Lennuk”Lennuk ning ilmub tänaseni. 1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.
 
1990ndate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelnevaleelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.
 
LuuakseLoodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutatakseasutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.
 
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aastataaasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.
 
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool.
 
=== 2003-20152003–2015<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015]</ref> ===
Koolimaja vana hoone renoveerimine ning uue juurdeehituse valmimine 2000ndate2000. esimestelaastate aastatelalgul venis jällegipeaaegu samamoodi nagu ka1920. 1920ndateaastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ningja Liivalaia koolideskoolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. juubelitaastapäeva, mille puhul anti välja kogumik “Sada aastat koolikella”.
 
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide ningtööks trennideja läbiviimisekssporditreeninguteks.
 
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks “Hea huvitegevusega kool”, “Hea õpikeskkonnaga kool” või “Innovaatiline tegu”. Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasahaaravam ning aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud mitmeid heategevus- ningja koostööprojekte, nagu näiteks “Tibud kampa” või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendi poolt võitnud kahel korral preemiareisi Strasbourgi.
 
Tänasel päeval on Tallinna 21. Kool üks suuremaid Eestis. Püsima on jäänud mitmed erinevad traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja koolielusaktiivset aktiivseltkoolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele-, kui ka majandusolümpiaadidel, muusikamuusikakonkurssidel konkurssidel ningja spordivõistlustel.
 
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.
Töövarjupäevad tervele abituuriumile käivitati 2006. aastal ning toimib siiani.
 
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ningja vilistlastele kooli laulupidu.
 
Liitumine “Koolid – tuleviku partnerid” – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhuväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.
 
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.
 
== Koolist ==
218. rida:
|-
|'''1987'''
|Kool saab endale oma lipu. Keskkoolilõpetajatele antakse kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal.
|-
|'''1988'''
227. rida:
|-
|'''1991'''
|Koolilehe “Lennuk”Lennuk asutamine.
|-
|'''1993'''
317. rida:
== Vilistlasi ==
*[[Erkki Raasuke]], ettevõtja, [[LHV Pank|LHV Panga]] emaettevõtte LHV Group juht ja [[Eesti Energia]] nõukogu esimees..
*[[Roman Baskin]], näitleja ja lavastaja, [[Ita Ever]]<nowiki/>i ja [[Eino Baskin]]<nowiki/>i poeg.
*[[Eerik-Niiles Kross]], diplomaat, julgeolekunõunik, ettevõtja, Riigikogu liige.
*[[Marika Valk]]
356. rida:
*[[Marten Kuningas]]
== Välislingid ==
*[http://www.21k.ee/ Tallinna 21. Kooli kodulehekülgkoduleht]
 
[[Kategooria:Tallinna koolid]]