Vikipeedia

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
69 670 muudatust
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
14. rida:
*[[26. september]] 1939. [[Eesti Vabariigi valitsus]]e koosolek, kus otsustatakse NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile.
*[[28. september]] 1939. NSV Liidu ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse abistamise pakt, mille alusel luuakse Eestis sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele (esialgne soov 35 000). [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]] on samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast.
*[[2. detsember]] 1939. Soome valitsuse väliskomisjon otsustas pöörduda Rootsi poole palvega teatada Nõukogude Liidu valitsusele, et Soome on valmis jätkama katkenud läbirääkimisi ja tegema uusi konstruktiivseid ettepanekuid. Rootsi sõjaväeatašee Kempfi hinnangul oli välisminister [[Väinö Tanner]] sõja lõpetamise nimel nõus enam-vähem mistahes tingimustega<ref>Max Jakobson.name="XorqA" Talvesõja diplomaatia. 2004. Lk. 268.</ref>.
 
==Lepingu sõlmimise asjaolud==
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai [[Poola]] allveelaeva [[Orzeł]] juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt#Lepingu tagajärjed|kallaletungi Poola]]le otsis allveelaev [[Orzeł]] [[14. september|14. septembril]] Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises -– Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" -– ning nõudis [[24. september|24. septembril]] Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
 
Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter.
28. rida:
 
==Lepingu tagajärjed==
Eestisse saabunud Nõukogude Liidu sõjaväelased olid sügavalt hämmastunud neile harjumatust elatustasemest ja kaupade küllusest, mis ei olnud kooskõlas Nõukogude Liidu propagandaga, mida nad seni kuulnud olid. Nad küsisid avalikult, kui kaua suudab Eesti valitsus seda näitust ülal hoida ja millal see lõpeb<ref>Liivi Uuetname="0qm0I" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>. Nõukogude Liidu sõjaväelaste kultuurikonfliktidest ja kogenematusest neile harjumatute esemete (nagu WC) kasutamisel on teada arvukalt kirjeldusi.
 
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov saatis täievolilisele esindajale Eestis [[Kuzma Nikitin]]ile 23. oktoobril 1939 telegrammi, kus oli muuseas öeldud: "Te olete kohustatud lõpuks mõistma, et igasugune selliste Eesti "sovetiseerimise" meeleolude õhutamine või isegi sellistele meeleoludele mittevastuastumine on vaid meie vaenlaste Nõukogude-vastaste provokaatorite huvides. Sellise ebaõige käitumisega Te viite segadusse ka eestlased, näiteks Piibu, kes näib arvavat, et tal on nüüd 7. novembril vaja pidada Nõukogude-sõbralikke kõnesid. Te peate hoolitsema vaid selle eest, et meie inimesed, sealhulgas ka sõjaväelased Eestis, täpselt ja hoolikalt täidaksid abistamispakti ja Eesti asjadesse mittesekkumise printsiipi, ja hoolitsema, et ka Eesti pool suhtuks pakti samamoodi<ref>Liivi Uuetname="CagrE" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 153.</ref>."
 
3. veebruaril 1940 esitas Eesti saadik Moskvas protesti Eesti sõjalennuki tulistamise asjus Nõukogude Liidu laevade poolt. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar avaldas 4. veebruaril kahetsust<ref>Nõuk. Liitname="Q1Cfo" avaldas kahetsust. [[Rahvaleht]], 5. veebruar 1940, nr. 30, lk. 1.</ref>.
 
7. veebruaril 1940 protesteeris Eesti valitsus Eesti territooriumi pommitamise vastu [[Talvesõda|Talvesõja]] käigus ja lepinguga ettenähtud Eestis asuva Nõukogude Liidu kontingendi suuruse (25 000 meest) ületamise vastu Nõukogude Liidu poolt (siis oli 27 300 meest)<ref>Liivi Uuetname="0qm0I" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>.
 
USA suursaadik Nõukogude Liidus [[Laurence Steinhardt]] iseloomustas pärast oma ringreisi Eesti olukorda 17. veebruaril 1940 järgmiselt: "Oma enamuses tunnetavad eestlased ja lätlased, et Nõukogude relvajõud, kelle esindajaid leidub kõikjal, eriti aga hakkavad nad silma raudteejaamades, kujutavad endast tegelikult okupatsiooniarmeed<ref>Liivi Uuetname="uE9Zv" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 210.</ref>."
 
Saksa sõjaväeatašee abi kapten Körneri hinnangul 21. veebruarist 1940 relvastusid eestlased kiirendatud korras, valmistudes juhuks, mil Nõukogude Liit lisaks Soome rindele peab võitlema mõnel teisel rindel – Kaukaasias. Eestlastele oleks üksnes Eesti pinnal asuv Nõukogude Vene sõjavägi võinud vaenlasena arvesse tulla. Tõenäoliselt oleksid Balti riigid sel juhul tegutsenud üheskoos. [[Nikolai Reek]] olevat kapten Körnerilt korduvalt küsinud: "Kui palju meil veel aega on<ref>Liivi Uuetname="QTmDz" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 213.</ref>?"
 
Aprillis 1940 levitatud illegaalse EKP häälekandja Kommunist numbris on öeldud: "...just sellepärast, et valitsuse seisukord ühenduses rahvusvaheliste sündmustega on muutunud äärmiselt ebakindlaks, muudetakse politseilik terror ennekuulamatult teravaks ja rakendatakse töörahva kaelakondi murdmiseks tööle uued nuhkide armeed<ref>Liivi Uuetname="DFx3S" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 248.</ref>.."
 
[[Paldiski]] elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu [[NSV Liit|Vene]] vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelaste üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna [[Soome laht]] lukku. Patareisid hakati ehitama [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]le ning [[Pakri poolsaar]]e tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.
 
Pakri saartel agiteerisid Nõukogude Liidu sõjaväelased kohalikke elanikke mitte ära minema, kui Eesti valitsus neid sealt ära ajama peaks, sest Nõukogude Liidu pärast võivad nad seal edasi elada. Juhuks, kui elanikkonda oleks ikka saartelt lahkuma sunnitud, õpetasid sõjaväelased neid taludesse rahulikult edasi jääma ja Eesti valitsuselt lahkumise eest raha küsima<ref>Liivi Uuetname="1dcXN" ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 227.</ref>.
 
[[Osmussaar]]e elanikkond [[evakueerimine|evakueeriti]] ja [[12. juuni]]l [[1940]] hakati saarele rajama [[Rannakaitsepatarei nr 314|rannakaitsepatareid number 314]].
55. rida:
** [[123. Üksik sidepataljon]], 11. korpuse Õhutõrjedivisjon (''11-й корпусной зенитный артдивизион''), [[16. Laskurdiviis]], [[18. Kergtankide brigaad]], 5. Motomehhaniseeritud salk, [[414. Autotransportpataljon]], [[415. Autotransportpataljon]]
* Õhujõudude Erigrupp: [[35. Keskmaapommitajate polk]], [[52. Keskmaapommitajate polk]], [[7. Kaugpommitajate polk]], [[53. Kaugpommitajate polk]], [[15. Hävituslennukite polk]], [[38. Hävituslennukite polk]]
:Kokku: 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit.<ref>''Полпреды сообщают...name="mIbZE" Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г.'' М., 1990. С. 72, 101—104, 105—113, 135.</ref>
 
==Vaata ka==
61. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="XorqA">Max Jakobson. Talvesõja diplomaatia. 2004. Lk. 268.</ref>
<ref name="0qm0I">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>
<ref name="CagrE">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 153.</ref>
<ref name="Q1Cfo">Nõuk. Liit avaldas kahetsust. [[Rahvaleht]], 5. veebruar 1940, nr. 30, lk. 1.</ref>
<ref name="uE9Zv">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011. Lk. 210.</ref>
<ref name="QTmDz">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 213.</ref>
<ref name="DFx3S">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 248.</ref>
<ref name="1dcXN">Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 227.</ref>
<ref name="mIbZE">''Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г.'' М., 1990. С. 72, 101—104, 105—113, 135.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* [[Heino Arumäe]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939.] Tuna 2006, nr 1, lk 52-7152–71.
* Heino Arumäe. [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-Heino_Arum2e-KP_abipalve_lk62-64.pdf President Konstantin Pätsi abipalve Saksa valitsusele.] Tuna 2000, nr 3, lk 62–64.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise_pakt"