Erinevus lehekülje "Kiiritustõbi" redaktsioonide vahel

Lisatud 366 baiti ,  3 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
(pilti enam pole, pildikirjeldus ka minema)
P (Koondasin skripti abil viited)
}}
 
'''Äge kiiritusmürgitus''' ehk '''äge kiiritushaigus''' ehk '''kiiritustõbi'''<ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]LgoI8" 2004:343.</ref> on pärast suure radioaktiivse [[kiirgusdoos]]i (üle 1 [[Gy]]) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
 
Äge kiiritusmürgitus on äge ehk [[akuutne seisund|akuutne]] seisund, mis kiiritada saamisel tähendab [[sümptom|sümptomite]] teket tundide ning mitte päevade, kuude või aastate pärast ja võivad kesta mitmeid kuid.<ref>[http://www.bt.cdc.gov/radiation/ars.asp Acute Radiation Syndrome] (22. august 2013), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013name="MmJY7" </ref>
<ref name="arsphysicianfactsheet" /><ref name="ÜLEVAADE2010" /><ref name="ÜLEVAADE2009" />
<ref name="arsphysicianfactsheet">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/arsphysicianfactsheet.asp Acute Radiation Syndrome: A Fact Sheet for Clinicians] (10. mai 2006), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref><ref name="ÜLEVAADE2010">
[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20710137 Acute radiation syndrome: assessment and management] (juuni 2010), Donnelly, E. H.; Nemhauser, J. B.; Smith, J. M.; Kazzi, Z. N, South Med J., kontrollitud 02.11.2013</ref><ref name="ÜLEVAADE2009">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20021452 Pharmacological countermeasures for the acute radiation syndrome] (jaanuar 2009), Xiao, M.; Whitnall, M. H., Curr Mol Pharmacol., kontrollitud 02.11.2013</ref>
 
Sümptomite ilmnemise loomus ja aeg sõltub doosi suurusest. Väiksemad doosid põhjustavad gastrointestinaalseid [[haigusnähte]] ([[iiveldus]] ja [[oksendamine]]) ning vere koostise muutusest tingitud haigusnähte ([[põletik]] ning [[verejooks]]). Suuremad doosid võivad lisaks eelnevale põhjustada neuroloogilist kahju ning lõppeda surmaga. Ägeda kiiritusmürgituse ravi on enamasti toetava iseloomuga: kasutatakse [[Vereülekanne|vereülekannet]] ning manustatakse [[Antibiootikum|antibiootikume]]. Ekstreemsemaid ravimeetodeid, nagu [[luuüdi]] siirdamine, kasutatakse ulatuslikemate kahjustuste korral.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
 
Madalamate dooside puhul ajaühikus avaldub kiiritusmürgitus kroonilisena, mil puhul sarnased sümptomid tekivad alles kuude või aastate pärast.
 
==Sümptomid==
Klassikaliselt jaotatakse ägeda kiiritusmürgituse sümptomid kolme põhilisse kategooriasse: '''vereloomelised''', '''gastrointestinaalsed''' ning '''neurovaskulaarsed'''.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Aeg haigusnähtude ilmnemiseni sõltub doosi suurusest. Suurema doosi korral ilmnevad sümptomid varem.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ühtlasi eeldavad kirjeldatavad seosed, et kiiritada on saanud ühtlaselt kogu keha. Vastasel juhul ei pruugi osa sümptomeid ilmneda: [[Vereloome]]ga seotud sümptomid ilmnevad vaid juhul, kui kiiritada on saanud aktiivselt vereloomet teostav luuüdi. Neurovaskulaarne sündroom vajab avaldumiseks aju kiiritamist. Gastrointestinaalsed sümptomid aga ei esine, kui [[kõht]] ja [[soolestik]] ei ole saanud kiiritada.
# '''Vereloomeline (hematopoeetiline)'''. Seda sündroomi iseloomustab vererakkude arvu vähenemine, mille tagajärgedeks võivad olla põletikud (vähem valgeid vererakke), veritsus (vähem vereliistakuid) ning [[aneemia]] (vähem [[erütrotsüüt|punaseid vereliblesid]])<ref name="ÜLEVAADE2010" />. Muutusi veres võib täheldada ka väikeste dooside puhul (0,25 [[Grei|Gy]]). Kiiritatu ei pruugi muutusi tunda, kui doos on väiksem kui 1 [[Grei|Gy]]. Vereloome häiritus pärsib [[haav]]ade paranemist, mistõttu kergemgi [[trauma]] võib osutuda äärmiselt ohtlikuks.
# '''Gastrointestinaalne'''. See sündroom on tavaliselt 6 kuni 30 [[Grei]] suuruse doosi tagajärg.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Tavaliselt kahe tunni jooksul ilmnevad iiveldus, oksendamine, isukaotus ja alakõhu valu. Vähem kui kahe tunni jooksul ilmnenud iiveldust võib pidada indikaatoriks, et tegemist on potentsiaalselt eluohtliku kiiritusdoosiga. <ref name="ÜLEVAADE2010" />
# '''Neurovaskulaarne'''. Tüüpiliselt esineb dooside puhul, mis on suuremad kui 30 [[Grei|Gy]], kuid esinemine on võimalik ka juba 10 [[Grei|Gy]] suuruse doosi puhul.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ilmnevad neuroloogilised sümptomid nagu peapööritus, peavalu, teadvuse kaotus. Sümptomid ilmnevad minutite kuni mõni tunni jooksul. Seisund lõppeb eranditeta surmaga.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
Ägeda kiiritusmürgituse varajased sümptomid võivad olla iiveldus ja oksendamine, peavalud, väsimus, palavik ning lühiajaline nahapunetus. Need sümptomid on tavalised paljude haiguste puhul ega pruugi viidata kiiritusmürgitusele.
 
| Surm saabub || 6–8&nbsp;nädalaga || 4–6&nbsp;nädalaga || 2–4&nbsp;nädalaga || 2&nbsp;päeva–2&nbsp;nädalaga ||1–2&nbsp;päevaga
|}
<ref name="yq6UB" />
<ref>[http://www.merckmanuals.com/professional/injuries_poisoning/radiation_exposure_and_contamination/radiation_exposure_and_contamination.html Radiation Exposure and Contamination] (september 2013), Bushberg, Jerrold T., Merck Manuals, kontrollitud 02.11.2013</ref>
 
===Vähkkasvajad===
# Radioaktiivse materjali sattumine organismi
 
Kiiritamine võib olla üle-kehaline või kohalik. Kohaliku kiiritamise korral saab kiiritada ainult teatud kehapiirkond. Sellisel juhul on tavaline küll põletuse teke, aga kiiritusmürgituse sümptomeid ei pruugi esineda. 20. sajandil kasutasid radiografistid masinate kalibreerimiseks oma käe kiiritamisest põletuse tekkeni kulunud aega.<ref>[http://www.fas.org/sgp/othergov/doe/lanl/00326631.pdf A Brief History of Radiation Protection Standards] (1995), William, C. Inkret, Los Alamos Science, kontrollitudname="RXAI9" 02.11.2013</ref>
 
===Avakosmos===
Maa atmosfäärist väljaspool mõjutab astronaute galaktiline [[kosmiline kiirgus]] ning [[päikesetuul]]. Päikesetuul võib olla piisavalt intensiivne, põhjustada spetsiaalse kaitsevarustuseta [[astronaut|astronaudi]] surma.<ref>[http://www.newscientist.com/article/dn7142 Superflares could kill unprotected astronauts] (21. märts 2005), Battersby, Stephen, New Scientist, kontrollitudname="ZpgvP" 02.11.2013</ref>
Galaktilise kosmilise kiirguse puhul ei ole piisavalt andmeid, otsustamaks ägeda kiiritusmürgituse esile kutsumiseks vajaliku kiirgusdoosi üle.<ref>[http://www.nap.edu/catalog.php?record_id name=11760 Space Radiation Hazards and the Vision for Space Exploration] (2006), National Academies Press, kontrollitud"KLy9a" 02.11.2013</ref>
 
==Patofüsioloogia==
[[Kiiritus|Kiirituse]] mõjul kahjustuvad [[DNA]] ja teised [[biomolekul|molekulaarsed]] võtmestruktuurid mitmete [[kude]]de [[rakk|rakkudes]]. Seeläbi ei saa rakk enam normaalselt [[mitoos|jaguneda]], mis viib haigusnähtude ilmnemiseni.
 
Ägeda kiiritusmürgituse tõsidus sõltub [[absorbeeritud doos|absorbeeritud doosist]]. Mitmeid seotud suurusi ([[ekvivalentne doos]], [[efektiivne doos]]) kasutatakse pikaajaliste bioloogiliste mõjude hindamisel (näiteks vähkkasvajate esinemus), kuid need pole kasutatavad kiiritusmürgituse puhul.<ref name="ICRP103" />
Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 [[Grei|Grei]] (1 Gy) või 1 [[Raad (mõõtühik)|Raad]] (1 rad), samas kui teiste suuruste puhul on selleks 1 [[Siivert]] (1 Sv) või 1 rem. 1 rad = 0,01 [[Grei|Gy]].<ref name="remdefinition">[http://www.fourmilab.ch/etexts/www/effects The Effects of Nuclear Weapons] (1977), Dolan, P. J.; Glasstone, S., Department of Defense (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref> Terve keha kiiritamisel on absorbeeritud, ekvivalentne ja efektiivne doos arvuliselt võrdsed.
 
[http://www.icrp.org/publication.asp?id=ICRP%20Publication%20103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection] (2007), International Commission on Radiological Protection, kontrollitud 02.11.2013</ref>
Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 [[Grei|Grei]] (1 Gy) või 1 [[Raad (mõõtühik)|Raad]] (1 rad), samas kui teiste suuruste puhul on selleks 1 [[Siivert]] (1 Sv) või 1 rem. 1 rad = 0,01 [[Grei|Gy]].<ref name="remdefinition">[http://www.fourmilab.ch/etexts/www/effects The Effects of Nuclear Weapons] (1977), Dolan, P. J.; Glasstone, S., Department of Defense (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref> Terve keha kiiritamisel on absorbeeritud, ekvivalentne ja efektiivne doos arvuliselt võrdsed.
 
Kiiritusravi puhul määrab [[arst]] lokaalse absorbeeritava doosi, mis võib olla 60 [[Grei|Gy]] või suurem. Doos jaotatakse üle nädalate või kuude (umbes 2 [[Grei|Gy]] päeva kohta), mis lubab normaalsetel kudedel end vahepeal parandada, võimaldades kasutada suuremaid kogudoose. Saamaks kohaliku kiiritamise puhul ülaltoodud tabelis kasutatav võrreldav kogu keha doos, tuleb lokaalne doos' arvutada ümber üle kogu keha massi jaotuvaks, ehkki kiiritada saab vaid väike osa kehast.
 
==Diagnoos==
Kiiritusmürgituse diagnoosi panekul on olulised kliinilised leiud, kuid sageli ka leidude sobivus taustinfoga, sest kiiritusmürgituse sümptomid on tavalised paljude haiguste puhul.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Mõõtes täielikku [[lümfotsüüt]]ide arvu on võimalik anda ligikaudne hinnang doosi suurusele. Tuhandest raadist väiksemate dooside korral on võimalik olukorra tõsiduse määramiseks kasutada ka kiiritada saamisest oksendamiseni kulunud aega.
 
==Ravi==
Ägeda kiiritusmürgituse puhul kasutatakse [[sümptomaatiline ravi|sümptomaatilist ravi]], mis tähendab tekkinud puuduste kompenseerimist ning sümptomite leevendamist. Raviks kasutatakse antibiootikume, verepreparaate, rakkude diferentseerumist soodustavaid faktoreid ning tüvirakke.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
 
==Vaata ka==
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="arsphysicianfactsheet">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/arsphysicianfactsheet.asp Acute Radiation Syndrome: A Fact Sheet for Clinicians] (10. mai 2006), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref><ref name="ÜLEVAADE2010">
<ref name="ÜLEVAADE2010">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20710137 Acute radiation syndrome: assessment and management] (juuni 2010), Donnelly, E. H.; Nemhauser, J. B.; Smith, J. M.; Kazzi, Z. N, South Med J., kontrollitud 02.11.2013</ref>
[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20710137 Acute radiation syndrome: assessment and management] (juuni 2010), Donnelly, E. H.; Nemhauser, J. B.; Smith, J. M.; Kazzi, Z. N, South Med J., kontrollitud 02.11.2013</ref><ref name="ÜLEVAADE2009">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20021452 Pharmacological countermeasures for the acute radiation syndrome] (jaanuar 2009), Xiao, M.; Whitnall, M. H., Curr Mol Pharmacol., kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ICRP103">[http://www.icrp.org/publication.asp?id=ICRP%20Publication%20103 The 2007 Recommendations of the International Commission on Radiological Protection] (2007), International Commission on Radiological Protection, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="remdefinition">[http://www.fourmilab.ch/etexts/www/effects The Effects of Nuclear Weapons] (1977), Dolan, P. J.; Glasstone, S., Department of Defense (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="LgoI8">"[[Meditsiinisõnastik]]" 2004:343.</ref>
<ref name="MmJY7">[http://www.bt.cdc.gov/radiation/ars.asp Acute Radiation Syndrome] (22. august 2013), Centers for Disease Control and Prevention (USA), kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="yq6UB">[http://www.merckmanuals.com/professional/injuries_poisoning/radiation_exposure_and_contamination/radiation_exposure_and_contamination.html Radiation Exposure and Contamination] (september 2013), Bushberg, Jerrold T., Merck Manuals, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="RXAI9">[http://www.fas.org/sgp/othergov/doe/lanl/00326631.pdf A Brief History of Radiation Protection Standards] (1995), William, C. Inkret, Los Alamos Science, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="ZpgvP">[http://www.newscientist.com/article/dn7142 Superflares could kill unprotected astronauts] (21. märts 2005), Battersby, Stephen, New Scientist, kontrollitud 02.11.2013</ref>
<ref name="KLy9a">[http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=11760 Space Radiation Hazards and the Vision for Space Exploration] (2006), National Academies Press, kontrollitud 02.11.2013</ref>
}}
 
[[Kategooria:Radiobioloogia]]
75 877

muudatust