Rahvakogu: erinevus redaktsioonide vahel

Kokku kogunes 2013. aasta jaanuaris rahvakogu veebilehele enam kui 1300 ettepanekut.<ref>[http://uudised.err.ee/?06273802 name="Emor alustas rahvakogu arutelupäeva osalejate värbamistPX0YT"] ERR, 1. märts 2013</ref>

Idee kasutada [[Harta 12]] jätkuprotsessis ''crowdsourcingut'' tegi esimesena avalikult [[Liia Hänni]]<ref name="liia">[https://www.facebook.com/notes/liia-h%C3%A4nni/selgitus-allkirja-juurde/4399267792592 Selgitus allkirja juurde]</ref>, samas mainiti seda kui võimalust [[Toomas Hendrik Ilves]]e kokku kutsutud nõupidamisesel parlamendierakondade, vabaühenduste ja riigiteadlaste vahel Kadrioru [[Jääkelder|Jääkeldris]] 2011. aasta novembris [[Marek Tamm]]e poolt sissejuhatuskõnes.<ref name="videosalvestus">[http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=52181 Presidendi ümarlaud]</ref>

[[6. aprill]]il 2013 toimus [[Avatud Eesti Fond]]i ja [[Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit|Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu]] korraldusel [[Tallinna laululava]] lavaalustes ruumides Rahvakogu arutelupäev, kus püüti välja selgitada, millistele tõstatatud probleemidest oodatakse ühiskonnas enim lahendust. Arutelupäeval osales enam kui 300 inimest ja läbi arutati 18 ettepanekut<ref>[http://www.kogu.ee/rahvakogu-ettepanekud-jouavad-teisipaeval-riigikogusse/ name="Rahvakogu ettepanekud jõuavad teisipäeval riigikogussepyEC0"] Eesti Koostöökogu, 6. aprill 2013</ref>. Nõnda saadud ettepanekud edastati [[Riigikogu|Riigikokku]].

Kogu [[Harta 12]]-st lähtuvat Jääkeldri algatuse kohta on väidetud, et see lõhub meie põhiseaduslikku demokraatiat, sest sellist rahvaalgatust meie seadused ette ei näe{{lisa viide}}. Ka on kritiseeritud Rahvakogu veebiportaali avamiseni viinud korraldust oma läbipaistmatuse tõttu ning Rahvakogu ennast läbimõtlematuse ja kiirustamise jälgede pärast. Rahvakogu on kritiseerinud paljud parlamendierakondade liikmed, nt [[Rait Maruste]], aga ka poliitikud ja asjatundjad väljastpoolt parlamenti, nt [[Kari Käsper]]<ref name="käsper">[http://www.karijournal.com/2013/01/12/whats-wrong-with-rahvakogu/ What’s wrong with Rahvakogu?]</ref>, [[Mart Helme]]<ref name="helme">[http://www.ohtuleht.ee/507787 "Rahvakogust, rahvast ja juhtidest"] Õhtuleht, 26. jaanuar 2013</ref> jt.

Nädal pärast portaali avamist tunnistas üks selle aktiivsemaid organisaatoreid [[Urmo Kübar]], et Rahvakogu keskkond ei soodusta ettepanekute vahelist dialoogi, mis peaks olema ühisloomelisusele aluseks, vaid portaal täidab lihtsalt ideede kogumise eesmärki.<ref name="urmo">[http://ngo.ee/ngo/8/article/4843 Sipelgate surmaring]</ref>

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor [[Vello Pettai]] leidis, et Rahvakogu on "põhimõttelisemaid väljakutseid meie esindusdemokraatia täiendamisele, mis on loonud ulatusliku ning struktuurse lähenemise poliitilise süsteemi uuendamiseks".<ref name="pettai">[http://www.ajakiri.ut.ee/1180884 "Esindusdemokraatia täiendamine rahvakoguga"] UT, 5. märts 2013</ref> Tartu Ülikooli võrdleva poliitika lektor [[Alar Kilp]] aga kritiseeris ekspertide rolli Rahvakogus ning leidis, et nendele on antud liiga suur vastutus ja et poliitilise süsteemi muutmine peaks sõltuma ekspertiisi asemel poolte kokkuleppest. Kilp leidis ka, et Rahvakogu ei saa mõtestada "rahva tahte", "rahva ootuste" või "kodanikuühiskonna" väljendusena, selle asemel tuleks protsessis säilitada arvamuste paljusus ning rääkida ja mõtelda võimalikest lahendustest kui konsensusest esindatud poolte vahel.<ref name="kilp">[http://www.ajakiri.ut.ee/1180885 "Rahvakogu ja probleemitaju"] UT, 5. märts 2013</ref>

Suur osa kriitikast keskendub arusaamale, et Rahvakogu neutraliseeris liikumise [[Aitab valelikust poliitikast]] korraldatud meeleavalduste väljendatud rahva meelepaha ning juhtis tähelepanu tegelikelt probleemidelt eemale, ka distantseeris end Rahvakogust selle tõukejõuks olnud liikumine ise.<ref>[http://www.telegram.ee/eesti/liikumine-aitab-valelikust-poliitikast-voimulolijad-puudsid-meid-naidata-vales-valguses#.VnTMCHrGdC0 http:name="CLNUm" //www.telegram.ee/eesti/liikumine-aitab-valelikust-poliitikast-voimulolijad-puudsid-meid-naidata-vales-valguses]</ref> Kuna puudub õiguslik mehhanism Rahvakogu ettepanekute ülekandmiseks Riigikogusse ja ei saa eeldada, et Riigikogul oleks motivatsiooni Rahvakogu ettepanekuid arvestada, siis on nende kriitikute arvates Rahvakogu protsess tulutu, [[Priit Hõbemägi]] näeb siin taga võimuerakondade sihipärast tegevust ja leiab, et "lämmatamine viidi läbi elegantselt, hobulausujaliku rafineeritusega".<ref name="hõbemägi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/priit-hobemagi-eestis-on-vaimne-vaakum-ning-puudus-uue-polvkonna-juhiomadustega-tippintellektuaalidest.d?id=65796264 Eestis on vaimne vaakum ning puudus uue põlvkonna juhiomadustega tippintellektuaalidest]</ref> [[Laur Uudam]] on seevastu pidanud Rahvakogu opositsioonierakond [[SDE]] kavandatud taktikaliseks sammuks valimiskampaanias.<ref name="uudam">[http://www.ohtuleht.ee/512668 "Sotside vandenõu?"] Õhtuleht, 7. märts 2013</ref>

Rahvakogu tuleviku küsimust tematiseeris poliitaktivist [[Meelis Kaldalu]], kui ta püüdis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustustele pääseda "härra Meelis Kaldalu" tiitli asemel "Rahvakogu liige Meelis Kaldalu" nime all ning esines rea provokatsioonidega rahvaalgatuse seadustamise teemadel<ref name="kaldalu">[http://syndikaat.ee/news.php?uID=5146&lang=est Andres Laiapea: Kaldalu väärib presidendi tunnustust]</ref>. President [[Toomas Hendrik Ilves]] seevastu rõhutas oma aastapäevakõnes<ref name="ilves">[http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/8664-2013-02-24-16-31-56/index.html Vabariigi President iseseisvuspäeva kontsert-aktusel Estonias 24. veebruaril 2013]</ref>, et rahvaalgatuse seadustamine avab tee populismile ja see pole soovitav.

Rahvakogu üks initsiaatoritest Liia Hänni ettepanek Rahvakogus<ref name="hänni">[http://www.rahvakogu.ee/ideas/619-seadustada-avaliku-margukirja-esitamise-voimalus-riigikogule Seadustada avaliku märgukirja esitamise võimalus Riigikogule]</ref> toob välja, et Rahvakogu-laadsetele algatustele mõtte andmiseks tuleb seadustada vähemalt märgukirja esitamine [[Riigikogu]]le, mis sai teoks märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse vastuvõtmisega 2014. aastal.

[[Andres Laiapea]] teeb oma avalikus äraütlemiskirjas Rahvakogu teemaseminaridel osalemise kohta ettepaneku, et president kui Rahvakogu algataja peaks selliste protsesside seadustamiseks pöörduma Riigikogu poole palvega algatada ja vastu võtta Rahvakogu seadus.<ref name="laiapea">[http://infopartisan.blogspot.com/2013/03/vastus-rahvakogu-korraldajate-kutsele.html Vastus Rahvakogu korraldajate kutsele]</ref><ref name="ideon">Argo Ideon: [http://www.postimees.ee/1165094/rahvakogu-vaeb-laekunud-ettepanekuid-seminaridel/ "Rahvakogu vaeb laekunud ettepanekuid seminaridel"] Postimees, 11. märts 2013</ref>

Raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]] on püüdnud kriitikat kokku võtta ja väidab, et isegi kui Rahvakogu tulemuseks on ainult kolm seadusemuudatust, on tegu õnnestunud aktsiooniga.<ref name="kärner">[http://uudised.err.ee/index.php?06271816 "Kaja Kärner: millest selline umbusk rahvakogu suhtes?"] ERR, 3. veebruar 2013</ref> Samuti on püütud kriitikat seletada oletusega, et see põhineb lihtsalt teadmatusel<ref>Askur Alas: [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/rahvakogu-mis-loom-see-on.d?idname=65735094 "Rahvakogu – mis loom see on?Dz3k4"] Eesti Ekspress, 26. veebruar 2013</ref>.