Vaikiv ajastu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Vaikiv ajastu''' on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus [[Eesti]] ajalooperioodile [[12. märts]]ist [[1934]] kuni [[21. juuni]]ni [[1940]]. Seda perioodi on nimetatud ka autoritaarseks režiimiks.<ref
== Nimetuse päritolu ==
Nimetuse "vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadussõjalane [[William Tomingas]] oma 1961. aastal ilmunud mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis".<ref
== Vaikiva ajastu algus ==
[[Pilt:1934.jpg|thumb|Ajalehe pealdis, mis teavitab kaitseseisukorra algusest]]
Pärast [[V Riigikogu]] erakorralise istungjärgu lõppu [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1934]] teatas siseminister [[Kaarel Eenpalu]], et Riigikogu on pandud vaikivasse olekusse, see tähendab tulevikus tal enam kokku tulla ei lubata. Hilisemas historiograafias on "vaikivat ajastut" tagantjärele laiendatud 12. märtsini samal aastal.
Praegu üldlevinud seisukoha järgi on "vaikiva ajastu" alguseks [[12. märts]]il 1934 riigivanem [[Konstantin Päts]]i välja kuulutatud üleriigiline kaitseseisukord, samal ajal nimetati kindral [[Johan Laidoner]] Kaitsevägede Ülemjuhatajaks.<ref name="Kaitseseisukorra välja kuulutamise otsus"
Vabadussõjalaste ehk [[Vapsid]]e liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid.<ref name="Laidoneri päevakäsk"
Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf läksid kaitsevägede ülemjuhataja otsealluvusse. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini.
2. oktoobril 1934 katkestas riigivanem [[V Riigikogu]] istungjärgu ja selle koosseisu rohkem kokku ei kutsutud.<ref name="Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu"
[[20. märts]]il [[1935]] pani siseminister [[Kaarel Eenpalu]] oma sundmäärusega seisma erakondade ja poliitiliste ühingute tegevuse.<ref name="Siseministri sundmäärus"
Aastail 1935–1936 moodustati isikuvalimiste alusel 15 uut kutsealast omavalitsust, mis said tähtsaks komponendiks uue põhiseaduse kohases riiklikus ülesehituses, eriti Riiginõukogu kujundamisel.
22. rida:
=== Põhjused kaitseseisukorra kehtestamiseks ===
[[Pilt:kaitseseisukord1.jpg|thumb|Põhjused kaitseseisukorra kehtestamiseks]]
Ametlikult märgiti kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks, et vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne [[1. detsembri mäss]]u. Rahva hulgas levis paanika, mille põhjustajateks peeti vapside avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressil.<ref name="Otsustavad tunnid"
== Uus parlament ja põhiseadus==
Riigivanem Päts teatas 1. jaanuaril [[1936]] peetud raadiokõnes plaanist korraldada rahvahääletus uue „rahvaesinduskoja” ehk [[Rahvuskogu]] kokkukutsumise üle, mis otsustaks, kas kehtivat põhiseadust tuleb muuta või koostada uus ning viiks oma otsuse ka ellu.<ref
[[VI Riigikogu]] [[1938. aasta Riigikogu Riigivolikogu valimised|valimised]] toimusid uue põhiseaduse alusel [[1938]]. aasta veebruaris.
44. rida:
[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]]i viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda.
24. septembril ühes avalikus kõnes väitis peaminister [[Kaarel Eenpalu]], et Eestit ei ähvarda mitte mingisugune oht. Peaminister teatas, et valitsus hakkab kõigi vahenditega võitlema kuulujuttude levitajate vastu. [[29. september|29. septembril]] rääkis K. Päts raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi"
== Eesti Vabariigi lõpp ==
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja [[12. oktoober|12. oktoobril]] astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] 7. detsembril [[1939]] Moskvat. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja – mis veel tähtsam – meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios"
[[16. juuni]]l [[1940]] väitis NSV Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis [[Ultimaatum|ultimatiivselt]] täiendavate vägede sisselaskmist ja Eesti valitsuse väljavahetamist.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga"
[[21. juuni]]l [[1940]] toimusid Tallinnas ja teistes linnades Tallinna saabunud Nõukogude Liidu [[emissar]]i [[Andrei Ždanov]]i juhtimisel korraldatud meeleavaldused. Nõuti valitsuse tagasiastumist ja süüdistati seda NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakti rikkumises. Vabastati poliitilised vangid. Nõuti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] laiali saatmist. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] heisati punane lipp. Samal õhtul seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse [[Johannes Vares-Barbarus|Johannes Varese]] nn "rahvavalitsus". Sellega oli toimunud [[juunipööre|riigipööre]], millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks.
58. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Kaitseseisukorra välja kuulutamise otsus">http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_v%C3%A4ljakuulutamise_otsus Kaitseseisukorra väljakuulutamise otsus "Kaja" 14. märts 1934</ref>
<ref name="Laidoneri päevakäsk">http://et.wikisource.org/wiki/Poliitilised_koosolekud_keelatud Laidoneri päevakäsk "Kaja" 14. märts 1934</ref>
<ref name="Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu">http://et.wikisource.org/wiki/Riigivanem_l%C3%B5petas_riigikogu_erakorralise_istungj%C3%A4rgu Riigivanem lõpetas riigikogu erakorralise istungjärgu Päevaleht, 3. oktoober 1934</ref>
<ref name="Siseministri sundmäärus">http://et.wikisource.org/wiki/Erakondade_tegevus_l%C3%B5plikult_seisma Siseministri sundmäärus, mille põhjal pannakse erakondade tegevus lõplikult seisma</ref>
<ref name="Otsustavad tunnid">http://et.wikisource.org/wiki/Otsustavad_tunnid Otsustavad tunnid "Kaja" 14. märts 1934</ref>
<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine Päevaleht 1. oktoober 1939</ref>
<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga Päevaleht 18. juuni 1940</ref>
<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht 19. juuni 1940</ref>
<ref name="S0QJC">Peeter Kenkmann. 1937. aasta põhiseadus – autoritaarse režiimi „reformimise” katse. – ''Tuna'' 1/2013, lk 76.</ref>
<ref name="lN93H">William Tomingas. ''Mälestused; Vaikiv ajastu Eestis'' [järelsõna: J. Ant, R. Marandi]. Tallinn : Olion, 1992.</ref>
<ref name="DjrMp">nt Rait Maruste. Vaikiv ajastu – ''Postimees'', 11.03.2014.</ref>
}}
== Kasutatud kirjandus ==
| |||