'''[[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] Paide Uspenski kirik''' ehk '''Paide Jumalaema Uinumise kirik''' oli [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Paide]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide|Paides]][[Vallimägi|Paide Vallimägi|Vallimäel]]. Kirik ehitati 1862. aastal [[Peterburi]] kaupmehe Nikolai Russanovi toetusel ja eestvedamisel ning hävis 1993. aasta aprillis tulekahjus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://jarvateataja.postimees.ee/407445/vana-pilt-vene-kirik-paides|Pealkiri=Vana pilt: Vene kirik Paides|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=24. märts 2011|Kasutatud=4.5.2017}}</ref>
== Ajalugu ==
Vajadus apostlik-õigeusklikuõigeusu koguduse järgijärele tekkis juba enne 1861. aastat, kui Paides elas arvukalt õigeusklikke. [[Jumalateenistus|Jumalateenistusi]]i hakkas pidama Tallinna garnisoni kiriku teine preester [[Theodor Grigorjev]] kolm-neli korda aastas üüritud eramajas. Usklike arvu pideva kasvamisega suurenes ka vajadus alalise pühakoja ningja preestri järele. Preester Grigorjevi ettevõtmisel pühitseti 5. aprillil 1861. aastal renditud eramajas Paide apostlik-õigeusu "ajutise kiriku" nime kandev ühe [[Altar|altarilauagaaltar]]iga pühakoda. Uues hoones alustati korrapäraste jumalateenistustega ja alalise preestriga, kelleks määrati Tallinnast Paidesse elama asunud Theodor Grigorjev.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19430902.2.35|Pealkiri=80-a. kirikujuubel Paides : Kui mitropoliit sõitis kuuehobuse tõllas pühitsema Jumalaema uinumise kirikut Paides|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=2.9.1943|Kasutatud=4.5.2017}}</ref>
Uue ja suurema hoone ehitamiseks palus preester Grigorjev abi kaupmees Russanovilt, kes kiriku ehitamist 27 602 [[hõberubla]] ja 20 [[Kopikas|kopikaga]] toetas<ref name=":0" />. Püstitatava kiriku asukohaks valiti Paide Vallimäe edela[[bastion]]<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011552.pdf|Pealkiri=Uspenski kiriku tehnilise ülevaatuse aruanne|Väljaanne=|Aeg=1984|Kasutatud=4.5.2017}}</ref>. 1863. aasta 8. septembril pühitsesid uue kirikuhoone Novgorodi ja PeterburgiPeterburi [[metropoliit]] IsidorIssidor ja mitmed vaimulikud üle Eesti. Uus kirikuhoone oli Eestis pikka aega Eestis ainulaadne ja teistest [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] teisel poolel ehitatud õigeusu kirikutest erinev [[Bütsants|bütsantsi]] stiilis puitehitis.
Kogudusel oli 1862. aastal 280 liiget, 1865. aastal juba 347. Kõige rohkem oli koguduse liikmeid 1902. aastal, mil nende koguarv oli 632. Järgnevatel aastatel see arv järk-järgult vähenes.<ref name=":0" />
Paide õigeusklike kogudus liideti 1965. aastal [[Türi Püha Kolmainu Jumala kirik|Türi õigeusu kirikugakiriku]] kogudusega<ref>{{Raamatuviide|autor=Juta Rikk|pealkiri=Türi : kilde kihelkonna ja linna arengust IV osa|aasta=2008|koht=Paide|kirjastus=Kuma|lehekülg=131–135}}</ref> ning 1966. aastal anti [[Järvamaa Muuseum|Paide Muuseumile]] üle kirikuarhiiv, mis tähistas ühtlasi ka apostlik-õigeusu koguduse tegevuse lõppu Paides<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=54|Pealkiri=Turismirada Vallimäel|Väljaanne=Weissenstein.ee|Aeg=|Kasutatud=4.5.2017}}</ref>. Pärast seda kasutati kirikuhoonet laona<ref name=":1" />.
Kirik põles 1993. aasta aprillis, misjärel hoone lammutati kuni vundamendini.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=157|Pealkiri=Leid endise Vene kiriku varemetest|Väljaanne=Weissenstein.ee|Aeg=19.5.2004|Kasutatud=5.5.2017}}</ref>
== Leid kiriku varemetest ==
2004. aasta mais alustas Paide Linnavalitsus kirikuvaremetel töid, eesmärgiga korrastada vundamendimüür ning katta varisemisohtlikud keldrid pinnasega. Tööde käigus leiti vundamendist vana pudel, milles oli [[Kaltsupaber|kaltsupaberilkaltsupaber]]il dokument; samuti leiti lähedusest 19. sajandi teisest poolest pärinevad 14 VeneVenemaa münti. Veekahjustuse tõttu oli enamusenamik teksti loetamatu, kuid sellelt võis siiski välja lugeda kiriku ehituseksehitamiseks eraldatud rahasummad ja mõne annetaja nimed ning kuupäeva 14. juuli 1860, mil kiri pudelisse pandi. Pudel arvatakse olevat osa [[nurgakivi]] panekuga müüri peidetuistpeidetust. Mündid ja ürik saadeti [[Järvamaa Muuseum|Järvamaa muuseumi]].<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|Autor=Signe Kalberg|URL=http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206|Pealkiri=Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=21.8.2004|Kasutatud=5.5.2017}}</ref>
