Lääne maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Lääne maakond asub [[Eesti|Lääne-Eestis]]. Läänemaa naabermaakondadeksnaabermaakonnad on kirdes [[Harju maakond]], idas [[Rapla maakond]], kagus [[Pärnu maakond]] ning läänes [[Saare maakond|Saare]] ja [[Hiiu maakond]].

Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti [[Lääne-Eesti madalik]]ule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed ([[Haapsalu laht]], [[Matsalu laht]], [[Rame laht]]) ja poolsaared ([[Noarootsi poolsaar]], [[Virtsu poolsaar]], [[Saastna poolsaar]], [[Puise poolsaar]]). Suuremad [[Saar|saar]]ed on [[Vormsi saar]] ja [[Osmussaar]], neile lisandub ligi 300 [[Väinameri|Väinamere]] [[laid]]u ([[Pasilaid]], [[Hobulaid]], [[Rukkirahu]], [[Sõmeri]], [[Liialaid]], [[Tauksi]], [[Kumari laid|Kumari]]). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2 %. Kõrgeim punkt merepinnast on [[Pikajala mägi]] – 60 m.

#Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond.

#Vormis–RidalaVormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteernekarakteersed oosid.

#Kullamaa–Martna–Taebla piirkond.

#Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond.

#Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega.

#Soontagana piirkond, mida ilmestabilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad.

#Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas.

Lääne maakonna veekogud kuuluvad [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja jagunevad [[Matsalu alamvesikond|Matsalu]] ja [[Harju alamvesikond|Harju alamvesikonna]] vahel. Maakonnas loendatakseon loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.<ref name="KR" />

Suurim jõgi on [[Kasari jõgi]] (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on [[Sutlepa meri]] (203,3 ha). JärvederohkeimadJärverohkeimad alad on [[Nõva]] rannikupiirkond, [[Läänemaa Suursoo]] piirkond, [[Noarootsi poolsaar|Noarootsi]] keskosa (endine [[Silmeni väin]]) ja [[Virtsu]]-–[[Nehatu (Hanila)|Nehatu]] piirkond. EnamusEnamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved).

Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive −44,04‰. 87,80% elanikest oli [[eestlased]] ja 9,03% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr<ref name="EbhRZ" /> oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee" /><br>24 569 <small>(1.01.2012, arvestatud rännet)</small><ref name="89RBd" /> Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5 %.<ref name="stat.ee" />