Meloodia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Meloodia võib olla vormitud suletud [[periood]]ina, mis võib jaguneda [[lause]]teks, [[fraas]]ideks ja [[motiiv]]ideks.
Meloodia võib olla tekstiga või tekstita ning seda võib esitada kas lauldes (vokaalmeloodia) või pillil (instrumentaalmeloodia). Tekstiga meloodia võib olla süllaabiline või melismaatiline.
Meloodia intervallilis-rütmiline struktuur võimaldab meloodia tuvastamist sõltumatult konkreetsetest helikõrgustest: meloodia ei ole niivõrd konkreetsete helide, kuivõrd helikõrgusintervallide rütmiline järgnevus.
15. rida:
Meloodia kujundamist mõjutab [[harmoonia]] ja fraseerimine: kuidas meloodia algab ja lõpeb, millised on põhi- ja kõrvalhelid ning kuidas neid on rõhutatud, milline on [[paus (muusika)|pauside]] roll meloodias.
Muusikalisel meloodial võivad olla seosed
Kuna meloodiat võib vaadelda iseseisva [[muusikateos]]ena, siis laieneb sellele ka [[autoriõigus]]. ▼
▲Muusikalisel meloodial võivad olla seosed ka kõnekunsti ning kõneteksti meloodiaga, st selle modulatsioonide, prosoodia ja intonatsiooniga.
Sama horisontaalse helikõrgusstruktuuri piires [[tämber|tämbrite]] muutumisel tekkivat "meloodiat" hakkas [[Arnold Schönberg]] nimetama [[kõlavärvimeloodia]]ks.
▲Kuna meloodiat võib vaadelda iseseisva [[muusikateos]]ena, siis laieneb sellele ka [[autoriõigus]].
==Vaata ka==
| |||