Erinevus lehekülje "Sümbol" redaktsioonide vahel

Lisatud 21 baiti ,  2 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
(Eemaldatud muudatus 4634115, mille tegi 2001:7D0:4200:2980:EC69:E825:A2E5:9BC8 (arutelu))
P (Koondasin skripti abil viited)
'''Sümbol''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast σύμβολον ''symbolon'', ’märk, tunnus’) ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on [[sümbol (Peirce)|sümbol]] üks kolmest peamisest märgitüübist [[indeks (semiootika)|indeks]]i ja [[ikoon (semiootika)|ikoon]]i kõrval.
 
[[Erich Fromm]] jagab sümbolid kolmeks<ref name="folklore" />:
* konventsionaalsed sümbolid (kasutatakse näiteks matemaatikas ja tootmises);
* juhuslikud sümbolid (sümbol saab ajutise tähenduse, näiteks sümboli võrdsustamine arvuga);
==Ajalugu==
 
Enne sõnade ja tähtede õppimist kasutasid inimesed suhtlemiseks pilte ja joonistusi. Erinevatel joonistustel oli kindel tähendus, millega sai alguse sümbolite kasutamine.<ref name="ancient" /> Esimeste sümbolitena kasutati [[koopamaaling]]uid. Vanimad teadaolevad koopamaalingud on leitud Chauvet' koobastest Lõuna-Prantsusmaal.<ref name="visual" /> Nende vanuseks hinnatakse umbes 30 000 aastat.
 
[[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajal hakkas levima [[kristlus]]. Kuna kirjaoskajaid oli vähe, oli kristluse arendamine raske. Lahendusena loodi "vaeste piibel", kus sümbolite abil piiblitõdesid edastati. Sellisel viisil oli edastatav sõnum kõigile arusaadav. Tekkis mitmekesine ja elulähedane [[keskaeg|keskaja]] sümboolika.<ref name="aianduskool" /> Et kirjaoskus oli madalal tasemel, siis oli [[tähestik]] oluline sümbol, mida kasutati ka kaitsena.<ref name="folklore" />
 
==Kasutamine==
 
Sümbolid jagunevad tüübi järgi [[ikonograafia|ikonograafilisteks]], [[piktograafia|piktograafilisteks]], [[kartograafia|kartograafilisteks]], [[ideograafia|ideograafilisteks]], [[tüpograafia|tüpograafilisteks]] ja [[fonograafia|fonograafilisteks]].<ref name="parson" /> Sümbolitena kasutatakse erinevaid elemente. Näiteks kasutatakse sümbolitena [[arv|arve]]. Keskajal olid erilise tähendusega arvud ühest neljateistkümneni, 24, 40, 70, 100 jt. Näiteks arv 3 on püha arv ja see sümboliseerib [[Jumal|Jumalat]] (maailm koosneb taevast, maast ja veest; inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust), arv 13 sümboliseerib ebaõnne ja reetmist (13. mees [[Püha söömaaeg|pühal söömaajal]] oli reetur).<ref name="folklore" /> Lisaks arvudele kasutati sümbolitena veel värve, loomi ning puu- ja köögivilju.<ref name="aianduskool" /> Värvid on oma sümboolse tähenduse saanud muistsetest aegadest. Värvisümbolid on üks universaalsemaid sümbolite süsteeme, samas on erinevates kultuurides värvidel erinev tähendus. Kui näiteks punast värvi peetakse ergutavaks, siis sinise värviga sümboliseeritakse rahulikkust. Samas on punane värv ka sõja ja tule sümboliks ning sinine värv sümboliseerib ka haigust ja surma (näiteks väljend ’sinine esmaspäev’ sümboliseerib nurjumist või ebaõnnestumist).<ref name="folklore" /> [[Vikerkaar]] on tavaliselt hea märk.<ref name="hariduskeskus" />
 
Kasutatakse ka visuaalseid sümboleid, näiteks eestlased kasutasid viisnurga kujutist kaitsemärgina. Viisnurk sümboliseerib inimese kuju, mille käed ja jalad on väljasirutatud. Kuusnurk või kuuskand on Eesti üks levinumatest nõiamärkidest, lisaks kasutatakse seda näiteks judaismis ja budismis püha märgina. Ring tähistab igavikku ja kõiksust, lisaks märgitakse sellega päikest ja kuud.<ref name="folklore" />
 
Matemaatikas, keemias ja füüsikas kasutatakse sümbolitena nii araabia kui ka kreeka tähti. Kokkulepete alusel kasutatakse mingi nähtuse või suuruse iseloomustamiseks kindlaid tähiseid. Näiteks tähistatakse matemaatikas sümboliga "S" mingi kujundi pindala, füüsikas sümboliga "v" füüsikalist suurust kiirus ning keemias sümboliga "n" aine moolide arvu. Samas pole kõik sümbolid erinevates kohtades sama tähistusega. Näiteks on füüsikalisel suurusel ''võimsus'' mitu erinevat tuntud sümbolit ("P" ja "N").
==Sport ja sümbolid==
 
Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks [[Olümpiamängud|olümpiamängude]] sümbolid on [[Olümpialipp|lipp]], [[olümpiatuli]], hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. [[Olümpiadeviis|Olümpiamängude moto]] on fraas „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.<ref name="olympic" /> Selle moto esitaja oli [[Pierre de Coubertin]], kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.<ref name="report" /> Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).<ref name="ringid" /> Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse [[Olümpiahümn|olümpiahümni]], mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, [[Olympia|Olympias]]. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.<ref name="tuli" /> Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne.
 
==Euroopa sümbolid==
 
Euroopa sümbolite alla kuuluvad [[Euroopa lipp]], [[Euroopa hümn|hümn]], [[Euroopa päev]] ja [[Euroopa Liidu juhtlause]]. Lipul on sinisel taustal ringikujuliselt 12 kuldset tähekest, mis sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv ei ole liikmesriikide arvuga seotud.<ref name="ELsymbol" /> Euroopa hümn on [[Ludwig van Beethoven]]i 9. sümfoonia tunnusmeloodia, mis on muusika luuletusele „[[Ood rõõmule]]“. Hümnil aga sõnu pole, on vaid muusika. Hümni eesmärk on Euroopa Liidu riikide ühiste väärtuste tähistamine.<ref name="ELsymbol" /> Euroopa päeval (9. mai) on [[Schaumani deklaratsioon]]i aastapäev ning sellega tähistatakse Euroopa ühtsust ja rahu. Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad Euroopa Liidu institutsioonid igal aastal maikuus avatud uste päevasid.<ref name="ELsymbol" /> Euroopa Liidu juhtlauseks on „Ühinenud mitmekesisuses“, mis sümboliseerib eurooplaste ühinemist Euroopa Liiduks ning erinevate kultuuride ja traditsioonide mõjul elu rikastamist. Lause on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu riikide keeltesse.<ref name="ELsymbol" />
 
==Eesti sümbolid==
 
Rahvuslikud sümbolid on näiteks [[eepos]], [[mütoloogia]], [[loodus]], [[kirjakultuur]], [[rahvaluule]] jne.<ref name="folklore" /> Eesti riigi sümboolikasse kuuluvad riigi [[Eesti lipp|lipp]], [[Eesti vapp|vapp]] ja [[Eesti hümn|hümn]]. Lipp märgib kuuluvust riiki, vapp riigivõimu kehtivust ja riigi toimimist ning hümn ülistab riigi rahvast ja kultuuri.<ref name="kantselei" /> Lipu kolm värvi on sinine (sümboliseerib selget taevast ja usku tulevikku), must (sümboliseerib mulda) ja valge (sümboliseerib puhtust ja lootust). Vapil on kaks kuju, milleks on suur ja väike riigivapp. Mõlemal on kuldsel kilbil kujutatud kolme sinist lõvi. Vappide erinevus on see, et suure vapi kilbi all on kaks ristuvat kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksad puuduvad. Hümni helilooja on soomlane [[Fredrik Pacius]], laulule kirjutas eestikeelsed sõnad [[Johann Voldemar Jannsen]]. Hümni lauldi esimest korda avalikult [[I üldlaulupidu|esimesel üldlaulupeol]] 1869. aastal.<ref name="riigisymbol" />
 
Lisaks riiklikele sümbolitele on kasutusel ka rahvussümbolid, milleks on rahvuslind, rahvuslill ja rahvuskivi. Eesti rahvuslind on [[suitsupääsuke]], mis sümboliseerib vaba taevalaotust ning õnne. Rahvuslilleks on [[rukkilill]]. Kuna rukkilill on seotud rukkiga, sümboliseerib rukkilill musta leiba. Rahvuskiviks on [[paekivi]], sest Eestis on suured paekivivarud. Ka [[Tallinna vanalinn]]a hooned on enamasti ehitatud paekivist.<ref name="riigisymbol" />
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="folklore">{{netiviide|URL = http://www.folklore.ee/~mare/rahvausund/3_sumbolid_ideoloogia_voim.pdf|Pealkiri = "Sümbolid, ideoloogia, võim"|Autor = Mare Kõiva|Failitüüp = PDF|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="ancient">{{netiviide|URL = http://www.ancient-symbols.com/symbols-influence-on-history.html|Pealkiri = "Symbols Influence on History"|Väljaandja = Ancient-Symbols.com|Kasutatud = 20.11.2015|Keel = inglise}} </ref>
<ref name="visual">{{netiviide|URL = http://books.google.com/books?vid=ISBN0534637205&id=6oibH9roTmkC&pg=PA48&lpg=PA48&dq=oldest+Chauvet&sig=Wavi-vRU4yanySHdKiYPWO70_os|Pealkiri ="Visual Communication with Infotrac: Images with Messages"|Autor = Paul Martin Lester|Aeg = 2005|Kasutatud = 20.11.2015|Keel = inglise|}}</ref>
<ref name="aianduskool">{{netiviide|URL = http://aianduskool.ee/eda/ks/|Pealkiri = Keskaegsed sümbolid|Väljaandja = Räpina Aianduskool|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="parson">{{netiviide|URL = https://parsonsdesign4.wordpress.com/resources/types-of-symbols/|Pealkiri = "Types of Symbols"|Autor = Andrew Cornell Robinson||Kasutatud = 22.11.2015|Keel = inglise}} </ref>
<ref name="hariduskeskus">{{netiviide|URL = http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrv_kui_smbol.html|Pealkiri = "Värv kui sümbol"|Väljaandja = Pärnumaa Kutsehariduskeskus|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="olympic">{{netiviide|URL = http://registration.olympic.org/en/faq/detail/id/29|Pealkiri = "What is the Olympic motto?"|Väljaandja = Olympic.org|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = inglise}}</ref>
75 746

muudatust