Mittesurmavad relvad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Mittesurmavad relvad''' on relvad, mis tapavad väiksema tõenäosusega elavat sihtmärki, kui seda teevad noad või tulirelvad. Nende kasutamise eesmärgiks on peatada sihtm...' |
Muudatused pole lõplikud, viited tulevad esimesel võimalusel ning artikkel saab täiustatud! |
||
80. rida:
}}</ref>
Need põhinevad paintballis kasutatavatel relvadel, kuid neis kasutatakse laskemoona, mis erinevalt tavalisest paintballi kuuli sees olevast värvist sisaldavad ärritavat ainet, mis kuuli kesta purunemisel paiskub sihtmärgi peale. Samuti on politsei kasutanud paintballi relvi kindlate meeleavaldajate markeerimiseks, et neid hiljem kinni pidada. . <ref name=marshalweb/>
=== Impulsienergia mürsk (Pulsed Energy Projectile) ===
Impulsienergia mürsk on mitte-letaalne suunatud energia tehnoloogia, mida praeguse seisuga arendatakse välja Ühendriikide sõjaväe poolt. Tehnoloogia hõlmab endas nähtamatu laserimpulsi emiteerimist, mis kontaktil sihtmärgi pinnaga ablateerib pinda ning toodab väikese koguse plasmat. See põhjustab rõhulaine, mis uimastab ning lööb jalad alt ära ja kaasnev elektromagnetiline kiirgus mõjutab närvirakke põhjustades valuaistingut. Antud tehnoloogiat saab kasutada ka letaalse relvana.
Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2km. See kaalub ligikaudu 230kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma.
Impulsienergia mürsus kasutatakse deuteeriumfluoriidi laserit, mis toodab infrapunases piirkonnas paiknevaid laserimpulsse. Impulsi varases staadiumis toodetud plasma plahvatab, sest plasma faasis olevate osakeste elektronid absorbeerivad laserimpulsi lõpustaadiumi energiat.
2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva poolt toodetud elektromagnetiline kiirgus on loomkatsetes näidanud valu teket ning ajutist halvatust.
=== Aktiivne tõrjesüsteem (Active Denial System) ===
Aktiivne tõrjesüsteem on mitte-letaalne suunatud energia relv, mis on arendatud Ühendriikide sõjaväe poolt<sup>[19]</sup> ning mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks<sup>[20]</sup>. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks<sup>[21]</sup>, sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu Ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle inkorporeerivad mitte-letaalseid relvi.<sup>[22]</sup>
2011. aastal kujundati süsteem ümber, muutmaks seda väiksemaks, usaldusväärsemaks ning liikumise pealt kasutatavaks. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni disainitakse olema võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei käsitle uuendus lahendusi probleemidele erinevates keskkonnaoludes<sup>[23]</sup>. Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide juhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaa peal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mitte-letaalse ründe võime. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikele õhusõidukitele ka mitte-letaalse ründe võimaluse<sup>[24]</sup> aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol<sup>[25]</sup>.
=== Pikamaa Akustiline Seadeldis (Long Range Acoustic Device) ===
Pikamaa Akustiline Seadeldis on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporation’i poolt, saatmaks välja teavitusi ning hoiatussignaale suurematele vahemaadele või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse pikamaa kommunikatsiooniks erinevatel aladel<sup>[26]</sup>, näiteks mitte-letaalseks, mitte-kineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi Pikamaa Akustilist Seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga.
Vastavalt tootja tehnilistele nõuetele, seadeldise kaal jääb vahemikku seitsmest kuni saja neljakümne viie kilogrammini ja see suudab emiteerida heli 30 kuni 60 kraadises sektoris 2.5 kHz sagedusega<sup>[27]</sup>. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info saatmiseks massidele, mis levitab heli 360 kraadise ulatusega.<sup>[28]</sup>
== Gaasid ja spreid ==
=== Vesi ===
Veekahurid on tavaline nähtus mässude maha surumisel, takistamaks edasiliikumist kindlalt positsioonilt või rahva laialiajamiseks. Veekahur on nagu survepesur, aga mitte nii võimsa survega. Veega täidetud padrunid käsitulirelvadele on eksperimentaalses faasis. Elektriseeritud veekahur oli küll arenduses, aga protsess peatati.
=== Haisul põhinevad relvad (Scent-based weapons) ===
Malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunk’i kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ning mis jätab vastiku mädanenud lõhna kõigele, mida see puutub ning seda on raske maha pesta.
=== Pipragaas ===
Aktiivne koostisosa pipragaasis on OC (Oleoresin Capsicum), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne’i pipra kaunast.
1998. aasta hinnangu järgi oli pipragaasist tulenevalt surnud 113 inimest Ühendriikides. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või kägistus politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist. Üldiselt on soovitav kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust peale pipragaasiga kokku puutumist.
=== Pisargaas ===
Keemiliste relvad nagu pisargaas ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treening ajal tagamaks liikmete turvalisus. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal eksinud pisargaasi kanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ning gaasid ise, näiteks 2011 sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus surma sõjaveteran Scott Olsen.
=== Mace ===
Sageli enesekaitse jaoks soovitatud gaaside segu Mace koosneb erinevates variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ning 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.
=== Psühhokemikaalid ===
Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mis on disainitud omama segadusse viivat mõju ülekuulamise või võitluse ajal.
=== Unegaas ===
2002. aasta Moska teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (kaasaarvatud kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu neile mõju puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivatiiv (sünteetiline opioid), siis see põhjustab respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamispuudulikkust manustatuna piisavalt suurtes doosides. Mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ning respiratoorne depressioon, oleks tagasi pöörata suutnud opiodide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et päästekatse ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 neist päästeti samal ajal kui 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid tapeti Vene vägede poolt kombinatsiooniga kuulidest ja gaasist.
===Elektrišokirelvad===
Elektrišokirelvad on vahendid, mis kasutavad isiku peatamiseks kõrge pingega, madala voolutugevusega elektrilööki, mis häirivad pindmiste lihaste talitust halvates sihtmärgi liikumise ja tekitavad valu, põhjustamata jäävaid vigastusi. Neid relvi on mitut tüüpi, alustades erinevatest nuiadest, mis vajavad otsest kontakti lõpetades relvadega, mis tulistavad laskemoona, millele on kinnitatud peened juhtmed, mille kaudu elektrilöök juhitakse sihtmärgini. . <ref>Dermengiu, Dan, Sorin Hostiuc, and George Cristian Curcă. "Electroshock weapons: physiologic and pathologic effects." Rom J Leg Med 16.3 (2008): 187-193.</ref> Samuti on arendamisel laskemoon, mis ei vaja elektrilöögi andmiseks juhtmeid. Otsest kontakti vajavad elektrišokirelvad võivad olla maskeeritud erinevateks igapäevaselt kasutatavateks asjadeks nagu mobiiltelefon või pastakas.
88. rida ⟶ 133. rida:
|publisher=Weapon’s law
}}</ref>
=== Terrorismi puutuv ===
Loren Thompson, Virginias asuva Lexingtoni Instituudi COO on öelnud, et relevantne elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorismigruppide käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine ja teiste suunatud energia relvadele.
Sobivad materjalid tootmaks elektromagnetilisi relvi on vabalt kättesaadavad. Elektromagnetilisete relvade tehnoloogia kiire levik on väga reaalne oht.
==Viited==
| |||