Ühisrahastus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Ühisrahastus''' (inglise keeles ''crowdfunding'') on viimasel kümnendil arenenud uus [[finantseerimine|finantseerimise]] meetod,
Lisaks rahalisele[[kasu | kasule]] on ühisrahastamisel ka mitterahalised[[eelis | eelised]]. Nendeks on idee tõestamine ja kontrollimine (näitab, kas inimesed usuvad projekti), abi muud liiki rahastamisega (ettevõte võib
Ühisrahastamise[[risk | riskideks]] on [[garantii]] puudumine eesmärgi saavutamiseks,[[intellektuaalne | intellektuaalse]] omandi avalikuks muutumine, kulude alahindamine, [[mainekahju]], õigusliku ja avalikustamise nõuete eiramine, seaduse rikkumine, probleemid [[ühisrahastusplatvorm |ühisrahastusplatvormiga]], probleemid seoses vastutusega[[investor | investorite]] ees ja investorite käitumisega (nt investorite soov[[investeering | investeeringust]] loobuda).<ref name="Ühisrahastamisest"/>
13. rida:
==Ühisrahastuse ajalugu==
Umbes 3000 aastat enne[[Kristus | Kristuse]] sündi andsid rikkad perekonnad laene, et toetada ettevõtlust ja[[infrastruktuur | infrastruktuuri]] arengut. 1876. aastal rahastasid Prantsusmaa ja USA kodanikud
==Ühisrahastuse liigid==
Ühisrahastuse peamisteks liikideks on<ref name="Ühisrahastamisest"/>:
*vastastikune laenamine –
*omakapitalil põhinev ühisrahastamine – investoritele müüakse osalus ettevõttes;
*vastukingitusel põhinev ühisrahastamine – annetajad ootavad vastutasuks kingitust, näiteks kaupa või teenust;
*annetustel põhinev ühisrahastamine – annetatakse finantsilist või materiaalset kasu vastu saamata;
*kasumi või tulude jagamine –
*võlapaberitel põhinev ühisrahastamine – inimesed investeerivad ettevõtte võlaväärtpaberitesse, näiteks võlakirjadesse;
*segasüsteemid – ettevõtetele pakutakse võimalust kombineerida mitut liiki ühisrahastamise elemente.
28. rida:
==Ühisrahastus Eestis==
Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus [[portaal]] Hooandja, mis keskendub
Eestis pole ühisrahastamise turg eraldi seadustega määratletud.
Toetus- (inglise keeles ''crowd-sponsoring'') ja laenupõhise (inglise keeles ''crowd-lending'') ühisrahastuse platvormid on riigis tegutsenud mitu aastat ning esimene omakapitalipõhise ühisrahastuse platvorm alustas tegevust 2015. aasta augustis.[[äriingel | Äriinglite]] kogukond on aeglaselt kasvamas. 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustikul EstBAN on praegu ligikaudu 100 liiget. 2014. aastal investeeris see 65 ettevõttesse 4,8 miljonit eurot, tõstes Eesti investeeringute ja SKP suhte üheks kõrgemaks. 2016. aasta algusjärku kavandati Eestis idufirmade toetamise uue seitsmeaastase programmi käivitamist.<ref name="Eesti">{{netiviide|URL=http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf|Pealkiri=Eesti riigiaruanne 2016|Autor=Euroopa Komisjon}}</ref>
36. rida:
Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastuskampaania on Sepa Jalgpallikeskus. 2016. aasta juulis valmis Tartus Sepa Jalgpallikeskus, mille rajamiseks kolmandik ehk 150 000 eurot koguti ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha väljaku ruutmeetrite virtuaalse müügiga.<ref name="Tutvustus">{{netiviide|URL=http://jalgpallikeskus.ee/tutvustus|Pealkiri=Tutvustus|Autor=Sepa Jalgpallikeskus}}</ref>
Ühisrahastusplatvorm Crowdestate koostöös Endover Kinnisvaraga on teinud ühisrahastuse ajalugu. Kõigest kolme päevaga koguti väikeinvestorite kaasabil
==Viited==
|