Ühisrahastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
KaiLii (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Ühisrahastus''' (inglise keeles ''crowdfunding'') on viimasel kümnendil arenenud uus [[finantseerimine|finantseerimise]] meetod, kusmille järgi [[äri]] alustamiseks vajaminev [[alginvesteering]] saadakse suure inimhulga pealt väikseid summasid kogudes. Ühisrahastamine käib peamiselt läbi [[internetipõhine platvorm|internetipõhise platvormi]], kuhu[[idee | ideede]] autorid saavad oma[[projekt | projekti]] üles laadida. Need, kellele projekt meeldib, saavad seda valitud summaga toetada.<ref name="Stardipaik">{{netiviide|URL=http://stardipaik.ee/mis-asi-on-uhisrahatus/|Pealkiri=Mis asi on ühisrahastus?|Autor=Stardipaik}}</ref>
 
Lisaks rahalisele[[kasu | kasule]] on ühisrahastamisel ka mitterahalised[[eelis | eelised]]. Nendeks on idee tõestamine ja kontrollimine (näitab, kas inimesed usuvad projekti), abi muud liiki rahastamisega (ettevõte võib saada tänu ühisrahastusele saada soodsamate[[tingimused | tingimustega]] [[laen |laenu]]), [[kontakt]] rahvaga (väärtuslik tagasiside) ja võimas turundusrelv ([[reklaam]] oma projektile).<ref name="Ühisrahastamisest">{{netiviide|Autor=Euroopa Komisjon|URL=http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/10229/attachments/1/translations/et/renditions/pdf|Pealkiri=Ühisrahastamisest lühidalt – juhend väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele}}</ref>
 
Ühisrahastamise[[risk | riskideks]] on [[garantii]] puudumine eesmärgi saavutamiseks,[[intellektuaalne | intellektuaalse]] omandi avalikuks muutumine, kulude alahindamine, [[mainekahju]], õigusliku ja avalikustamise nõuete eiramine, seaduse rikkumine, probleemid [[ühisrahastusplatvorm |ühisrahastusplatvormiga]], probleemid seoses vastutusega[[investor | investorite]] ees ja investorite käitumisega (nt investorite soov[[investeering | investeeringust]] loobuda).<ref name="Ühisrahastamisest"/>
13. rida:
==Ühisrahastuse ajalugu==
 
Umbes 3000 aastat enne[[Kristus | Kristuse]] sündi andsid rikkad perekonnad laene, et toetada ettevõtlust ja[[infrastruktuur | infrastruktuuri]] arengut. 1876. aastal rahastasid Prantsusmaa ja USA kodanikud läbi [[oksjon |oksjonite]] ja[[heategevusüritus | heategevusürituste]] abil USA[[Vabadussammas | Vabadussamba]] rajamise. Tänapäeva ühisrahastuse sünnikohaks peetakse Euroopat, mitte USA-d.<ref name="Growdfunding2">{{netiviide|URL=https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=qdXnAgAAQBAJ&oi=fnd&pg=PT5&dq=Growdfunding:+A+guide+to+Raising+Capital+Trough+the+Internet&ots=FebvkOY5eO&sig=nwnk3cD-A_1RH7YL8eGWzbh6gEU&redir_esc=y#v=onepage&q=Growdfunding%3A%20A%20guide%20to%20Raising%20Capital%20Trough%20the%20Internet&f=false|Pealkiri=Growdfunding: A guide to Raising Capital Trough the Internet|Autor=Steven Dresner|Väljaandja= New Jersey: John Wiley and Sons Inc, 2014, 251 p}}</ref> Tänapäevane ühisrahastus on alguse saanud[[idufirma | idufirmade]] rahastamisest <ref name="Stardipaik"/>.
 
==Ühisrahastuse liigid==
 
Ühisrahastuse peamisteks liikideks on<ref name="Ühisrahastamisest"/>:
*vastastikune laenamine – rahvas eeldab, et laenatud raha makstakse koos intressidega tagasi;
*omakapitalil põhinev ühisrahastamine – investoritele müüakse osalus ettevõttes;
*vastukingitusel põhinev ühisrahastamine – annetajad ootavad vastutasuks kingitust, näiteks kaupa või teenust;
*annetustel põhinev ühisrahastamine – annetatakse finantsilist või materiaalset kasu vastu saamata;
*kasumi või tulude jagamine – tulevast kasumit või tulusidtulu jagatakse praeguste rahastajatega;
*võlapaberitel põhinev ühisrahastamine – inimesed investeerivad ettevõtte võlaväärtpaberitesse, näiteks võlakirjadesse;
*segasüsteemid – ettevõtetele pakutakse võimalust kombineerida mitut liiki ühisrahastamise elemente.
28. rida:
==Ühisrahastus Eestis==
 
Eestis sai ühisrahastus alguse 2012. aastal, kui käivitus [[portaal]] Hooandja, mis keskendub loovatele projektideleloovprojektidele<ref name="Stardipaik"/>. Hooandjas on rahastatud üle 600 projekti ning annetatud ligi kaks miljonit eurot<ref name="Hooandja">{{netiviide|URL=http://www.hooandja.ee/|Pealkiri=Hooandja|Autor=Hooandja}}</ref>. Hooandja loojad lõid Eesti, ühtlasi kogu Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastusplatvormi Fundwise. Fundwise aitab ettevõtete ideedel arenedajõuda rahvusvahelisele rahvusvaheliselttasandile<ref name="Fundwise2">{{netiviide|URL=https://fundwise.me/et/meie-lugu|Pealkiri=Meie lugu|Autor=Fundwise}}</ref>. Osaluspõhise ühisrahastuse põhimõtteks on rahastada ettevõtet, nii et investor saab investeerides antud ettevõttesse ka osaluse.
 
Eestis pole ühisrahastamise turg eraldi seadustega määratletud. Samas tuleb alates 2016. aasta märtsist Krediidiandjatepeab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse järgi igaolema krediidiandjaigal omamakrediidiandjal finantsinspektsiooni tegevusluba, sealhulgas ka ühisrahastamise platvormidpla. Ettevõtjaid ja investoreid reguleeriv seadusandlusseadusandlusEestis veel on nõrk. Mingil määralmääaitavad võivadvad ettevõtjaid ja investoreidinvesto äaidataata võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus.<ref name="Järelvalvepoliitika">{{netiviide|URL=http://www.fi.ee/?id=18540|Pealkiri=Järelvalvepoliitika|Autor=Finantsinspektsioon}}</ref>
 
Toetus- (inglise keeles ''crowd-sponsoring'') ja laenupõhise (inglise keeles ''crowd-lending'') ühisrahastuse platvormid on riigis tegutsenud mitu aastat ning esimene omakapitalipõhise ühisrahastuse platvorm alustas tegevust 2015. aasta augustis.[[äriingel | Äriinglite]] kogukond on aeglaselt kasvamas. 2012. aastal loodud Eesti äriinglite võrgustikul EstBAN on praegu ligikaudu 100 liiget. 2014. aastal investeeris see 65 ettevõttesse 4,8 miljonit eurot, tõstes Eesti investeeringute ja SKP suhte üheks kõrgemaks. 2016. aasta algusjärku kavandati Eestis idufirmade toetamise uue seitsmeaastase programmi käivitamist.<ref name="Eesti">{{netiviide|URL=http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2016/cr2016_estonia_et.pdf|Pealkiri=Eesti riigiaruanne 2016|Autor=Euroopa Komisjon}}</ref>
36. rida:
Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastuskampaania on Sepa Jalgpallikeskus. 2016. aasta juulis valmis Tartus Sepa Jalgpallikeskus, mille rajamiseks kolmandik ehk 150 000 eurot koguti ühisrahastusega. Annetajate käest koguti raha väljaku ruutmeetrite virtuaalse müügiga.<ref name="Tutvustus">{{netiviide|URL=http://jalgpallikeskus.ee/tutvustus|Pealkiri=Tutvustus|Autor=Sepa Jalgpallikeskus}}</ref>
 
Ühisrahastusplatvorm Crowdestate koostöös Endover Kinnisvaraga on teinud ühisrahastuse ajalugu. Kõigest kolme päevaga koguti väikeinvestorite kaasabil koguti Lasnamäe uusarendusse rekordilised 1,5 miljonit eurot. Projekti andis panuse 1100 investorit 26 riigist. Tegemist on Eesti suurima ühekordse ühisrahastusprojektina kogutud summaga.<ref name="Lasnamäe">{{netiviide|URL=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/27/lasnamae-kortermaja-tegi-uhisrahastuse-ajalugu|Pealkiri=Lasnamäe kortermaja tegi ühisrahastuse ajalugu|Autor=Äripäev}}</ref>
 
==Viited==