|
==Ajalugu==
19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ja metallplaate. See andis kaubamajadele ja naftakaupmeestele võimaluse tekitada endale püsikliente ning lihtsustada nende ostude eest tasumist.<sup>[2][3]</sup>
PangadKrediitkaartide võtsidkasutamine krediitkaardidsai kasutussehoo allessisse II maailmasõja lõpus. Krediitkaartide kasutamine laienes sellega märgatavalt. Esimesed pangandussektori krediitkaardid loodi New York Citys. Esimese krediitkaardi andis välja Franklin National Bank 1951. aastal. Antud krediitkaarti said kasutada vaid selle panga lepingulised kliendid. Samal ajal hakkas levima ka Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides tellimuste eest tasumiseks. Kaart sai kiiresti populaarseks ning juba 1951. aastaksaastal oli Diners Club Cardi kasutajaid üle 20 000. 1959. aastal lõi American Express esimese plastikust krediitkaardi. Varem olid krediitkaardid tehtud kas papist või tselluloidist.<sup>[2][3]</sup>
1960ndatel hakati panganduses laialdasemalt kasutama arvuteid, mis tõiveelgi omakorda kaasaintensiivistas krediitkaartide intensiivsema kasutuselevõtukasutuselevõttu. Arvutite abil oli väljastatud krediiti lihtsam arvestada ja kontrollida. Krediidiasutuste koostöö tulemusel tulid turule MasterCard ja Visa. Krediitkaardid hakkasid levima ka USAst väljapoole. 1960ndate keskpaigaks oli maailmas kasutusel umbes 1 000 000 krediitkaarti. Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal.<sup>[2][3]</sup>
Kuna 1990ndate alguses hakati üha rohkem kasutama internetti, siis onmuutusid ka krediitkaartide kasutamise võimalused laialdasemaks muutunud. Tänapäeval on paljud krediitkaardid digitaliseeritud. Neid kaarte füüsiliselt ei eksisteeri ja neid kasutatakse veebipoodides. Järjest enam arenevad mobiilimaksed.<sup>[2][4]</sup>
==Kasutamine==
Krediitkaardi kasutamine on tänapäeval üsna turvaliseks muudetud. Krediitkaardilt saab pangaautomaatidespangaautomaatidest sularaha välja võtta, tasuda hotellides, poodides, sh internetipoodides. Internetis ostlemisel on krediitkaardi eeliseks deebetkaardi ees see, et internetipanka ei pea sisse logima, ning vaja onpiisab vaid krediitkaardi andmeidandmetest. Ostlemisel peab kindlasti veenduma, et ostuportaal juhinduks turvasüsteemidest (SSL-turvaprotokoll) ja kannaks embleemi MasterCard SecureCode või Verified by Visa.<sup>[5]</sup>
Krediitkaardiga makse sooritamine on lihtne. Tasumisel suunatakse ostja makseplatvormile, mis on erapooletu turvasüsteem. Makseplatvorm on kõigest krediitkaardi andmete vahendaja pangale. Tänu sellele ei ole krediitkaardi andmed ostuportaalidele kättesaadavad. Ostuportaalid saavad vaid kinnituse makse toimumise või mittetoimumise kohta.<sup>[5]</sup>
==Krediitkaardi tüübid Eestis==
1. '''Püsimaksega krediitkaart.''' – Krediitkaardilt kasutatud raha tagastamine toimub tavaliselt kord kuus lepingus fikseeritud kuupäeval ja kindla püsimakse suurusega. Püsimaksega krediitkaardi puhul on võimalus teha täiendavaid sissemakseid, suurendades sellega kaardi ostujõudu. Sellisel juhul ei pea pangale intressi maksma.<sup>[6][7]</sup>
2. '''Määratud tagasimaksega krediitkaart.''' – Määratud tagasimaksega krediitkaardi puhul on võimalik kindla perioodi (tavaliselt 1 kuu) jooksul kasutada krediiti, millele pank intressi ei arvuta. Uue perioodi alguses võtab pank automaatselt eelneval perioodil kulutatud summa kaardiomaniku pangakontolt maha. Kui eelneval perioodil kulutatud summa ületab pangakontol olevat summat, siis arvestab pank lisaks ka viivist.<sup>[8]</sup>
3. '''Vaba tagasimaksega krediitkaart.''' – Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul saab kaardiomanik valida tagasimakse päeva ja makse suuruse. Võimalik on kasutatud krediit tagastada ka osamaksetena. Kui lepingus sätestatud ajaks pole kasutatud krediit tagastatud, lisanduvad tagasimakstavale summale intressid.<sup>[9]</sup>
4. '''Virtuaalkaart.''' – Virtuaalkaarti on võimalik kasutada ainult internetis. Kaardi kehtivusaeg on üldjuhul lühike, kuna see aitab ära hoida kaardipettusi. Virtuaalkaarti füüsiliselt ei eksisteeri.<sup>[10]</sup>
==Viited==
| 