Redaktsioon: 10. november 2016, kell 00:36 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 854 muudatust P Tühistati kasutaja 2001:7D0:8294:4280:B4CF:3CC4:ED8A:3BBE (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2017, kell 20:17 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 407 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
65. rida: Saarmad kütivad aktiivselt, saaki otsides ja jahti pidades nii maismaal kui vees. Saarmad, kes elavad jõgedes-järvedes, teevad pesa tavaliselt ikka maismaale, näiteks jõekallastele, mahalangenud puude juurtesse ning käivad ka maismaal ja isegi puu otsas jahti pidamas. Talvised jääolud aga ka suvised põuaperioodid võivad sundida saarmaid ajutiselt teistele jahimaadele liikuma või siis olemasolevat jahimaad teistega jagama. Selleks, et söögiks linde, imetajaid ja kahepaikseid tabada tuleb saarmastel mitmeid strateegiaid kasutada: jäneseid püüavad nad jäneseurgudest, uruhiired kaevatakse üles, ~~veelindusid~~veelinde napsavad ~~nad~~ ise vee all sukeldudes. Eluskala süüakse tavaliselt pea ees, krabid tükeldatakse ja avatakse, selleks vahel ka kivide abi kasutades. Konnad süüakse ära, jättes järele üksnes pahupidi pööratud naha. Söömisel kasutavad saarmad ka oma jäsemeid. ===Elukohad=== Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. [[Pilt:Roehrengang-Lutra-lutra-15-01-2008-301.jpg\|pisi\|Sissepääs pessa]] Saarmas eelistab elada järsukaldaliste [[jõgi\|jõgede]] kallastel. Kaldasse uuristab ta uru, mille suue avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge uuristada. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi [[pesa]]sarnast. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud ~~pesasid~~pesi, ~~mida~~mille ta endale sobilikuks kohandab. Jõe asemel võib ta elada ka [[järv]]e kaldal.<ref name="Loomade elu"/> Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 2–6 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakohtadega ja [[kärestik]]ega jõgesid, mis on aasta läbi jäävabad. Reeglina ei lähe saarmas jõest kaugemale kui sada meetrit. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 15–20 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. <ref name="Loomade elu"/> 95. rida: ==Haigused ja parasiidid== ===Haigused=== Saarmaste haiguslikke seisundeid vaadeldakse kliinilises [[veterinaaria]]s multisüsteemselt, st haarates mitmeid ~~organisüsteeme~~elundkondi. Saarmad on vastuvõtlikud paljudele haigustele ja haiguslikele seisunditele, näiteks [[neerukivid]]ele, [[maksatsirroos]]ile, [[südamelihase põletik]]ule, [[kopsupõletik]]ule, kõhnumisele söömisvõimetuse (nt [[seedeelundkonna haigused]]) ja nälja (emata jäänud saarmapojad) tõttu, [[pahaloomulised kasvajad\|pahaloomulistele kasvajatele]], aju- ja [[südamehaigused\|südamehaigus]]tele. Lisaks võivad neil kergesti tekkida paaritumistraumad (nt haavad koonul). 101. rida: Saarmad on vastuvõtlikud järgmistele parasiitidele ja nendest tingitud haigustele: [[helmintoos]]id [[dioktofümoos]] (neeruvaagnas parasiteeriv ümaruss) – põhjustab [[urineerimishäire]]id ja [[neerukude]]de [[atroofia]]t ~~jt,~~jm [[prostogonimoos]] [[notokotüloos]] 137. rida: Saarma lihakeha kasutamise kohta leidub retsepte Henriette Davidise kokaraamatus (19. sajand): eelneb hoiatus, et saarma liha pole maitsev, kuid söödi paastuaja söögina.{{lisa viide}} {{cquote\|Saarmas puhastatakse ning hõõrutakse sisse soola ja pipraga ning pikitakse nelgiteradega, lisatakse paar loorberilehte ~~ning~~ja sidrunikoort, kallatakse äädikaga üle ja lastakse jahedas kohas üleöö seista. Järgmisel päeval eemaldatakse pea ning saarmakeha pakitakse võiga määritud küpsetuspaberisse ning asetatakse praepannile koos 125 g või, ühe seibideks lõigatud sibula, 1 loorberilehe ja mõne pipratera ning nelgitera, paari supilusikatäie äädika ja 1/2 spl täie puljongiga, saarmast praadimise käigus pidevalt vedelikuga kastes. Serveeritakse järelejäänud vedelikust valmistatud kastmega, mis paksendatakse ½ spl jahuga. }} ==Saarmas kultuuris== 153. rida: [[1911]] keelustati saarmaste küttimine kommertseesmärkidel North pacific Fur Seali konventsiooniga, millele kirjutasid alla [[USA\|Ameerika Ühendriigid]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Jaapan]]. [[1971]] Philip Wayre ja Jeanne Perkins asutasid maailma esimese saarmaste kaitseorganisatsiooni [[Inglismaa]]l – Otter Trust [[1978]] saarmad ~~liideti~~arvati kaitsealuste liikide loetellu ning nende küttimine, vigastamine, vangistamine ja tapmine muudeti ebaseaduslikuks. *Märtsis 1989 tappis naftatankeri [[Exxon Valdez]] õlileke miljoneid mereolendeid, nende hulka loeti ka 2800 merisaarmast. == Viited == {{viited\| <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 258-259</ref>}} == Välislingid ==

Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel