Vikipeedia

Süüfilis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 193.40.58.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Raamaturott.
P Näpukaparandusi
5. rida:
[[Euroopa]]s kirjeldati süüfilist esmakordselt [[1495]]. aastal.
 
Eestis tunti süüfilist „prantsuse rõugete“ nime all. RahvaRahvasuus seasolid kandislevinud haigus nimenimetused kuritõbi, pahatõbi, himutõbi, hooratõbi ja prantsuse tõbi.
 
Süüfilis on üleilmne tervishoiuprobleem ja [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i hinnangute kohaselt esineb maailmas igal aastal ligi 12 miljonit uut süüfilisejuhtumitsüüfilisejuhtu.<ref>GLOBAL HEALTH, [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMp048126 Syphilis Control — A Continuing Challenge], Edward W. Hook, III, M.D., and Rosanna W. Peeling, Ph.D., N Engl J Med 2004; 351:122-124, 8. juuli 2004, DOI: 10.1056/NEJMp048126, veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Süüfilist põdevaid inimesi nimetatakse '''süüfilishaigeteks'''<ref>[http://www.ohtuleht.ee/262549/suufilise-toi-euroopasse-kolumbus Süüfilise tõi Euroopasse Kolumbus], SLÕL Online, 16. jaanuar 2008</ref> ehk '''süfiliitikuteks'''.
79. rida:
Süüfilise esimest staadiumi iseloomustab ümmargune või ovaalne valutu esmashaavandi (''ulcus durum'' ehk šanker) teke, kas genitaalidel või suus<ref>[http://www.urology-textbook.com/syphilis.html Syphilis: Etiology, Pathology, Signs and Symptoms], veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>. [[Mees]]tel esineb haavand genitaalide piirkonnas, näiteks [[suguti]]l, [[naine|naistel]] [[välissuguelund]]itel, või [[tupp (anatoomia)|tupes]], [[emakas]] ([[emakakael]]al).
 
Atüüpilisteks peetakse nakatunutel haavandi esinemist pärakus (32–36% [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetel]] meestel esineb esmaseid haavandeid pärakus, ''[[canalis analis]]''</nowiki>'es ja suus. Atüüpiliselt esineb haavandeid ka huultel, suus, [[rinnanibu]]del ja [[sõrm]]edel.
 
Haavandid on tuvastatavad 3–6 nädalat.<ref>[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis], veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Esmashaavandis esinevad ''mononuclear leukocytic infiltration'', [[makrofaagid]] ja [[lümfotsüüdid]], ning see paraneb spontaanselt<ref>[http://bestpractice.bmj.com/best-practice/monograph/50/basics/pathophysiology.html Syphilis infection], 20. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>.
 
Paljudel patsientidel esmashaavandeid ei esine. Primaarse süüfilise esmashaavand võib ''[[Staphylococcus]]'' </nowiki>'e ja ''[[Streptococcus]]'' </nowiki>'e nakkuste korral haavandi valulikkuse esile kutsuda.
 
Enne nelja nädala möödumist on süüfilise RPR ja VDRL testid harva positiivsed.
115. rida:
II staadiumi süüfilis võib latentses staadiumis anda mitmeid taasesinemisi (''relapse'') – inimene kes on läbi põdenud II faasi ja kellel ei esine sümptomeid ilmnevad taas II staadiumi süptomid ja nii võib see olla mitmeid kordi.<ref>[http://www.healthlinkbc.ca/healthtopics/content.asp?hwid=tm6404 Stages of Syphilis], veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> Selle täpseid mehhanisme ei tunta, kuna süüfilise taasteket on tuvastatud osadel süfiliitlikutel ka pärast [[penitsilliiniravi]].
 
Kui latentne süüfilis hakkab sümptomeid andma, siis loetakse see juba uude III staadiumisse üleläinuks (vav.a II staadiumi ''relapse''). See võib toimuda olenevalt süüfilise vormist 3–15 aastat (ka hiljem) pärast esmase süüfilise põdemist.
 
Kolmandase (ka teisese) süüfilise staadium võib tuleneda [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi võimetusest nakkustekitajate elimineerimisega toime tulla, näiteks CD4 [[T-rakk]]ude võimetusest [[makrofaag]]e aktiveerida.
123. rida:
Kolmandale staadiumile (ka latentne süüfilis, terstsiaarne süüfilis) on omased mitmete siseelundite haiguslike seisundite esinemine nagu hepatiit, [[aordianeurüsm]], ''syphilitische mesoaortitis''<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilitische_Mesoaortitis Syphilitische Mesoaortitis], veebiversioon (vaadatud 7.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>, [[orhiit]] ja granuloomide esinemine.
 
Sellesse staadiumisse võib jõuda ligi kolmandik ravimata süüfilisejuhtumitestsüüfilisejuhtudest.
 
Sagedamini on kahjustatud nii [[aju]], [[süda]], [[luud]] kui [[maks]]. Iseloomulikud on gummatoossed süüfilised sõlmed, naastud või haavandid nahal.<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/Syphilis#Definition Syphilis], veebiversioon (vaadatud 7.04.2015)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
413. rida:
Kolmandik emaüsas kaasasündinud nakkuse saanuist sünnib surnuna, teisel kolmandikul on kliiniliselt väljendunud süüfilis ning ülejäänuil võivad süüfilise sümptomid avalduda hilisemas eas.<ref>tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS [[Medicina]], lk 303, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2</ref>
 
* [[süfiliitiinesüfiliitiline nohu]] (''rhinitis syphilitica'') võib ilmneda juba päevi pärast sündi ja avaldub ninahingamise raskenemises, omapärases nohisemis, kleepuva-mädase sekreedi eritumises koos ninaavade infiltratsiooniga, [[ninavahesein]]a ja ninakarbikute haavandumises ja naha lõhenemises.<ref>M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 405, 1957.</ref>
* [[villiline süüfilis]] (''pemphigus syphilitucus'') võib esineda vastsündinul kohe pärast sündi või ilnneda esimese nädala jooksul. Villid võivad olla täidetus kas seroos-häguse või hemorraagilise sisaldisega, milles tuvastatakse spirohheete. [[Villid|Ville]] ümbritseb põletikuline piirkond ja need paiknevad peopesadel, jalataldadel, [[käsi|käte]] ja jalgade painutuskülgedel, harvemini [[kere]]l ja [[nägu|näol]].
* naha difuusne rakuline infiltratsioon on iseloomulik ja põhjustab naha paksenemist [[nina]], [[suu]] ja [[silmalaug]]ude ümbruses on täheldatud põletikulise punetuse taustal lõhesid, armikesi ja hiljem koorikulist ekseemitaolist löövet. Nahk on pruunikaskahvatu värvusega. Infiltratsiooni levides [[juuksed|juustega]] kaetud [[pea]]osale võib ilmuda alopeetsia, mis avaldub juuste korrapäratute laikudena väljalangemise ning ka [[kulmud|kulmukarvade]] ja [[ripsmed|ripsmete]] väljalangemisena. [[Põsk]]edel ning kõva ja pehme suulae limaskestadel võib esineda pindmisi haavandeid. Päraku piirkonnas esineb märguvaid paapuleid. Tuharail esineb erüteem, laialdane infiltratsioon ja pindmised erosioonid, sealt levib protsess ka [[munandikott|munandikotile]] ja tüdrukutel [[häbememokad|häbememokkadele]].<ref>M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 405, 1957.</ref>
 
Kõikidel süüfilishaigetel lastel ei esine ühesugused sümptomid, paljud lapsed olid näiteks nahanähtudeta.
 
Lastel on sagedased ja iseloomulikud [[luude kahjustused]], märgata on nina deformatsiooni, nösi- või [[sadulnina]] ja [[olümpialaup]] ''caput natiforme'') mille põhjustavad [[koljuluud]]e deformatsioon ja [[koljuveenid]]e tugev laienemine. Väga sagedasti esineb süfiliitilist osteokondriiti (77%-l), vähem periostiite ja ostiite. Kahjustuvad peamiselt küünar- ja [[õlavarreluu]] ning [[sääreluu]]. Luude kahjustustele lisaks kahjustuvad ka siseelundid – suureneb ja tiheneb [[põrn]], [[maks]] ja esineb difuusne hepatiit, armistusprotsesside puhul või [[sapiteed]]e gummoosse põletiku korral areneb [[itkerus]]. Tihti esineb ka [[neerud]]e kahjustusi. Hingamiselundite poolt esineb ''pneumonia albat''</nowiki>'t, [[bronhid]]e laienemist, kõri haavandumist. [[Süda]]mes esineb kahinaid ja [[müokard]]i interstitsiaalset põletikku. Meelelunditega seostatakse [[iriit]]e, [[võrkkestapõletik]]ku, [[koriodiit]]i, [[nägemisnärvi atroofia]]t, [[kurtus]]t. Närvisüsteem aga annab rahutust, mööduvaid krampe, [[vesipea]]d, psüühilise arengu aeglustumist, vahel meningeaalseid ja meningoentsefaliitilisi krampe, sageli kahjustub [[vegetatiivne närvisüsteem]] ja endokriinne aparaat ([[kilpnääre]], [[neerupealised]]). Veres esineb [[aneemia]]t.
 
[[Süüfilise retsidiiv]]ide korral, mis kujutavad endast olnud nahanähtude kordumist, on sagedamini esinenud vormiks naha kondüloomid – märguvad papuloossed vohandid päraku ja suguelundite ümbruses aga ka [[ninõõs|ninaõõne]], suu, kurgu ja kõri limaskestal, harvem gummoossed nähud – luude gummad, gummoosne osteomüeliit, maksa, neerude, soole ja munandite ja nahaaluse koe gummad.<ref>M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 407, 1957.</ref>
516. rida:
==== Eristusdiagnoos ====
 
Süüfilise kliiniline hinnang on ebausaldavebausaldatav.
 
Eestis vastutab konkreetse haige diagnostika ja ravi eest [[raviarst]].
571. rida:
* VDRL t (''veneral disease research laboratory test'') standardtest süüfilise diagnoosimiseks, testi kirjeldasid 1946. Harris, Rosenberg ja Riedel).
b) treponemaalsete ehk spetsiifiliste testidega püütakse avastada süüfilist väga varaste vormide korral, aga ka kaasündinud süüfilise tuvastamiseks ja reinfektsiooni välistamiseks:
* ''Treponema pallidum'' </nowiki>'i hemaglutinatsioonitest (TPHA) (''Treponea pallidum hemagglutination assay'') – IgG ja IgM koos;
* TPPA (''T. pallidum particle agglutination'' ehk IdPAGIA) – IgG ja IgM koos;
* EIA ([[immunoensüümimeetod]]) – IgG ja IgM koos või eraldi IgG ja IgM;
577. rida:
 
Keskhaigla laboriuuringute hinnakiri (2014):
* ''Treponema pallidum'' </nowiki>'i vastase IgM kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev)
* ''Treponema pallidum'' </nowiki>'i vastase IgG kinnitav test, kood 66714 – 20,89 eurot (1 päev).<ref>[http://www.keskhaigla.ee/public/files/Labori%20tasuliste%20teenuste%20hinnakiri_27%2006%202014.pdf Laboriuuringute hinnakiri], veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)</ref>
 
====== Seroloogiliste testide tulemused ======
584. rida:
Mittetreponemaalsed testid võivad anda väärpositiivse tulemuse kui uuritaval esineb hepatiit, viiruslik [[kopsupõletik]], [[leetrid]], [[malaaria]], nakkuslik [[mononukleoos]], [[tuulerõuged]] ja mõned teised viirusnakkused, [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]] järel, teatud [[ravim]]ite kasutamise järel, labori või tehnilise vea tõttu, ka autoimmuunhaiguste, [[immunoglobuliinid]]e kõrvalekallete, narkootiliste ainete sõltuvuste, vananemise ja [[leepra]] korral.<ref>Sandra A. Larsen, Ph.D. and Robert E. Johnson, M.D., M.P.H. [http://www.cdc.gov/std/syphilis/manual-1998/chapt1.pdf DIAGNOSTIC TESTS Chapter 1], veebiversioon (vaadatud 8.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Pimeväljameetodil mikroskopeerimisel leitud ''Treponema pallidum'' </nowiki>'i või positiivse DFA-TP (otsene fluorestseeruva anitkeha analüüs ''Treponema pallidum'' </nowiki>'i antigeeniga) testi korral loetakse kinnitatuks varase süüfilise diagnoos.
 
Positiivsed testid tuleb kinnitada teist tüüpi treponemaalse testiga.
636. rida:
Võimalike mehhanismidena võivad kõne alla tulla [[hilistüüpi ülitundlikkus]]<nowiki/>reaktsioon (''DTH''), kus CD4 T-rakud, [[tsütokiin]]id ja aktiveeritud makrofaagid hävitavad organismi (analoogselt [[tuberkuloos]]i tekitajatega), või granulomatoossed reaktsioonid – kus vastusena organismi rakuseina antigeenidele moodustatakse granuloom (nagu leepra ja tuberkuloosi korral) – gumma.
 
''Granulomatous secondary syphilis'' </nowiki>'e [[marrasknahk|marrasknaha]] [[basaalkiht]] sisaldab [[Langerhansi rakud|Langerhansi rakke]].
 
Teisese süüfilise nahalesioonides on tuvastatud T-rakke, [[monotsüüt]]e/makrofaage, ja [[dendriitrakk]]e, ''dermal infiltrates'' sisaldasid väga vähe plasmarakke ja hulgaliselt [[granulotsüüt]]e.<ref>Juan C. Salazar, Adriana R. Cruz, Constance D. Pope, Liliana Valderrama, Rodolfo Trujillo, Nancy G. Saravia ja Justin D. Radolf, [http://jid.oxfordjournals.org/content/195/6/879.full Treponema pallidum Elicits Innate and Adaptive Cellular Immune Responses in Skin and Blood during Secondary Syphilis: A Flow-Cytometric Analysis], J Infect Dis. (2007) 195 (6): 879-887., doi: 10.1086/511822, veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
644. rida:
=== Neuropatoloogia ===
 
Süüfilisetekitaja pääseb närvisüsteemi üsna nakkuse algstaadiumeis, kuid neurosüüfilise staadiumisse jõuab ligi 10% süüfilise juhtumeistjuhtudest. [[Suurajukoor]]e hõive patogeenide poolt võib põhjustada progresseeruvat [[meningoentsefaliit]]i, mis ilma ravita onlõpeb surmlõppegasurmaga.
 
=== Tugi- ja liikumiselundknnaliikumiselundkonna patoloogia ===
==== Skeletiuuringute baasil ====
Uuringute põhjal oletatakse, et luud nakatuvad süüfilisega nii lümfisüsteemi ([[toruluud]]e puhul, kuna nende juures asuvad lümfisõlmed) kui [[vereringe]] kaudu ([[kolju]]l) – kahe süsteemi koosmõjul. Rohkelt haigustunnuseid esineb just [[lümfisoon]]te või -sõlmede ja luude ühenduskohtades, näiteks [[reieluu]]de, [[sääreluu]]de, [[pindluu]]de, [[rangluu]]de, [[küünarvarreluu]]de, [[õlavarreluu|õlavarre]]- ja [[kodarluu]]de distaalsete otste juures.
661. rida:
== Epidemioloogia ==
 
Tänapäeval on registreeritud ja avaldatud süüfilisejuhtumitesüüfilisejuhtde esinemine (erinevad staadiumid) järgmistes riikides (ka territooriumidel ja aladel) : [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Ameerika Samoa]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Anguilla]], [[Antigua ja Barbuda]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aruba]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Aserbaidžaan]], [[Assoorid]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Belgia]], [[Bermuda]], [[Bhutan]], [[Boliivia]], [[Brasiilia]], [[Briti Neitsisaared]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Cooki saared]], [[Costa Rica]], [[Djibouti]], [[Eesti]], [[Fidži]], [[Gabon]], [[Gambia]], [[Grenada]], [[Gruusia]], [[Gröönimaa]], Guadeloupe, [[Guam]], [[Guatemala]], [[Guinea-Bissau]], [[Guyana]], [[Hispaania]], [[Honduras]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[Indoneesia]],[[Inglismaa]], [[Iraan]], [[Itaalia]], [[Jamaica]],
[[Kaimanisaared]], [[Kanada]], [[Kanaari saared]], [[Kamerun]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kesk-Aafrika Vabariik]], [[Kiribati]], [[Komoorid]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Luksemburg]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Malta]], [[Montserrat]], [[Nigeeria]], [[Prantsuse Polüneesia]], Soome, [[Šotimaa]], [[Taani]], [[Tokelau]], [[Ungari]], [[Uus-Meremaa]] jm.<ref>GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA145&lpg=PA145&dq=syphilis+in+Malawi&source=bl&ots=ROZUapDkl4&sig=ciocWydtu8WypvnnC5n0xK7V0Xg&hl=et&sa=X&ei=syw3VfC5OcScsgGFxYGYCQ&ved=0CCgQ6AEwATgK#v=onepage&q=syphilis%20in%20Malawi&f=false "Syphilis: Global Status"], https://books.google.ee/books?id=2Ph9BwAAQBAJ&pg=PA16&dq=syphilis+in+Afghanistan&hl=et&sa=X&ei=1aU3VbvzOsWMsAHZpYHYDg&ved=0CCoQ6AEwAQ#v=onepage&q=syphilis%20in%20Afghanistan&f=false "Syphilis: Global Status"], 2015, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>GIDEON Informatics, Inc.,Dr. Stephen Berger, [https://books.google.ee/books?id=e_59BwAAQBAJ&pg=PA1015&dq=syphilis+in+Bermuda&hl=et&sa=X&ei=pbI3Vej2G-bXyQO2_oCAAw&ved=0CB0Q6AEwAA#v=onepage&q=syphilis%20in%20Bermuda&f=false "Infectious Diseases of the United Kingdom"], Google'´i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref>Märkus: osad andmed võivad sisaldada ka teiste ''Treponema pallidum''</nowiki>'i alaliikide poolt põhjustatud haigusjuhtumeidhaigusjuhte.</ref>
 
=== Ameerika Ühendriikides ===
719. rida:
{{Vaata|Süüfiliseravi}}
 
[[Ulrich von Hutten]] (21. aprill 1488 – 29. august 1523), kes olevat süüfilisse nakatunud<ref>Lewis Jillings, [http://www.jstor.org/discover/10.2307/408018?uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21106451475843 The Aggression of the Cured Syphilitic: Ulrich von Hutten's Projection of His Disease as Metaphor], The German Quarterly, 68. väljaanne, nr 1, (talv, 1995), lk 1-18, Wiley, veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> [[Leipzig]]is [[1508]]. aastal<ref>Thomas Adam, [https://books.google.ee/books?id=8uxfTF4Lm-kC&pg=PA534&lpg=PA534&dq=Guaiacum+officinale+in+syphilis+treatment&source=bl&ots=4pmmT6ZllU&sig=0Ha1j9ChBuzdLW3gkI4-sDjs3EY&hl=et&sa=X&ei=u_ArVZyIEYzfPc_TgaAI&ved=0CD8Q6AEwBA#v=onepage&q=Guaiacum%20officinale%20in%20syphilis%20treatment&f=false "Germany and the Americas: O-Z"], lk 534, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>, kirjutas [[taim]]e [[harilik guajakipuu|hariliku guajakipuu]] ravitoime kohta 'prantsuse haigusele' teoses ''"De Guaiaci Medicina et morbo gallicus liber unus"'' (avaldatud 1519).
 
[[Paracelsus]] (1493–1541) pooldas elavhõbedaravi. Elavhõbedaravi hakkas taanduma [[vismut]]i eest [[1884]].<ref>J G O'Shea, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1292694/pdf/jrsocmed00135-0062.pdf 'Two minutes with venus, two years with mercury'--mercury as an antisyphilitic chemotherapeutic agent.], J R Soc Med. juuni 1990;83. väljaane, juuni 1990, 83(6): 392–395. PMCID: PMC1292694, veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
725. rida:
1596. aastal Tallinnas viibinud [[rändarst]], songalõikaja Peter Kölnist, olevat lubanud, et ravib süüfilise välja 12. päevaga. Selleks hõõruti haige nahka elavhõbedaga, vannitati ja manustati [[aalo]]est, guajakipuust, sarsaparillist ([[Regeli smiilaks]]) ja kivirikust valmistatud ravimit.<ref>[http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut], [[Tartu Ülikool]], Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Magistritöö, lk 35, 2010, veebiversioon (vaadatud 16.04.2015)</ref>
 
''The British Homoeopathic Review'' (1856) kohaselt on kohalikud kasutanud süüfilise ravis taime ''[[Acalypha indica]]'' taimesaadusisaadusi.<ref>[https://books.google.ee/books?id=tldYAAAAMAAJ&pg=PA255&dq=acalypha+indica+in+syphilis&hl=et&sa=X&ved=0CCwQ6AEwAmoVChMIiPTb3-eMxgIVxdcsCh14wAlA#v=onepage&q=acalypha%20indica%20in%20syphilis&f=false "The British Homoeopathic Review"], 1. köide, lk 255, 1856, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 13.06.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
[[31. august]]il [[1909]] katsetas [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat [[immunoloog]] [[Paul Ehrlich]] esimest korda [[keemiaravi]]<ref>[http://menu.err.ee/uudised/elu/cfa001ba-fe9c-4c81-aed9-6fe7c5127de3 104 aasta eest katsetati esimest korda keemiaravi], Menu, 31. august 2013</ref> – ta võttis [[ravim]]ina kasutusele süüfilise tekitajatevastase preparaadi 606 ehk [[salvarsaan]]i.<ref name="ENE">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1975</ref><ref>Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, [http://cancerres.aacrjournals.org/content/68/21/8643.full A History of Cancer Chemotherapy], doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res, 1. november 2008, 68;8643, veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)</ref>
 
20. sajandi algusaastatel hakati kolmandase süüfilise ravis kasutama tahtlikku [[malaaria]]sse nakatamist (''malariotherapy'', terapeutiline malaaria), et kutsuda esile palavikku. 1917. aastal hakkas Austria [[psühhiaater]] [[Julius Wagner-Jauregg]] ([[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] 1927) neurosüüfilist ravima indutseeritud [[Plasmodium vivax-malaaria]]ga, nakkus lõpetati ''quinine'' </nowiki>'ga.
 
[[1940]]. aastatel hakati süüfilise raviks kasutama [[penitsilliin]]i.
752. rida:
Latentse süüfilise ravi jagatakse kaheks varase latentse süüfilise ravi ja hilise latentse süüfilise ravi mille juurde liigitatakse ka täpsustamata kestusega süüfilis.
 
Laste esamase, teisese ja varase latentse süüfilise ravis kasutatakse aga ''Benzathini benzylpenicillinum''i</nowiki>it 50 000 TÜ/kg ühekordselt süstituna i/m mõlemasse tuharasse maksimaalselt 1,2 mln TÜ.
 
Esmase, teisese ja varase latentse süüfilisega haigete diagnoosile eelneva 90 päeva seksuaalpartnereid ravitakse meil võimlausel ka siis kui seroloogilised testid on negatiivsed ja süüfilise sümptomeid ei esine.
759. rida:
Hilise latentse süüfilise ja täpsustamata kestusega süüfilise valikravi: bensatiinbensüülpenitsilliin 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ mõlemasse tuharasse 1., 8. ja 15. päeval. Alternatiivne ravi nimetatud süüfilise vormide korral: ''[[procaini benzylpenicillinum]]'' 1,2 mln TÜ 1 kord päevas i/m 17–21 päeva; ''[[benzylpenicillinum-natrium]]'' 1 mln TÜ 4 korda päevas i/m 21 päeva. Penitsilliiniallergia korral ravi: ''doxycyclinum'' 100 mg 2 korda päevas p/o 28 päeva; tetratsükliini 500 mg 4 korda päevas p/o 28 päeva.
 
Laste hilise latentse süüfilise ja täpsustamata kesusega süüfilise ravis kasutatakse ''Benzathini benzylpenicillinum''i</nowiki>'it 50 000 TÜ/kg süstituna i/m mõlemasse tuharasse maksimaalselt 1,2 mln TÜ kolmel korral nädalaste intervallidega, kuuri maksimumdoosiks 7,2 mln TÜ.
 
Kolmandase gummatoosse ja kardiovaskulaarse süüfilise valikravi: bensatiinbensüülpenitsilliin 2,4 mln TÜ süstituna i/m 1,2 mln TÜ mõlemasse tuharasse 1., 8. ja 15. päeval. Penitsilliiniallergia korral ravi: ''doxycyclinum'' 100 mg 2 korda päevas p/o 28 päeva; ''tetracyclinum'' 500 mg 4 korda päevas p/o 28 päeva.
875. rida:
==Kultuuris==
 
Vanimaks süüfilist esitavaks asjaksesemeks loetakse [[4. sajand]]i keraamilist nõud Peruust.
 
Albrecht Dürer (1471–1528) ''"Syphilitic Man''", 1496.
 
[[Pilt:DürerSyphilis1496.jpg|pisi|[[Albrecht Dürer]] (1496) süüfilise mees – usuti [[astroloogia|astroloogilistesse]] põhjustesse]]
 
Süfiliitikuid kujutab ka [[Sebastian Brandt]]i puulõige ''"Saint Mary and the Holy Child punishing the sufferers of syphilis"'', 1496 kujutab ka süfiliitikuid.<ref>R S Morton, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1194440/pdf/genitmed00043-0039.pdf Syphilis in art: an entertainment in four parts. Part 1], Genitourin Med 1990;66:33-40, veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
[[Gerard de Lairesse]] (1641–1711) autoportreed ja [[Rembrandt van Rijn]]i maalitud portree toovad esile kaasasündinud süüfilise erilised tunnusmärgid.<ref>M Tampa, I Sarbu, C Matei, V Benea, ja SR Georgescu, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3956094/ Brief History of Syphilis, J Med Life. 15. märts 2014 ; 7(1): 4–10. PMCID: PMC3956094, veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
889. rida:
=== Kirjandus ===
 
EsimeseksEsimene süüfilist kirjeldavakskirjeldav raamatuksraamat oli Konrad Schellingu "In Pustulis Malas Morbum quem Malum de Francia vulgus appellat, que sunt de genere Formicarum" (''"The Disease of Bad Pustules, also Popularly Called the French Malady, which is Formicarum''"), mis anti välja 1495–1496.
 
Samal perioodil anti välja ka Hans Widmani teos "De Pustulis et Morbo qui Vulgo Mal de Franzos appellatur" (''"Of Pustules and Other Disease which is Commonly Called the French Malady''") 1496–1497 ja Juan de Fogueda "De Pustulis quae Asphati nominatur" (''"Of Pustules which are called Asphati''").
 
Joseph Grunpecks kirjeldas oma teoses "Tractatus de Pestilentia Scorra" (''"Tractate on the Scorra Pestilence''", 1498) päris täpselt esmase ja teisese süüfilise staadiume ja inkubatsiooniperioode.
 
Gabriele Falloppio elustas esmase süfiliitlise haavandi kirjelduse oma raamatus "De Morbo Gallico" (''"The French Disease''") .
 
1738. avaldas Jean Astruc teose süüfilise ja veneeriliste haiguste ajaloo kohta "De Morbis Venereais" (''"On Venereal Disease''").<ref>Robert E. Baughn ja Daniel M. Musher, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC544174/ Secondary Syphilitic Lesions], Clin Microbiol Rev. jaanuar 2005 ; 18(1): 205–216.doi: 10.1128/CMR.18.1.205-216.2005, PMCID: PMC544174, veebiversioon (vaadatud 23.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
=== Tsitaadid ===
912. rida:
== Termin ==
 
Süüfilise niminimetus on saadud [[Girolamo Francastro]] [[poeem]]is "''Syphilis Sive Morbus Gallicus''" («Syphilis ehk prantsuse haigus») esineva [[karjus]]e ''[[Syphilys (karjapoiss)|Syphilys]]''</nowiki>'e (kreeka k συς — 'siga', φίλος — 'armas'<ref>[http://www.wordreference.com/gren/%CF%86%CE%AF%CE%BB%CE%BF%CF%82 φίλος]</ref>) järgi, kes tegi ''King Alcithous'' </nowiki>' ele altari ja kummardas teda Jumala sarnaselt<ref>Byron Lee Grigsby, [https://books.google.ee/books?id=vK6SAgAAQBAJ&pg=PA161&lpg=PA161&dq=King+Alcithous&source=bl&ots=iibhcYsSY6&sig=fTbEGp3ENt9yYPEri1xLTTTY5EE&hl=et&sa=X&ei=b0UtVbb-JsmpsgGfsoCABQ&ved=0CCkQ6AEwAg#v=onepage&q=King%20Alcithous&f=false "Pestilence in Medieval and Early Modern English Literature"], lk 161, 2004, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref> see aga olevat solvanud [[vanakreeka mütoloogia|vanakreeka]] [[Jumal]]at [[Apollon]]it ja karistuseks oli haigus.<ref>[http://www.sciencefriday.com/segment/05/27/2011/science-diction-the-origin-of-the-word-syphilis.html Science Diction: The Origin Of The Word "Syphilis"], 27. mai 2011, veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Haigus, mille kohta võidakse arvata, et tegemist on tänapäevases mõttes süüfilisega, võis kanda alguses [[rõuged|rõugete]] nime (''great pox'')<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/578770/syphilis Syphilis], [[Encyclopædia Britannica]], veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>.
922. rida:
Süüfilise nimi juurdus alles 18. sajandi lõpus<ref>Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646-1666], bakalaureusetöö, Tartu, lk 14, 2014, veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)</ref>.
 
[[Itaallased]] nimetasid haigust '"prantsuse haiguseks'", aga ka ‘Gallic''Gallic disease’disease'', ‘morbus''morbus Gallicus’,Gallicus'' või ‘French''French pox’pox'', [[Hollandlased|hollandlastel]] oli see ''flemish''"flaami" ja [[portugallased|portugallastel]] '"hispaania'" või “the"kastiilia Castillian sickness”haigus", [[sakslased|sakslastel]] ‘French''French evil’evil'', [[venelased|venelastel]] '"poola'", [[poolakad|poolakatel]] '"saksa'", [[prantslased|prantslastel]] Napoli tõbi või '"hispaania'" haigus, hiljem ''grande verole'', [[šotlased|šotlastel]] ‘grandgore‘''grandgore'' ja [[jaapanlased|jaapanlastel]] “the''the Canton rash”rash'' või “the''the Chinese ulcer”ulcer'' ja [[tahiitilasedtahitilased|tahiitilasteltahitilastel]] "briti haigus"<ref>[http://www.poweredbyosteons.org/2011/10/morbus-gallicus-in-roman-empire.html Morbus gallicus in the Roman Empire], veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>Bruce M. Rothschild, [http://cid.oxfordjournals.org/content/40/10/1454.full#ref-52 History of Syphilis], Clin Infect Dis. (2005) 40 (10): 1454-1463., doi: 10.1086/429626, veebiversioon (vaadatud 9.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>, [[pärslased|pärslastel]] '"türgi'" ja [[türklased|türklastel]] ‘Christian disease’.<ref>John Frith, [http://jmvh.org/article/syphilis-its-early-history-and-treatment-until-penicillin-and-the-debate-on-its-origins/ Syphilis – Its early history and Treatment until Penicillin and the Debate on its Origins], In History, 20. väljaanne, nr 4. veebiversioon (vaadatud 14.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Ladinakeelne nimetus ''lues'' võib tähendada 'katku' või nakkavat haigust.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Süüfilis"