Erinevus lehekülje "Valga Jaani kiriku orel" redaktsioonide vahel

Seda algupärases tekstis ei saanud olla. Eemaldatud muudatus 4641291, mille tegi Jyriorel (arutelu)
(Seda algupärases tekstis ei saanud olla. Eemaldatud muudatus 4641291, mille tegi Jyriorel (arutelu))
Vanasti oli kombeks, et oreliehitaja kirjutas ise oma käega oreli sisse informatsiooni selle kohta, kes on selle oreli meister ja millal on ta valmis saanud. Hiljem, kui oreleid hakati vabrikutes valmistama, pandi lihtsalt tahvel. Valga orelis on Friedrich Ladegasti kirjutatud oreli "sünnilugu", mis asub manuaalide esipaneeli taga. Tekst on järgmine:
 
:''See seminarijuhataja Jānis Cimze ja kreisiarsti dr. Ulmanni algatatud Weissenfelsi sealse orelimeistri Friedrich Ladegasti ehitatud orel on seatud juulis 1867 meistri enda poolt üles, antud 4. augustil<ref>Kõik kuupäevad on [[vana kalender|vana kalendri]] järgi.</ref> (16.augustil uue kalendri järgi) kiriku eestseisusele ja Valga linna raele üle ning pühitsetud 6. augustil (18.augustil uue kalendri järgi). Tollane pastor oli Piers Otto, organist Heinrich Sihle. Samal ajal on seesama meister seadnud üles orelid Burtniekis ja Mātišis.''
 
[[Tallinna toomkirik]]u suurt orelit (enne ümberehitamist III/49)<ref>Rooma numbrid oreli asukohanime järel tähistavad siin ja kõikjal oreli manuaalide arvu, araabia numbrid oreli registrite arvu.</ref> ja [[Valmiera]] kiriku suurt orelit (III/33) ta siin veel ei maini, sest need on ehitatud hiljem, vastavalt [[1878]]. ja [[1886]]. aastal.<ref>[[Baltimaad]]es ongi praegu algsel kujul ja mängukõlblikuna säilinud ainult kolm Friedrich Ladegasti orelit: [[Valga]]s (II/21), [[Mātiši]]s (II/13) ja [[Valmiera]]s (III/33). Esimesed kaks orelit ja [[Burtnieki]] orel (II/20) on ehitatud ühel ja samal 1867. aastal, viimane on praktiliselt mängimiskõlbmatu. [[Tallinna Toomkirik]]u orel on 1913. aastal [[Wilhelm Sauer]]i töökojas [[Frankfurt|Frankfurdis]] [[Saksa keisririik|Saksamaa]]l ümber ehitatud.</ref>