Erinevus lehekülje "Urho Kekkonen" redaktsioonide vahel

Lisatud 43 baiti ,  3 aasta eest
Ametlikult lahkus Kekkonen Soome Vabariigi presidendi ametist 27. oktoobril 1981 ja oli riigipea nii-kaua, kuni [[Mauno Koivisto]] andis ametivande vabariigi 9. presidendina.<ref>http://yle.fi/aihe/artikkeli/2006/09/08/kekkonen-eroaa#media=2857</ref> Presidendi õigusnõunik [[Juhani Perttunen]] sai teisel korral veenda Kekkost kirjutama alla ettevalmistatud lahkumispalvele.<ref>http://www.is.fi/kotimaa/art-2000001927224.html</ref> Justiitsministeeriumi kantsler [[Kai Korte]] esitas Kekkose lahkumisavalduse, toetudes nii presidendi enda avaldusele kui ka eraarstide ütlustele. Nii välistati arutlemine selle üle, kas president oli lahkumisavaldust esitades teovõimeline.<ref>{{Raamatuviide|autor=Korte, Kai|pealkiri=|aasta=1992|koht=|kirjastus=|lehekülg=311-312}}</ref>
 
==== Viimased eluaastad ====
ViimastelKekkonen eluaastatelveetis hoidisoma Kekkonenviimased eluaastad Tamminiemi ametikorteris, mis oli pärast tema presidendiametist lahkumist muudetud hooldekoduks. Ta hoidis poliitikast eemale ja ei avaldanud oma arvamust päevakajalistel teemadel. TaHalvenenud veetistervise omatõttu viimasedei aastadsaanud Tamminiemita ametikorteris,enam misilma muudetiabita temaväljas hooldekodukskäia.
 
Kekkonen suri 31. augustil 1986 oma kodus Tamminiemis (Helsingis) kolm päeva enne 86. sünnipäeva. Surma põhjuseks oli [[transitoorne isheemiline atakk (TIA)]].<ref name=":11" />
 
KekkonenKekkoneni õnnistatisuurejooneline suurejooneliseltmatuseteenistus toimus [[Helsingi toomkirik|Helsingi toomkirikus]]us. jaTa maeti 7. septembril Hietaniemi surnuaeda.<ref name=":11" /> Mälestuskõne pidas Soome Vabariigi president [[Mauno Koivisto]] ja viimse õnnistuse andis peapiiskop [[John Vikström]]. Õnnistuse andmisel võrdles Vikström Kekkost üksildase suusatajaga, kes vaikselt mööda lõppevat suusarada horisondisilmapiiri poole kaob.<ref name=":11" />
 
MatustelKirstu olihauda suureks erandiks see, etlangetades ei lastud austuspauke hauda langetadesaupauke, nagu oli tehtud varasematelevarasemate presidentidelepresidentide matustel. Kuna Kekkonen oli rahupoliitik, austati tema ärasaatmist teisel moel: toomkirikust Hietaniemi surnuaia poole lahkudesteele mängisidasudes lõid kõikide [[Helsingi]] kirikute kellad mängisid ''sielunkellot'' viisi''hingekella.''
Kekkose haigusest ei ole avaldatud täpset meditsiinilist seletust. Arstid [[Pentti Halonen]] ja [[Erkki Kivalo]] andsid presidendi seisundist hinnangu, mis oli äärmiselt diplomaatiline. Haiguslugu on toimetatud [[Meilahti haigla]]st teadmata asukohta. Nende andmete põhjal, mis on teada, arvatakse et küsimus oli ilmselt ateroskleroosiga seotud vaskulaarne dementsus (sm ''ateroskleroosiin liittyvä vaskulaarinen dementia'').
 
Kekkose haigusesthaiguse kohta ei ole avaldatudantud täpset meditsiinilist seletustselgitust. ArstidPresidendi ihuarstide [[Pentti Halonen]]i ja [[Erkki Kivalo]] andsidtehtud avaldused presidendi seisundist hinnangu, mis oliolid äärmiselt diplomaatilinediplomaatilised. Haiguslugu on toimetatud [[Meilahti haigla]]st ära viidud teadmata asukohta. NendeTeadaolevate andmete põhjal, mis on teadaarvatakse, arvatakse et küsimusilmselt oli ilmselttegemist ateroskleroosiga seotudkaasnenud vaskulaarnevaskulaarse dementsusdementsusega (sm ''ateroskleroosiin liittyvä vaskulaarinen dementia'').
Matustel oli suureks erandiks see, et ei lastud austuspauke hauda langetades, nagu oli tehtud varasematele presidentidele. Kuna Kekkonen oli rahupoliitik, austati tema ärasaatmist teisel moel: toomkirikust Hietaniemi surnuaia poole lahkudes mängisid kõikide [[Helsingi]] kirikute kellad mängisid ''sielunkellot'' viisi''.''
 
PealePärast Kekkose surma tehti TamminiemistTamminiemi ametikorterist Urho Kekkose muuseum, mis avati avalikkusele aastal 1987.<ref name=":1" />
 
== Tähtsus ja mõju ==