Lustivere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
muffigi |
|||
9. rida:
17. sajandi algul läänistati Lustivere koos mitmete teiste piirkonna mõisatega Rootsi väejuhile [[Herman Wrangel]]ile (1587–1643). Feldmarssali surma järel päris mõisa tema poeg [[Wolmar Wrangel]].<ref name="Stryk2"/>
18. juulil 1725 kinkis Venemaa keisrinna [[Katariina I]] Lustivere mõisa [[Justiitskolleegium]]i asepresidendile [[Sigismund Adam von Wolff]]ile (1675–1752<ref name="Wolff"/>), kelle surma järel päris mõisa tema poeg, kindralmajor parun [[Karl von Wolff]] (
Karli ja Maria Juliana poeg, insenervägede leitnant parun [[Jakob Johann von Wolff]] (1750–1814<ref name="Wolff"/>) pantis 2. novembril 1803 mõisa oma ema nõusolekul 100 000 [[hõberubla]] eest 10 aastaks major [[Christoph August von Gesinsky]]le. Jakob Johanni pärija, kaardiväeleitnant parun [[Carl Johann von Uexküll]] pantis mõisa 13. veebruaril 1818 55 000 hõberubla eest [[Marie Margarethe Samson von Himmelstiern]]ile (sündinud vabapreili [[von Taube]]; 1787–1838<ref name="Samson"/>), kes oli maakohtunik [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]i (1778–1858<ref name="Samson"/>) abikaasa. 26. augustil 1820 läks mõis täielikult Samson von Himmelstiernide omandusse.<ref name="Stryk"/>
| |||