Kuramaa: erinevus redaktsioonide vahel

[[vanem rauaaeg|Vanemal rauaajal]] eraldus Lõuna-Kuramaal laiemast [[baltlased|baltipärasest]] kultuuriruumist omanäoline [[arheoloogiline kultuur]], mille põhitunnusteks olid algselt laibamatused maa-alustesse kiviringidega ümbritsetud haudadesse, hiljem miniatuursete esemete kasutamine hauapanustena ja põletusmatused. Selle kultuuri baasilt kujunes välja rahvas, keda alates [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] kirjalikest allikatest tuntakse [[kuralased|kuralaste]] ehk kuršidena. Põhja-Kuramaal domineeris samal ajal erinevaid [[kivikalme]] vorme kasutav arheoloogiline kultuur, mida tavaliselt seostatakse [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlastega]], kellest kujunesid [[Kuramaa liivlased]] ja ilmselt ka [[võndlased]].<ref>Lang, lkname="GrtjV" 70,74, 94, 120</ref><ref name="Zem>Zemītis," lk 77–82</ref>

650. aasta paiku tekkis [[Grobiņa]]sse [[skandinaavia|skandinaavlaste]] koloonia, mis püsis seal kuni 9. sajandi alguseni. Varaseim teadaolev kirjalik allikas, mis mainib kuralasi ja kirjeldab Kuramaal toimunud sündmusi on [[Bremeni peapiiskop]]i [[Rimbert]]i u 875. aastal kirjutatud töö, kus ta muuhulgas räägib 854.–855. aastal kuralaste aladele, tõenäoliselt Grobiņasse ja [[Apuolė]]sse, korraldatud [[Taani]] ja [[Rootsi]] sõjaretkedest. Ka hilisematest teadetest ja arheoloogilisest materialist ilmneb, et viikingiajal käidi Skandinaaviast sageli Kuramaal rüüstamas ja kaubitsemas ning kohati suudeti sealsed elanikud ka oma maksualusteks sundida.<ref name="Svabe>Švābe<" /ref>

[[hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] muutus olukord vastupidiseks – erinevad kroonikad räägivad kuralaste sagedastest rüüsteretkedest Läänemere lääneranniku piirkondadesse ja kaubalaevade röövimisest. [[Saxo Grammaticus]]e järgi tegid nad seejuures nt 1170. aastal järjekordse retke ajal koostööd ka eestlastest (tõenäoliselt saarlased) [[piraat]]idega. Allikates mainitud kuralaste (''c(h)ori'', ''curones'') all mõeldi sel ajal ilmselt kogu Kuramaa elanikkonda, nii kurše kui liivlasi, kuigi ennekõike oli tegemist siiski Kuramaa tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud lõunapoolse ala elanikega.<ref name="Svabe" /><ref>Žulkus< name="JncYL" /ref>

Kuralaste aktiivsus kasvas alates 11. sajandist ka maismaal, kus toimus nende rahvastiku ja kultuuri ekspansioon põhja suunas, senistele liivi aladele. [[Venta jõgi|Venta jõe]] äärest ja hiljem [[Riia]] linna tulevaselt asukohalt sundisid nad seejuures lahkuma võndlaste hõimu, kes oli sunnitud sealt hilisema [[Cēsis]]e linna asukohale põgenema. 13. sajandiks jäi liivi asustus domineerima vaid Põhja-Kuramaa idaosas. Hilisemate dokumentide põhjal on arvatud, et rauaaja lõpu Kuramaal oli 8 piirkonda või maakonda: [[Vanema]], [[Ventava]], [[Bandava]], [[Piemare]], [[Duvzare]], [[Ceklis]], [[Megava]] ja [[Pilsats]]. Neist kolmes esimeses oli ilmselt kura-liivi segaasustus, ülejäänutes ainult kurši elanikkond.<ref name="Zem" /><ref name="Svabe" /><ref>[http://visc.gov.lv/vispizglitiba/saturs/dokumenti/metmat/vesture_6_9/kartes1.shtml Valstsname="p4TSR" izglītības satura centrs], kaardid.</ref>

{{viited}}|allikad=