Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
|||
10. rida:
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet [[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]].
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref
Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal [[Rudelsburg]]i juures.
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
46. rida:
Lähedussütikud võivad enneaegselt aktiveeruda niiskuse tõttu. Seepärast loodi pärast teist maailmasõda kontrollitud muutuva ajaga sütikud. Nendel sütikutel on mehhaaniline taimer, mis lülitus radarile umbes 5 sekundit enne oodatud kokkupõrget ning lisaks sellele, aktiveerusid ka kokkupõrkel.
Lähedussütikud tekkisid euroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses Ookeanis kamikazede vastu ning Suurbritannias V-1 lendavate pommide vastu. <ref
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsed sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndades läänearmeedes. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
65. rida:
*Vintraudsed: Traditsiooniliselt on suurtüki mürsud olnud pöörlemisega stabiliseeritud, ehk nad pöörlevad õhus ning güroskoopilised jõud hoiavad neid stabiilselt. Mürsud suudetakse pöörlema panna, kasutades raua sees sooni ning mürsul pehmest metallist (tavaliselt pronksist) tehtud kesta. Sooned hõõruvad vastu kesta, mis panebki mürsu pöörlema.
*Sileraudsed/tiib-stabiliseeritud: Modernsetes suurtükkides sileraudsed on enamasti kasutusel miinipildujates. Need mürsud kasutavad tiibu nende tagaosas, et tagada õige suund. Sile raud kestab ka kauem kui vintraud, laskeulatus on suurem ja ka suuremaid lõhkekehi on võimalik mürsule kinnitada, sest ei ole vaja paksemat kesta.
*Vintraudsed/tiib-stabiliseeritud: Kombinatsioon mõlemast on ka võimalik kasutada, kus raual on sooned ja mürsul on ka tiivad, et suurendada stabiilsust<ref
=== Laeng ===
89. rida:
Suurtükke liigitatakse tavaliselt laskemoona lennukiiruse järgi:
*[[Välisuurtükk|Välisuurtükid]]
**[[Jalavägi|Jalaväe]] toetuse kahurid
**Mägistel aladel kasutatavad kahurid
**Välikahurid
**[[Haubits]]ad
**Kahurhaubitsad
**[[Mortiir]]id
**Tankitõrjesuurtükid
**Õhutõrjesuurtükid
**Rakettsuurtükid
*Motoriseeritud suurtükid
*[[Liikursuurtükk|Liikursuurtükid]]
*Raudteesuurtükid
*Mereväesuurtükid
*Rannikusuurtükid
=== Kaliibrilt ===
132. rida:
== Vaata ka ==
*[[Välisuurtükk]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref>
<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref>
<ref name="t2coG">[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref>
<ref name="KxOF3">[http://scienceservice.si.edu/pages/102001.htm 102.001 – PROXIMITY FUSE, Science Service Historical Image Collection<!-- Bot generated title -->]</ref>
<ref name="UFJku">{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6779754-fulltext.html|title=Fin-stabilized artillery shell|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
<ref name="R6Mhy">{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/m982-155.htm|title=Excalibur Precision Projectile|publisher=globalsecurity.org}}</ref>
<ref name="iCSTu">{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6748871-fulltext.html|title=Guided artillery missile with extremely long range|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
}}
[[Kategooria:Suurtükid| ]]
|