Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
10. rida:
 
Enne suurtükkide kasutuselevõttu täitsid raskerelvade ülesannet [[heitemasin]]ad ja [[Kiviheitemasin|katapuldid]].
28. jaanuaril 1132. aastal leidis aset esimene dokumenteeritud sündmus, kus oli [[püssirohi|püssirohtu]] kasutatavat suurtükki kasutatud, kui Kindral Han Shizhong, Songi dünastiast kasutas Fujiani linna vallutamiseks Huochonge, ehk käsikahureid.<ref>[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]<name="t2coG" /ref> Varajased Hiina suurtükid olid vaasi kujuga, nagu näiteks 1350. aastast pärit kahurid, mis leiti 14. sajandi Mingi dünastia traktaadist, Huolongjing.<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}< /ref> Metallurgia tehnikate arenedes ei kasutanud hilisemad kahurid enam vaasi kuju. Seda muutust saab näha pronksist ''“thousand ball thunder”'' -st, mis oli varajane näide lahinguvälja suurtükist.<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref> Need relvad levisid Lähis-Itta ning Euroopasse jõudsid piiratud kujul 13. sajandil.
Esimene [[püssirohi|püssirohul]] töötav suurtükk võeti kasutusele [[1348]]. aastal [[Rudelsburg]]i juures.
Aasias võtsid [[mongol]]id hiinlaste suurtükid kasutusele ning kasutasid neid väga effektiivselt enda suurtes vallutustes. 14. sajandi lõpuks kasutasid [[Hiina]] mässajad organiseeritud suurtükke ning ratsaväge, et mongolid riigist välja suruda.
46. rida:
Lähedussütikud võivad enneaegselt aktiveeruda niiskuse tõttu. Seepärast loodi pärast teist maailmasõda kontrollitud muutuva ajaga sütikud. Nendel sütikutel on mehhaaniline taimer, mis lülitus radarile umbes 5 sekundit enne oodatud kokkupõrget ning lisaks sellele, aktiveerusid ka kokkupõrkel.
 
Lähedussütikud tekkisid euroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses Ookeanis kamikazede vastu ning Suurbritannias V-1 lendavate pommide vastu. <ref>[http://scienceservice.si.edu/pages/102001.htm 102.001 – PROXIMITY FUSE, Science Service Historical Image Collection<!-- Bot generated titlename="KxOF3" -->]</ref>
 
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsed sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndades läänearmeedes. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
65. rida:
*Vintraudsed: Traditsiooniliselt on suurtüki mürsud olnud pöörlemisega stabiliseeritud, ehk nad pöörlevad õhus ning güroskoopilised jõud hoiavad neid stabiilselt. Mürsud suudetakse pöörlema panna, kasutades raua sees sooni ning mürsul pehmest metallist (tavaliselt pronksist) tehtud kesta. Sooned hõõruvad vastu kesta, mis panebki mürsu pöörlema.
*Sileraudsed/tiib-stabiliseeritud: Modernsetes suurtükkides sileraudsed on enamasti kasutusel miinipildujates. Need mürsud kasutavad tiibu nende tagaosas, et tagada õige suund. Sile raud kestab ka kauem kui vintraud, laskeulatus on suurem ja ka suuremaid lõhkekehi on võimalik mürsule kinnitada, sest ei ole vaja paksemat kesta.
*Vintraudsed/tiib-stabiliseeritud: Kombinatsioon mõlemast on ka võimalik kasutada, kus raual on sooned ja mürsul on ka tiivad, et suurendada stabiilsust<ref>{{cite web|urlname=http://www.patentstorm.us/patents/6779754-fulltext.html|title=Fin-stabilized"UFJku" artillery shell|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>, juhtivust<ref>{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/m982-155.htm|titlename=Excalibur"R6Mhy" Precision Projectile|publisher=globalsecurity.org}}</ref> või hõljuvust.<ref>{{cite web|urlname=http://www.patentstorm.us/patents/6748871-fulltext.html|title=Guided"iCSTu" artillery missile with extremely long range|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
 
=== Laeng ===
89. rida:
Suurtükke liigitatakse tavaliselt laskemoona lennukiiruse järgi:
*[[Välisuurtükk|Välisuurtükid]]
**[[Jalavägi|Jalaväe]] toetuse kahurid - jalaväge otseselt toetavad kahurid.
**Mägistel aladel kasutatavad kahurid - Kergekaalulised, mida on hea transportida.
**Välikahurid - Suudavad lasta üle suurte vahemaade
**[[Haubits]]ad - Suudavad lasta suure nurga alt.
**Kahurhaubitsad - Suudavad lasta nii suure kui ka väikese nurga alt, pika rauaga.
**[[Mortiir]]id - Tavaliselt lühikese rauaga, kõrge trajektooriga.
**Tankitõrjesuurtükid - Tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud tankide ründamiseks.
**Õhutõrjesuurtükid - Tavaliselt liikuvad suurtükid, mis on mõeldud lennukite ründamiseks.
**Rakettsuurtükid - Kasutavad mürskude asemel rakette.
*Motoriseeritud suurtükid - Sõidukite poolt veetavad või abijõuallikaid kasutavad suurtükid.
*[[Liikursuurtükk|Liikursuurtükid]] - Suurtükid, mis on paigaldatud sõidukitele.
*Raudteesuurtükid - Suurekaliibrilised relvad, mis kasutavad liikumiseks raudteid.
*Mereväesuurtükid - Paigaldatud laevadele, kasutatakse teiste laevade ründamiseks või maavägede toetamiseks. Tavaliselt pika rauaga, suure lennukiirusega ning madala trajektooriga.
*Rannikusuurtükid - Suurtükid, mis on teatud positsiooni (tavaliselt ranniku) kaitseks mõeldud. Tavaliselt suure rauga, madala trajektoori ning suure lennukiirusega.
 
=== Kaliibrilt ===
132. rida:
== Vaata ka ==
*[[Välisuurtükk]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="needham314316">{{Harvnb|Needham|1987|pages=314–316}}</ref>
<ref name="Science and Civilisation in China">{{cite book|first=Joseph|last=Needham|year=1987|publisher=[[Cambridge University Press]]|title=Science & Civilisation in China, volume 7: The Gunpowder Epic|isbn=0-521-30358-3|pages=317–319}}</ref>
<ref name="t2coG">[http://www.guoxue123.com/shibu/0101/01ssqw/025.htm 世忠以天桥、对楼、云梯、火炮等急击之]</ref>
<ref name="KxOF3">[http://scienceservice.si.edu/pages/102001.htm 102.001 – PROXIMITY FUSE, Science Service Historical Image Collection<!-- Bot generated title -->]</ref>
<ref name="UFJku">{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6779754-fulltext.html|title=Fin-stabilized artillery shell|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
<ref name="R6Mhy">{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/munitions/m982-155.htm|title=Excalibur Precision Projectile|publisher=globalsecurity.org}}</ref>
<ref name="iCSTu">{{cite web|url=http://www.patentstorm.us/patents/6748871-fulltext.html|title=Guided artillery missile with extremely long range|publisher=patentstorm.us|date=24. august 2004}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Suurtükid| ]]