Skeletilihaskude: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
|||
2. rida:
'''Skeletilihaskude''' ehk vöötlihaskude on tahtele alluv [[kude]], mida kontrollib somaatiline [[närvisüsteem]]. See on üks kolmest peamisest lihaskoe tüübist südame- ja silelihaskoe kõrval. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud [[kõõlus]]te abil. Kude on mesodermaalset päritolu.
Skeletilihase moodustavad skeletilihaskiud ehk vöötlihaskiud ehk vöötlihasrakud. Need kiud on pikad, silindrikujulised, hulktuumsed ning koosnevad müofibrillidest. Müofibrille moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. [[Aktiin]] ja müosiin omakorda moodustavad [[sarkomeer]]e, mis on skeletilihaskiudude põhiline funktsionaalne üksus, skeletilihase vöödilise mustri põhjus ja vajalik lihaskontraktsiooni jaoks. Skeletilihas kujutab endast [[sidekude|sidekoeliste]] fastsiatega ümbritsetud lihaskiudude kimpusid. Lihaskiud kimpudes on üksteise suhtes paralleelsed. Kimpude asetus üksteise, aga ka kõõluste suhtes varieerub.<ref name="Martini"
==Skeletilihaste rühmad==
21. rida:
{| class="wikitable sortable"
<table border=1>
<caption>Tabel 1</caption> <ref name="Spordi" />
<tr>
182. rida ⟶ 181. rida:
**Vajalikud näiteks sprintimisel
Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti. Arenenud elektromüograafia tehnoloogiad(EMG techniques) võimaldavad uurida, millised lihaskiud rakendatakse füüsilise harjutuse ajal tööle. Arvatakse, et skeletilihaskiudude totaalne arv organismis elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid.<ref name="webball
==Skeletilihaskiu struktuur==
Iga [[organell]] ja makromolekul lihaskius toetab lihaskiu funktsiooni. Lihaskiu [[rakumembraan|plasmamembraani]] nimetatakse sarkolemmiks ja tsütoplasmat sarkoplasmaks. Sarkoplasmas on müofibrillid. Müofibrillid on pikad proteiini kimbud, diameetriga umbes 1 mikromeeter. Iga müofibrill sisaldab müofilamente. Tuumad on lamenenud, perifeersed, vastu sarkolemmi. Müofibrillide vahel on mitokondrid. Lihaskoes puudub siledapinnaline [[endoplasmaatiline retiikulum]], sisaldab hoopis sarkoplasmaatilist retiikulumi. Sarkoplasmaatiline retiikulum on torukeste süsteem, paralleelne lihaskiududega ning toimib kaltsiumi reservuaarina. Kaltsium on vajalik lihaste kontraktsiooniks. Sarkolemm sopistub risti lihaskiudude vahele ja moodustab triaadi ehk T-süsteemi. Ühte T-süsteemi kuuluvad kaks terminaalset tsisterni ja nendevaheline T-toruke. Terminaalsete tsisternide piirkonnas on sarkoplasmaatiline retiikulum ning T-süsteem tihedalt seotud.<ref
==Raku füsioloogia ja kontraktsioon==
Lisaks sarkomeere moodustavatele aktiinile ja müosiinile on skeletilihaskiududes veel kaks regulaatorvalku, troponiin ja tropomüosiin, mis on osalised lihaskontraktsioonis. Need valgud on seotud aktiiniga ja teevad koostööd, et takistada puhkeolekus aktiini interaktsiooni müosiiniga. Erutuse skeletilihasrakus tekitab neurotransmitter atsetüülkoliin, mis vabaneb neuromuskulaarses ühenduses motoorsete närvide poolt.<ref
Kui rakk on aktsioonipotentsiaali poolt piisavalt stimuleeritud, et kokku tõmbuda, vabastab raku sarkoplasmaatiline retiikulum ioonset kaltsiumi (Ca<sup>2+</sup>
198. rida ⟶ 196. rida:
==Skeletilihase füüsikalised aspektid==
Lihase jõud on proportsionaalne füsioloogilise ristlõikepindalaga ja lihase kiirus on proportsionaalne lihase pikkusega.<ref
Lihaskontraktsioon põhjustab vibratsiooni ja heli.<ref
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Martini">Martini, Frederic H.; Timmons, Michael J.; Tallitsch, Robert B. (2008). Human Anatomy (6 ed.). Benjamin Cummings. pp. 251–252. ISBN 9780321500427.</ref>
<ref name="Spordi">Ööpik, V.; Port, K.; Jalak, R.; ''et al''. (2006). Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained – II tase. Lk. 39.</ref>
<ref name="webball">http://www.webball.com/cms/page7137.cfm</ref>
<ref name="Xfijt">Vain, Arved. (2002). Müomeetria. Skeletilihaste funktsionaalse seisundi biomehaaniline diagnostika. Tartu, Tartu Ülikool. Lk.5.</ref>
<ref name="TPX4V">Costanzo, Linda S. (2002). Physiology (2nd ed.). Philadelphia: Saunders. pp. 23. ISBN 0-7216-9549-3.</ref>
<ref name="TgmtC">National Skeletal Muscle Research Center; UCSD, Muscle Physiology Home Page – Skeletal Muscle Architecture, Effect of Muscle Architecture on Muscle Function</ref>
<ref name="AR3Gk">Barry, D. T. (1992). "Vibrations and sounds from evoked muscle twitches". Electromyogr Clin Neurophysiol. 32 (1–2): 35–40. PMID 1541245.</ref>
<ref name="uH1OI">Peak Performance – Endurance training: understanding your slow twitch muscle fibres will boost performance</ref>
}}
[[Kategooria:Lihaskude]]
|