Püha Katariina klooster: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
9. rida:
Kloostri munki nimetati vahel "Püha Katariina mustadeks munkadeks", "jutlustajateks vendadeks", kuid ka lihtsalt "munkadeks", levinuim nimetus on "mustad mungad", nimetuse "must" said nii mungad kui ka klooster munkade mustast rõivastusest.
Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised koos [[katoliku kirik|katoliku]] [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]iga on tunnistatud kultuurimälestisteks.<ref
[[Pilt:Tallinn Katariina Käik.JPG|pisi|Püha Katariina kiriku lõunaseinast moodustunud [[Katariina käik]]]]
16. rida:
Dominiiklased saabusid Tallinna [[1229]]. aastal pärast seda, kui viimane eestlaste linnus [[Mõõgavendade ordu]] poolt 1219. aastal vallutati. Tallinna kloostri rajamist kinnitavat ürikut pole säilinud, kuid usaldusväärsete andmetena on kasutatud taani krooniku [[Isacus Pontus]]e (ka Pontanus) kroonikat, milles ta märgib, et [[Taani kuningas]] [[Waldemar II]] saatis Taanist paavsti legaadi [[Modena Wilhelm]]i nõuandel dominiiklaste ordu 1221. aastast alates Taanis tegutsevaid munki ka Tallinna. Taanist, Taani kuninga poolt oma võimu kaitsmise ja kindlustamise saadetud tõenäoliselt taanlastest mungad. Olulist rolli mängis ka Tallinnasse [[Taani kuninga asehaldurite loend|Taani asehalduriks]] – riigihoidjaks (aastatel 1222–1233) määratud endine [[Ribe piiskop]] [[Tuve]], kes [[Tallinna linnus]]es asudes juhtiski Eestis [[misjon]]itegevust.
Esimene dominiiklaste puitkirik ehitati arvatavasti tänase [[Tallinna toomkirik]]u kohale (Toomkiriku altarikoori külgmised müürid sisaldavad praegugi selle vanima kiriku osi) ja ka teised vajalikud kloostrihooned [[Toompea]]le, [[Väike linnus|Väikesest linnusest]] põhja poole ja ida poole Suure linnuse kaitsekraavist, s.o piiskopile kuulunud maa-alale ehk nn [[Suur linnus|Suurde linnusesse]]. Esmases puukirikus toimus ka Toompeal toimunud [[Tallinna piiskopkond|vaimuliku]] ja [[Mõõgavendade ordu|ilmaliku võimu]] vahelise võimuvõitluse kulminatsioon. Paavsti legaat [[Balduin Alnast|Aina Balduin]] tahtis peale Põhja-Eesti ka Toompead paavstivõimule allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Taani kuninga ja paavsti vasallide vahel 1233. aastal. Krooniku andmeil kirikusse põgenenud [[vasall]]id tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. [[Toompea]]l algselt sisse seadnud dominiiklaste elupaik hävitati taanlaste ja Mõõgavendade ordu omavahelise konflikti käigus<ref name=
[[Pilt:Dominiiklaste kloostri hoov 2007.jpg|pisi|Kloostri hoov]]
22. rida:
Taanist Ribest saadeti Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel 1246. aastal Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli, (kes oli ellu jäänud 1233. aastal) (Visbyst) juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetud {{kas|[[toomkirik]]uks}}, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje all, linnavahi ja mere vahelisel alal, [[Tallinna all-linn]]a praeguse [[Vene tänav]]a ja linnamüüri vahelisel maa-alal. Tallinna tollane [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] kulges tollal praeguse [[Pühavaimu tänav]]a kõrgemalt kohalt risti üle praeguse [[Apteegi tänav]]a ja sealt edasi kuni [[Vanaturu kael]]ani.
[[Tallinna laht|Tallinna lahe]] rannajoon oli 13. sajandil praeguseni säilinud linnamüürist vaid sadakond meetrit ida pool ning valitud uus asukoht oli elava liiklusega sadamat ja tollal Vanaturu kaela ees asetsevat [[Vana turg]]u ühendaval teel, mis oli soodne misjonitegevuseks ja ühtis ka nende majandushuvidega. Kloostri kõrvalkrundil asus ka Dominiiklaste ordu [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Roma kloostri Kolga majanduskeskus|Kolga majanduskeskus]]e [[Roma kloostri Kolga majanduskeskuse Tallinna kaubahoov|Tallinna kaubahoov]], kus realiseeriti majanduskeskuse saadusi<ref
Ehitatud uus dominiiklaste klooster koosnes Püha Katariina kirikust ja [[klausuur]]ihoonetest (tänapäeva Vene 16 kinnistul), mis asetsesid nelinurkse siseõue ümber ja kloostri abihoonetest: [[Kloostri Ait|kloostri aidast]], [[õllepruulikoda|õllepruulikojast]], tallidest jms.
28. rida:
==Kloostri tegevus==
===Vaimulik ja haridustegevus===
Samaaegselt kloostri rajamisega Tallinnas rajati Tallinna ka kool. Kool oli jagatud nn väliseks ja sisemiseks kooliks. Esimene oli mõeldud [[vaimulik]]ele, teises anti aga haridust [[ilmik]]utele, sealhulgas said ladinakeelset haridust ka [[maarahvas|maarahva]] soost poisid. Nn välise kooli olemasolust pärinevad esimesed andmed [[1319]]. aastast<ref name=
Püha Katariina kloostri hoonestik oli kloostri tegevuse ajal (1246–1525) mitte[[vaimulik]]useisusest elanikele ligipääsmatu koht. Erandiks oli vaid kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli kõigile avatud.
Dominiiklased seadsid endale eesmärgiks vahetu suhtlemise kogukonnaga. Mitmed mungad õppisid selgeks kohaliku keele, et selgitada rahvale usutõdesid. Kuna mungad oskasid rääkida eesti keelt, olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed<ref name="ap" /><ref name="maiste" />.
===Majandustegevus===
Peamine tulu tuli kloostrile kinnisvara intressidest, harvemini tegeleti ka toiduainete, koduloomade ja jalanõude müügiga. Olulised olid sidemed Tallinna [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonnaga]], kes tegid kloostrile ainelisi annetusi, mille eest mungad omakorda palevetasid vennaskonna liikmete eest.<ref name="ap" /> Kloostrielanikud tegelesid ka kaluritelt kala kokkuostuga ning edasimüügiga kohalikele feodaalidele, millest saadud tulu eest omandati omakorda põllumajandustoodandut. Klooster sai ka sissetuleku kloostris pruulitavate [[õlu|õllede]] müügist.
[[Pilt:Reval-8425.jpg|pisi|Tallinna Peeter-Pauli kirik]]
46. rida:
Pärast reformatsiooni Tallinnas jäid kloostri hooned linna kasutusse.
[[1531]]. aastal Tallinnas toimunud tulekahjus hävis kloostri kirik ning osa ida- ja põhjatiiva hooneid, kuid [[Kloostri Ait]] nii palju kannatada ei saanud. Pärast tulekahjut asusid kloostri varemetesse elama linna sandid ja vaesed<ref name=
18. sajandil tegutses vanas dormitooriumiruumis kool, mis anti hiljem [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku kiriku]] käsutusse. Seoses [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]u ehitamisega 1841–1844 vana tiibhoone lammutati<ref name=
==Püha Katariina kirik==
58. rida:
[[Pilt:Restaurante Kloostri Ait en la calle Vene Tanav, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Kloostri ait]]
[[1544]]. aastal paigutati kunagisse kloostri viljaaita linna relvaladu, kus see asus kaks ja pool sajandit ning mille jaoks teostati hoones ka ümberehitused – teise korruse lõunaseina ehitati relvakoja paremaks valgustamiseks esinduslike raidpiitadega aknad ning kahte läänefassaadi peaportaali paigaldati tammepuust väravad, mis on ühed vanimad nii Tallinnas kui ka terves Eestis ning lisaks vanusele paistavad silma ka unikaalsete sepiste poolest<ref
[[1804]]. aastal loovutas [[Tallinna raad]] arsenaliks kasutatud ruumid Vene keisririigi ametivõimudele, kuid 19. sajandi keskel arvati Tallinna kindlus Vene maakindluste nimekirjast välja ja relvaait müüdi eraisikutele.
Hooned omandasid algselt [[Girard de Soucanton]]id ja 1869. aastast kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] kuulusid hooned [[Koch]]idele, kellele kuulusid kõik hooned [[Vene tänav]]
Kloostri aidahoones tehti 1938. aastal ümberehitusi arhitekt [[Erich Jacoby]] kavandite kohaselt, millega tugevdati aidahoone konstruktsioone ja parandati üldmuljet, aidahoone 1. korrusel asusid töökojad ja [[garaaž]], 2. korrusel – kontor ja ladu, 3. korrusel – ladu, hiljem ka kontor.
68. rida:
== Muuseum ==
{{Vaata|Dominiiklaste Kloostri Muuseum}}
[[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna Peeter-Pauli kirik]]ule kuuluvates endistes kloostri ruumides ja kloostri idatiivas tegutseb juba 1994. aastast [[Dominiiklaste Kloostri Muuseum]]<ref
==Vaata ka==
78. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="Tarand">.Kristi Tarand, "I'd Like to Show You My Town...",Remall, Tallinn, 1998, lk 54.</ref>
<ref name="ap">[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3799/new_eri_artiklid_379904 Äripäev – Tallinna dominiiklaste klooster]</ref>
<ref name="maiste">.Juhan Maiste, "Eesti kunsti lugu",Varrak, Tallinn, 2007, lk 84–88.</ref>
<ref name="kloostri">[http://kloostri.ee/?1,5,20,1 Dominiiklaste kloostri muuseum]</ref>
<ref name="7QQrF">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1245 Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised Peeter Pauli kirikuga, 1246. a.-20. saj.], "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995; "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996</ref>
<ref name="F0fRP">[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, 3–30]</ref>
<ref name="BWzH5">[[Rasmus Kangropool]], [[Jüri Kuuskemaa]] [http://www.vhk.ee/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval]</ref>
<ref name="hN8SM">[http://www.kloostriait.ee/index_intro_history.html Kloostri Ait]</ref>
<ref name="EAi5Q">[http://www.kloostri.ee/?1,5,25,1 Kloostri juures on muuseum]</ref>
<ref name="I3m3x">[http://www.kloostri.ee/?1,5,20,1 Dominiiklaste Kloostri arhitektuurist]</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||