Välisinvesteering: erinevus redaktsioonide vahel

*'''ärilaenud''', mis väljastatakse välisriigi ettevõttele või valitsusele peamiselt [[laen|pangalaenu]] vormis välisriigi ettevõttele või valitsusele;

*'''ametlik käive''', mille kaudu investeerivad [[arenenud riik|arenenud riigid]] [[arengumaa|arengumaadesse]];

*'''välismaised otseinvesteeringud''', kus investor kaasatakse püsivalt ettevõtte tegevusse ning investori tulu investeeringust väljendatakse kas [[dividend|dividendina]], jaotamata kasumina, haldustasuna või litsentsitasuna;

*'''välismaised portfelliinvesteeringud''' kui investeerimisvahend, mille hulka kuuluvad investeeringud välisriigi ettevõtte varade või võlakirjade kaudu. Need investeeringud ei väljenda tingimata pikaajalist huvi. <ref name="Globalization">{{netiviide|URL=http://www.globalization101.org/what-are-the-different-kinds-of-foreign-investment/|Pealkiri=What Are the Different Kinds of Foreign Investment?|Autor=Globalization101}}</ref>

*'''horisontaalsethorisontaalne''', kus ettevõte investeerib sarnasesse tegevusse kui see, millega ta tegeleb kodumaal;

*'''vertikaalsetvertikaalne''', kus ettevõte investeerib kodumaa tegevusvaldkonnast erinevasse valdkonda välismaal;

*'''segakontsernisegakontsern''', kus ettevõte tegeleb erinevate valdkondadega üle maailma. <ref name="Lexicon">{{netiviide|URL=http://lexicon.ft.com/Term?term=foreign-direct-investment|Pealkiri=Foreign Direct Invest Definition|Autor=Financial Times Lexicon}}</ref>

Kuni 1980ndateni olid pangalaenud suurimakssuurim arengumaadesse tehtavate välisinvesteeringute allikaksallikas. Sellest ajast alates on pangalaenude tase jäänud suhteliselt muutumatuks, kuid samal ajal on välismaised otseinvesteeringud ja portfellinvesteeringudportfelliinvesteeringud järsult suurenenud. Aastatel 1991–1998 tehti 90% välismaisetest otse- ja portfellinvesteeringutestportfelliinvesteeringutest arengumaadesse. <ref name="Globalization">{{netiviide|URL=http://www.globalization101.org/what-are-the-different-kinds-of-foreign-investment/|Pealkiri=What Are the Different Kinds of Foreign Investment?|Autor=Globalization101}}</ref> Välisinvesteeringud on kriitilise tähtsusega just arenevatele riikidele, kus ettevõtted vajavad kogenud investorite rahastust ja teadmisi oma äri rahvusvaheliselt laiendamiseks. <ref name="Balance" /> Aastatel 1996–2006 olid [[Ameerika Ühendriigid|USA]] välisinvesteeringud kahekordsed. Rahvusvaheliste otseinvesteeringute voog vähenes oluliselt aastatel 2007–2009 finantskriisi tõttu ja hakkas taas kasvama 2010. aastal, kuigi pole veel siiani jõudnud kriisieelsele tasemele. <ref name="Globalization" /> 2014. aastal tehti 55% välisinvesteeringutest arenenud riikidesse. <ref name="Balance">{{netiviide|URL=https://www.thebalance.com/foreign-direct-investment-fdi-pros-cons-and-importance-3306283|Pealkiri=Foreign Direct Investment: Pros, Cons and Importance.|Autor=K.Amadeo|Väljaandja=The Balance}}</ref>

Välisinvesteeringutest saavad kasu nii maailmamajandus, investorid kui ka investeeringute saajad. Investeeringu saav ettevõte peab oma välisinvestorit kaasama nii ettevõtte juhtimisse, raamatupidamisse kui ka muudesse juriidilistesse tegevustesse. Kuna investorid toovad ettevõtte tegevusse uuendusi, parandavad nad sellega omakorda töötajate eluviisi. SeeNii tõstabtõuseb omakorda riigi elatustasetelatustase ja vähendabväheneb kohalike omavalitsuste mõju. Mõned riigid pakuvad maksusoodustusi, kuna investeeringu saav ettevõte peab maksma kõrgemaid makse. Kuna välisinvesteeringutel on sihtriigis kauakestev mõju, aitab see vähendada lühiajaliste laenuandjate negatiivset mõju nende majanduses. Lühiajalised laenuandjad ja valuutakauplejad investeerivad palju raha lühikese aja jooksul, et hiljem oma investeering kiiresti maha müüa. See aga toob majanduses kaasa kasvu ja languse tsüklid.

Aastal 2012 moodustasid välisinvesteeringud riigi SKP-st 72% ning Eestisse tehti välisinvesteeringuid 29,2 miljardi euro väärtuses. <ref>Eesti Pank. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon ja koguvälisvõlg 31. detsember 2012.</ref> 2015. aasta lõpuks investeeriti Eestisse 17,4 miljardit eurot, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 13 244 eurot. Peamisteks investeerijateks olid Rootsi (25%), Soome (23%) ja Holland (10%). Tegevusalade järgi tehti 26% investeeringutest finants- ja kindlustustegevusse, 19% kinnisvarategevusse ning 14% hulgi- ja jaekaubandusse. <ref>{{netiviide|URL=http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/TF-2016-EST-web.pdf|Pealkiri=Fakte Tallinnast|Autor=Tallinna Ettevõtlusamet|Aeg=2016}}</ref> Välisinvesteeringuid Eestisse reguleerib Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseadus, mis võeti vastu 11. septembril 1991. See seadus määrab välisinvesteeringute tegemise korra ja õigusliku režiimi Eestis. Seaduse järgi peavad väliskapitaliga ettevõte ja välisinvesteerija alluma Eesti Vabariigis kehtivale korrale. <ref>{{netiviide|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/30532|Pealkiri=Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseadus|Autor=Riigi Teataja|Aeg=11.09.1991}}</ref>

Põhjuseid, miks välisinvestorid võiksid Eestisse investeerida, on mitmeidmitu:

Siirdemajanduses on Eesti üks aktiivsemaid välisinvestoreid. Tänu Eesti kiirele majanduskasvule 1990ndatel, tõmbas Eestiviimane ligi välisinvestoreid, kes omakorda investeerisid Eestis asuvate ettevõtete kaudu Lätti ja Leetu. Enim välisinvesteeringuid tehti finantssektorisse. Praegu on 56% välisinvesteeringutest tehtud Lätti ja Leetu, 7% Soome, 5% Venemaale ning 4% Ukrainasse. <ref name="Estonica" /> 2016. aastal ületasid Eesti investeeringud välismaale 554 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse.<ref>{{netiviide|URL=http://www.eestipank.ee/press/mullu-investeeris-eesti-valismaale-endiselt-rohkem-kui-tehti-valisinvesteeringuid-eestisse-09032017|Pealkiri=Mullu investeeris Eesti välismaale endisest rohkem, kui tehti välisinvesteeringuid Eestisse|Autor=Eesti Pank|Aeg=09.03.2017}}</ref>

Nii otsesed välisinvesteeringud [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]] kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide otseinvesteeringud väljapoole Euroopa Liitu langesid järsult 2014. aastal. Toona oli tase ajavahemiku 2009–2015 madalaim. Suure languse põhjustasid negatiivsed investeeringud põhilistesse partnerriikidesse – USAsse ja [[Šveits|Šveitsi]] –, samuti investeeringud USAst Euroopa Liitu. Aastal 2015 tehti välisinvesteeringuid 2013. aastaga võrreldaval tasemel. Kui 2012. aastal investeeris USA Euroopa Liitu 119,6 miljardit eurot, siis 2015. aastaks kasvasid investeeringud 252,4 miljardit euroni. Euroopa Liit investeeris USAsse 2012. aastal 125,2 miljardit eurot ning 2015. aastal 323,5 miljardit eurot. Teine põhiline partnerriik Šveits investeeris 2012. aastal Euroopa Liitu 24,6 miljardit eurot ning 2015. aastaks olid investeeringud kasvanud 78,3 miljardi euroni. Euroopa Liidu investeeringud Šveitsi olid 2012. aastal negatiivsed ehk –1,9 miljardit eurot ja 2014. aastaks olid negatiivsed investeeringud kasvanud –33 miljardi euroni. 2015. aastal tehti Šveitsi investeeringuid 48,8 miljardi euro eest. Lisaks USAle ja Šveitsile on 2015. aastal teinud märgatavaid otseinvesteeringuid Euroopa Liitu ka [[Kanada]] (24,2 miljardit eurot) ja [[Singapur]] (14,2 miljardit eurot). 2015. aastal tehti Euroopa Liidust välisinvesteeringuid [[Brasiilia|Brasiiliasse]] (28,9 miljardit eurot), Singapuri (27,8 miljardit eurot) ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikasse]] (24,5 miljardit eurot). <ref>{{netiviide|URL=http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Foreign_direct_investment_statistics|Pealkiri=Foreign direct investment statistics|Autor=Eurostat|Aeg=2017}}</ref>