Erinevus lehekülje "Digitaalne heli" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 10 baiti ,  3 aasta eest
(Lisasin graafiku)
Heli kandvad CD plaadid kasutavad diskreetimissagedust 44100 Hz. Inimkõne on arusaadav isegi siis, kui kõik sagedused üle 4000 Hz eemaldada. Telefonid edastavad ainult sagedusi vahemikus 200 Hz ja 4000 Hz. Seetõttu on levinud diskreetimissageduseks 8000 Hz, mida nimetatakse vahepeal kõnekvaliteediks. Tasub märkimist, et Nyquisti sagedusel on tarvis väga järsku filtreerimist, et signaale sellest piirist kõrgemal ei teisendataks tagasi kuuldavale sagedusele ja ei tekiks sakilisusest tulenevaid moonutusi.
 
Kõige tavalisemateks diskreetimissagedusteks  hertsides on 8000, 16000, 22050, 44100, 48000, 96000 ja 192000. Diskreetimissagedustest räägitakse ka kilohertsides. Niisiis ühikutes kHz on levinumad sagedused 8 kHz, 16 kHz, 22.05 kHz, 44.1 kHz, 48 kHz, 96 kHz ja 192 kHz.[[Fail:Waveform_sample_rates.png|pisi|576x576px|Sampling audio high sample rate vs low]]
 
Kõige levinum diskreetimissagedus on 44100 Hz.
 
AllpoolParemal oleval joonisel on vasakul madal diskreetimissagedus ja paremal kõrge diskreetimissagedus (st. suure eraldusvõimega):
[[Fail:Waveform_sample_rates.png|vasakul|pisi|576x576px|Sampling audio high sample rate vs low]]
 
==== Bitisügavus ====
Teine helikvaliteedi mõõdis on bitisügavus, mida mõõdetakse tavaliselt ühe diskreedi kujutamiseks kasutatavate arvutibittide arvuna. Mida rohkem bitte diskreedi kohta, seda täpsem on iga diskreedi esitus. Bittide arvu suurendamine suurendab ühtlasi lindistuse dünaamilist diapasooni, ehk teisisõnu, kõige valjema ja vaiksema helitugevuse suhet.
14

muudatust