Digitaalne heli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud sisu |
Lisasin graafiku |
||
36. rida:
=== Digitaalseks diskreetimine ===
Kõik helid, mida me kuuleme, on õhus liikuvad rõhulained. Alates Thomas Edisoni tutvustatud esimesest fonograafist 1877. aastal, on võimalik neid rõhulaineid jäädvustada füüsilisel kandjal ning seejärel neid taasluua, neid samu rõhulaineid hiljem uuesti genereerides.
[[Fail:4-bit-linear-PCM.svg|pisi|278x278px|Helilaine (punane) esitatud digitaalselt (sinine).]]
Analoogsalvestusseadmed nagu fonograaf kujutavad lainekuju otse, kasutades soone sügavust plaadil või magneetumuse ulatust lindi puhul. Analoogsalvestised suudavad taastekitada märkimisväärseid erinevaid helisid, kuid ta kannatab ka müraprobleemide all. Iga kord, kui analoogsalvestist kopeeritakse, tekib sinna rohkem müra, mis vähendab salvestuse kvaliteeti. Seda müra saab vähendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada.
Digitaalsalvestus toimib erinevalt: lainekujust võetakse perioodiliselt hetkväärtused, millele seatakse vastavusse täpsed arvud. Digitaalsete salvestuste kvaliteet, olgu nad siis salvestatud kas kompaktkettale (CD), digitaalhelikassettile (DAT) või siis arvutisse, ei lange aja jooksul ning neid salvestusi on võimalik täiuslikult kopeerida, ilma kopeerimise käigus uut müra tekitamata.
Lisaks on võimalik digitaalse heli korral kasutada mitmeid digitaalseid efekte, näiteks simuleerida kaja, tuua esile teatud sagedusi või muuta helikõrgust.
65. rida ⟶ 61. rida:
Allpool oleval joonisel on vasakul madal diskreetimissagedus ja paremal kõrge diskreetimissagedus (st. suure eraldusvõimega):
[[Fail:Waveform_sample_rates.png|vasakul|pisi|576x576px|Sampling audio high sample rate vs low]]
==== Bitisügavus ====
86. rida ⟶ 81. rida:
Mõned formaadid, nagu näiteks ADPCM, kasutavad kokkusurutud 4-bitiseid diskreete, imiteerimaks 16-bitist heli. Audio-CD plaadid ja enamik heliformaate kasutavad 16-bitiseid täisarve. Alloleval pildil vasakul pool on madala bitisügavusega formaat ja paremal on formaat rohkemate bittidega. Kui mõelda diskreetimissagedusest kui vahest vertikaalsete joonte vahel, siis bitisügavus on vahe horisontaalsete joonte vahel.
=== Helifailide maht ===
93. rida ⟶ 86. rida:
=== Maksimumide kärpimine ===
Üheks digitaalse heli piiranguks on, et see ei suuda käsitleda helilaineid, mis ületavad ülempiirid, millega töötamiseks on antud heliformaat mõeldud. Kui lindistatakse signaal, mis ületab maksimumväärtust, siis diskreedid väljaspool ülem- või alampiire kärbitakse vastava piirväärtuseni
Nõnda kärbitud heli kõlab moonutatult ja rohmakalt. Kuigi on olemas mõned meetodid, mis suudavad kõrvaldada osa kärpimisest tekkinud müra, on alati eelistatav kärpimist lindistamise ajal vältida.
| |||