Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:Laiuse linnus.jpg|pisi|300px|Vaade linnusevaremeile [[Jõgeva–Mustvee maantee]] suunast]]
'''Laiuse ordulinnus''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schloß Lais'') oli [[Liivi ordu]] rajatud [[linnus]] praeguse [[Laiusevälja]] küla territooriumil. Tänapäeval on linnus varemeis.
 
Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Rootsi-Poola sõja]] käidus piirati linnust mitmel korral. Osa linnusest hävis 1620. aastatel ja ülejäänu suuresti vahemikus 1702–1704. Pärast [[Põhjasõda]] jäi linnus kasutuseta ning selle lagunenud osi kasutati kivimurruna. Linnus on tänaseni varemeis.
 
Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga on arvatud [[ehitismälestis]]eks.
 
==Ajalugu==
Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul [[majalinnus]]ena või laiendatud [[tornlinnus]]ena; varsti ehitati ka madal [[ringmüürkastell]], mis rajati [[kaarava]]dega [[vundament|vundamendile]].<ref name="aluve32" /> 1406. aastast pärinevad vanimad teated Laiuse linnuse kohta, aastatel 1416 ja 1417 mainitakse "Laiuse linnusekrahvi"<ref name="uStqJ" /> ning 1423. aastal ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i eestvõttel tehtud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal" /> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode-, kirde- ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref name="r5iPw" />
 
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]–[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a–[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ja sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal" /> 15. sajandi esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänu ka üha teravnevatele suhetele ordu ja Tartu Piiskopkonna vahel. Viimase aktiviseerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref name="DWz9z" />. Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.
 
Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus [[Viljandi komtuurkond]]a ja talitses [[Kursi linnus]]e abilinnusena.<ref name="Mõisaportaal" />
Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saadud olulist võitu Vene vägede üle, otsustas kuningas [[Karl XII]] (1682–1718) jääda talvekorterisse Laiuse linnusesse. Rootsi väed jõudsid Laiusele 18. detsembril 1700. Riigikantselei majutati Laiuse lähedale [[Kivijärve mõis]]a, osa jalaväelastest ja suurtükivägi aga Tartu ümbrusse. Ratsavägi läks kaugemale [[Liivimaa]]le, peatudes [[Otepää]], [[Sangaste]] ja [[Alūksne]] ümbruses.<ref name="Histrodamus" />
 
Kaaskonna majutamiseks korrastati linnuse territooriumil asunud puithooned. Kuningas ise majutati linnuse kaguküljel asunud esinduslikumasse hoonesse. Edelaküljel paiknesid hobusetallid.<ref name="Mõisaportaal" />.
 
Talvel korraldati mõned väiksemad sõjakäigud üle [[Peipsi]] jää [[Oudova]] ja [[Petseri]] kanti. Märtsi alguses korraldati õppusena [[Jõgeva mõis]]a maadel lumelossi ründamine ja kaitsmine.<ref name="Histrodamus" />
Linnusevaremed on korrastatud ja üles on pandud infotahvlid.<ref name="Mõisaportaal" />
 
Laiuse ordulinnuse varemeis korraldatakse üritusi – näiteks on seal peetud Poola [[šlahta]] päevi, kus etendati muuhulgas rüütliturniiri<ref name="EPL" />. Samuti on korraldatud Karl XII meenutuseks talviti Laiuse lumelahingut<ref name="Lumelahing" />.
 
Laiuse ordulinnuse varemed on kantud [[Kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="register" />
 
==Viited==
{{viited|2|allikad=
<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/tartu/laiuse.shtml Laiuse linnusest Eesti mõisaportaalis]</ref>
<ref name="Histrodamus">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1767&layer=93&lang=est#1767 Talvitumine Laiuse linnuses]</ref>