Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn [[Üldrelatiivsusteooria|Machi printsiip]]) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.<ref name=":0" /> Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis [[relatiivsusteooria]]. Mach andis ka olulise panuse [[Doppleri efekt|doppleri efekti]] mõistmisesse<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/ernst-mach/|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref>, mille idee pakuti välja 1842 aastal. Teooria seisneb selles, et valgus- ja helilainete sagedused kasvavad kui nende tekkeallikas liigub vaatlejale (kuulajale) lähemale ning lainetesagedused kahanevad kui tekkeallikas kaugeneb. <ref name=":2" />
Ernst Mach on tuntud ka kui teadlane, kes kangekaelselt eitas aatomite olemasolu. See tulenes asjaolust, et Mach keeldus aktsepteerimast teaduslikke hüpoteese, mida polnud võimalik testida. Tema range nõue, et teooria peab olema verifitseeritav, oli sel ajal üsna revolutsiooniline<ref name=":2" /> Ta uskus, et paljud teaduslikud kontseptsioonid on oma tekke ja arengu jooksul saanud juurde metafüüsilisi täiendusi ning parim viis nende vähendamiseks on uurida teooria ajaloolist käsitlust ja arengut. Mach nentis, et varane teadus on välja kasvanud teoloogilisest atmosfäärist 17. sajandil ja omandanud jumalikke tunnuseid või omadusi.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Leahey T. H.|pealkiri=A History of Psychology Fourth Ed|aasta=1997|koht=New Jersey|kirjastus=|lehekülg=166}}</ref>
== Filosoofia ==
Läbi oma elu oli Ernst Mach huvitatud valdkonnast, mida kutsutakse [[Epistemoloogia|epistemioloogia]]<nowiki/>ks ja mis uurib inimese teadmisi ja arusaamise piiratust. Üks tema kahest viimasest raamatust "Knowledge and Error" (1905) oli seotud antud distsipliiniga. Mach´i olulisim epistemioloogiline idee oli, et meie arusaamine maailmast põhineb informatsioonile, mille saame oma meelte kaudu ja mis on seega ebatäiuslik ning ekslik. Tuginedes antud arusaamale, mida me kutsume teaduslikuks õiguseks, ei ole tegelikult absoluutne loodusseadus, vaid reflektsioon sellest, kuidas inimene tajub ümbritsevat universumi. Nendest ideedest on ta kirjutanud ka oma raamatus ''"The Analysis of Sensations"'' (1897)
Mach mõjutas otseselt [[Viini ring|Viini ringi]] filosoofe ja [[Loogiline positivism|loogilise positivismi]] koolkonda laiemalt. Machist inspireeritud kahekümnenda sajandi loogilise positivismi pooldajad avaldasid otsest mõju biheivioristidele.<ref name=":3" />
== Psühholoogia ==
| |||