Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. Tegemist on optilise illusiooni ehk nähtusega, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevat tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865 aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest, mis kandis nime "''On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina''". Machi sõnul on kitsad tumedad ribad(jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.<ref name=":1" />
[[Fail:MACHI RIBAD.gif|pisi|Machi ribad - optiline illusioon]]
Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid ajju. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju töö on seotud stiimuli tajumisega. Ja see on kõige alus. Sama protsess juhib nii evolutsiooni, taju ja ka teadust. <ref name=":1" />
Vähem teada on seik, et Mach huvitus ka sügavustajust. Tal oli oma monokulaarne sügavustaju teooria. Sellekohaseid andmeid on leida tema artiklites ning avaldamata märkmetes, mis on kogutud Saksa Muuseumisse Münchenis. Machi arvates oli ruumitaju (monokulaarne ja binokulaarne sügavustaju), seotud silmas paikneva reetina kindlate punktidega.
== Machi põhilised tööd ==
| |||