Kasvaja: erinevus redaktsioonide vahel

Koevohandeid tekib organimisorganismis ka kaitse funktsioonidegakaitsefunktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu [[põletik]], organiseerumine, [[regeneratsioon]], [[hüperplaasia]] ja [[hüpertroofia]], kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.

Kasvaja tekib harilikult [[kasvajaga seotud põletik]]u tulemusel vohama hakanud kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) mis on seotud raku tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega, allumatus neurohumoraalsele regulatsioonile (autonoomne) jm.

Kasvajaid jagatakse nendeliigitatakse struktuuri, kasvu ja leviku aluseljärgi

Healoomulise kasvaja nimetuse konkreetse healoomulise kasvaja korral saab, kui lisada [[ladina keel]]est laenatud [[kude|koe]] või [[elund]]i nimetusele järelliide -''oom'', näiteks [[fibroom]], [[adenoom]], [[lipoom]], [[hepatoom]] (vav.a [[lümfisüsteem]]i kasvaja [[Hodgkini lümfoom]]).

Kasvaja suurus sõltub kasvaja tüübist,. harilikultHarilikult kasvavad healoomulised kasvajad suuremõõtmelistekssuureks, jakuid pahaloomulised kasvajad, kui nad vohavad elutähtsates piirkondades, võivad juba väiksemõõdulistenaväiksemõõdulisena eluohtlikuks osutuda.

Strooma on kasvaja toeks ja selle moodustavad [[veresoon]]terikkaderikkad janing [[lümfisoon]]i ningja [[närv]]e sisaldavad kiudsidekoed. Strooma on sageli infiltreeritud ka [[lümfotsüüt]]ide ja plasmarakkudega.<ref name="HYPMd" />

Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et tihti ei jõua verevarustus kasvajarakke vajalike toitainetega varustada ning seetõttu tekib pahaloomulistes kasvajates [[nekroos]]. Esineb mitmesuguseid kasvaja nekroosi tüüpe: kasvajarakkude kokkupuutel väliskeskkonnaga ja võimaliku anaeroobse infektsiooniga tekib kasvajas ja elundis [[gangreen]] (näitnt emakavähi korral), nekroosi välja murdumisel kasvajast tekib kasvaja [[haavandumine]], õõneselundis tekib [[mulgustus]], näärmekasvajates (näiteksnt [[rinnavähk]], [[eesnäärmevähk]]) tekib [[komedonekroos]].<ref name="uMjuR" />

Raamatus "Tumors of Fisches, Amphibians and Reptiles" (avaldatud 1948), on autorid H. G. Schlumberger ja B. Lucke tuvastanud maolistel ligi 10kümmet liiki uudismoodustisi.<ref name="YXRKO" />

Tänasel päevalTänapäeval on selge, et madude kõikide tuvastatud anatoomilis-füsioloogiliste süsteemide rakud on võimelised erinevat tüüpi [[uudismoodustis]]i (97, neist 68 pahaloomulisi kasvajaid) komplekteerima.<ref name="bPFGd" />. Esineb [[adenokartsinoom]]e (näitnt [[maks]]as), [[sarkoom]]e (fibro-, lümfi-, silelihassilelihase- jtjms), ja pahaloomulisi [[melanoom]]e.

Kasvajate [[metastaseerumine]] maolistel on enamalt jaolt lümfo- ja hematogennehematogeenne, osad uudismoodustised on võimelised pahaloomuliste kasvajate geneesiks ka liikide vahel (indutseeritud ''tumorigenesis'' -kanadel).

Kõige sagedamini on maolistel ([[boalased]], ''[[Colubridae]]'', [[mürknastiklased]], [[rästiklased]]) diagnoositud lümfisõlmede pahaloomulisi kasvajaid ([[lümfosarkoom]]i), näitnäiteks [[egiptuse kobra]]l, ''[[Lampropeltis getulus getulus]]'' <nowiki>'</nowiki>el, ''[[Bitis nasicornis]]'' <nowiki>'</nowiki>el ja lümfisõlmedesse [[metastaas|metastaseerunud]] pahaloomulisi kasvajaid ([[roheline anakonda|rohelisel anakondal]] (1969)) jpt.<ref name="mgNwO" /><ref name="RGxbG" />

Inimese ja loomade immortaliseerunud [[kasvaja rakuliin]]e kasutatakse mitmesugustes teaduslikes uuringutes ning [[viirus]]te tootmiseks [[inimvaktsiinid]]e tarbeks (näitnt inaktiveeritud HIV-1 toodetud T-rakkude liini HuT78-ga, mis olid korjatud inimese lümfoomist).<ref name="hEh8m" /><ref name="Ah81w" />

Inimese teatud rinnavähi ja kopsuvähi liine kasutati [[Ebola viirushaigus]]e raviks kasutatava kahe selektiivse östrogeeni retseptorite modulaatorite testimiseks, mille käigus selgus, et laboratoorse [[Ebola viirus]]ega need rakuliinid ei nakatunud.<ref name="j3spx" />