Erinevus lehekülje "Nägemine" redaktsioonide vahel

Lisatud 735 baiti ,  3 aasta eest
täiendus
(täiendus)
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumb|Inimese silma läbilõige]]
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
 
'''Binokulaarne''' ehk '''kahe silmaga nägemine.''' Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uljas, J., Rumberg, T.|pealkiri=Psühholoogia gümnaasiumiõpik|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=80}}</ref> '''Monokulaarne nägemine''' on ühesilmanägemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võõrsõnade leksikon, 7 trükk|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=683}}</ref>
 
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi [[silm]]a [[Võrkkest|võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed|kepikestes]] ja [[Kolvikesed|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.
13

muudatust