Vesuuv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Vesuvius_79_AD_eruption_Latina.svg pildiga Vesuvius_79_AD_eruption-la.svg. Põhjus: [[:commons:COM:
Resümee puudub
14. rida:
'''Vesuuv''' (itaalia ''Vesuvio'', ladina ''Vesuvius'') on [[vulkaan]] [[Euroopa]]s [[Apenniini poolsaar]]el [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kaldal. Ta asub [[Campania]]s [[Napoli laht|Napoli lahe]] ääres [[Napoli]]st kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.
 
Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal [[340 eKr]] võitluses [[latiinid]]e vastu [[Publius Decius Mus vanem]], [[73 eKr]] kogus seal oma poolehoidjaid [[Spartacus]] ning [[553]] langes Vesuuvi lähedal [[Lactarius]]e mäe juures viimane [[idagoodid|idagootide]] kuningas [[Teja]], võideldes [[Bütsants]]i väejuhi [[Narses]]ega.
 
== Pursked ==
[[Pilt:Vesuvius 79 AD eruption-la.svg|300px|pisi|tühileft|Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk.]]
=== AD 79 ===
{{Vaata|79. aasta Vesuuvi vulkaanipurse}}
Vesuuvi kõige kuulsam [[Vulkaanipurse|purse]] toimus [[24. august]]il [[79]], mattes [[Tefra|tuha]] alla [[Pompeji]] ja [[Stabiae]] ning mudavoolu alla [[Herculaneum]]i linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp.
 
=== Hilisemad ===
Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral, teadaolevalt aastatel [[203]], [[472]], [[512]], [[787]], [[968]], [[991]], [[999]], [[1007]], [[1036]], [[1631]], [[1660]], [[1682]], [[1694]], [[1698]], [[1707]], [[1737]], [[1760]], [[1767]], [[1779]], [[1794]], [[1822]], [[1834]], [[1839]], [[1850]], [[1855]], [[1861]], [[1868]], [[1872]], [[1906]], [[1926]], [[1929]] ja viimati [[1944]]. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
 
== Galerii ==
Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal [[340 eKr]] võitluses [[latiinid]]e vastu [[Publius Decius Mus vanem]], [[73 eKr]] kogus seal oma poolehoidjaid [[Spartacus]] ning [[553]] langes Vesuuvi lähedal [[Lactarius]]e mäe juures viimane [[idagoodid|idagootide]] kuningas [[Teja]], võideldes [[Bütsants]]i väejuhi [[Narses]]ega.
{{Panoraam|Vesuvio landscape.jpg|900px|Vesuuv Napoli linna taustal}}
 
== Vaata ka ==
* [[Vesuuvi rahvuspark]]
 
== Välislingid ==
[[Pilt:Vesuvius 79 AD eruption-la.svg|300px|pisi|tühi|Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk.]]
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
 
[[Kategooria:Tegevvulkaanid]]